Ääiʹjpoddsa teâđ koronaviruuzz vaaiktõõzzi pirr

Koronavirus vaaikat Kela tuärjjõõzzid da kääzzkõõzzid.

Koronavirus vuäitt vaaikted tõõzz, mõõn jåʹttlõnji Kela ǩiõttʼtââll ooccmõõžžad. Tuʹmmstõõǥǥ vuäǯǯmõš vuäitt peʹštted kuuʹǩǩben ko takainalla. Vuäitak ǩiõččâd Kela seeidain, mõõn kuuʹǩǩ ooccmõõžž ǩiõttʼtõõllmõš peštt kõskkmieʹrin (lääddas).

Ä´ššneǩ-kääzzkõs

Jõs tuʹst lie kõõččmõõžž Kela tuärjjõõzzin leʹbe kääzzkõõzzin, vuäitak ooccâd teâđ Kela seeidain. Vuäitak še soiʹttjed Kelaaʹje.

Jeäʹl mõõn Kela konttra, jõs vuäitak håiddad ääʹšš neeʹttest leʹbe teʹlfoonâst.

Äʹššneǩ-kääzzkõs ij vueiʹt jåʹttlâʹtted ooccmõõžžad ǩiõttʼtõõllmõõžž ni mušttled, kuäʹss tuärjjõstuʹmmstõkkad puätt. Kela väldd tuʹnne õhttvuõđ, jõs mõõk-ne väilla ooccmõõžžstad.

Teʹlfoonkääzzkõs da såittääiʹj vaʹrrjummuš

Vuäitak håiddad jäänmõs vueʹzz Kela-aaʹššin teʹlfoonâst. Teʹlfoonkääzzkõs (lääddas) lij äävai vuõssaarǥâst piâtnâc räjja čiâss 9–16. Teʹlfoonâst vuäǯǯ kääzzkõõzz lääddas, ruõccâs da eŋgglõsǩiõʹlle. Vuäitak vaʹrrjed ääiʹj teʹlfoonkääzzkõʹsse (lääddas), jõs tuʹst lie jiânnai kõõččmõõžž.

Jõs taarbšak tuʹlǩǩummuž, vääʹld õhttvuõđ Kelaaʹje. Vuäitak kueʹđđed õhttvuõttväʹlddemraukkmõõžž neʹttpooʹštin addrõʹsse saame@kela.fi. Kääzzkâʹsttemäʹšštobddi vaʹrrai tuʹnne taarb mieʹldd jeällõččâmääiʹj da tuulk äʹššummuž vääras.

Äʹššummuš konttrest

Šuurmõs vueʹss Kela konttrin lie äävai, leâša vueʹss kääzzkâstt tåʹlǩ ääiʹjvaʹrrjummšin. Tääʹrǩest Kela seeidain, kuäʹss tuu kääzzkâʹsttempäiʹǩǩ lij äävai da âlgg-a ääiʹj vaʹrrjed ouddǩiõʹtte (lääddas).

Jõs tuʹst lij päkk jieʹlled Kela konttrest, põõzz ǩiõđääd da jeäʹl mõõn jeeʹres oummi luzz.

Jeäʹl mõõn konttra,

  • jõs tuʹst lij koss, čooddčuâccmõš leʹbe lie jeeʹres flunssoudldõõzz
  • jõs leäk karanteeʹnest
  • jõs leäk maatkšam ålggjânnmin
  • jõs leäk tauddõõvvâm koronaviruʹsse muđoi.

Tuärjjõõzzi ooccâm da meâlddõõzz

Vuäitak ooccâd tuärjjõõzzid Kela neʹttkääzzkõõzzâst.

Neʹttkääzzkõʹsse âlgg ǩeeʹrjtõõttâd. Taarbšak baŋkktiõttid leʹbe mobiilstaanõõǥǥ.

Vuäitak vuõltteed neʹttkääzzkõõzzâst še meâlddõõzzid. Meâlddõs vuäitt leeʹd teʹlfoonin snimmum snimldõk, jõs tõʹst lij šiõǥǥ kvaliteʹtt. Neʹttkääzzkõõzzâst vuäinak še, jõs måtam meâlddõs väill leʹbe jõs ton õõlǥak vuõltteed Kelaaʹje lââʹssteâđ.

Jõs teâđ väilla ooccmõõžžstad leʹbe jõs ton õõlǥak tuejjeed mâid-ne, väʹlddep tuʹnne õhttvuõđ. Muuʹšt iʹlmmted neʹttkääzzkõõzzâst tuu teʹlfoon-nââmar leʹbe neʹttpååʹštaddrõõzz.

Jõs jiõk vueiʹt tuejjeed ooccmõõžž neʹttkääzzkõõzzâst, vuäitak vuõltteed ooccmõõžžid da meâlddõõzzid Kelaaʹje pååʹšt mieʹldd.

Vuõlttâd ooccmõõžžid da meâlddõõzzid addrõʹsse

Kela
PL 10
00056 Kela

Vuäitak priʹnttjed ooccâmlomaakkid Kela neʹttseeidain.

Jõs tuʹst jie leäkku jiijjad aparaatt leʹbe interneʹttõhttvuõtt, soiʹtte Kela teʹlfoonkääzzkõʹsse.

Tuärjjõõzzi mååustpeʹrrjummuš

Mäŋggsin lie tällõõzzlaž vaiggâdvuõđ koronaviruuzz diõtt. Jõs leäk suåppâm Kelain tuärjjõõzz mååustpeʹrrjummšest, leâša jiõk pââʹst ååʹn mäʹhssed tuärjjõõzzid mååust, vääʹld õhttvuõđ Kelaaʹje. Vuäitak vuäǯǯad lââʹssääiʹj mähssmõʹšše 6 määnpââʹj.

Jeäʹltemveäʹǩǩtõõzz âlgg kuuitâǥ mäʹhssed mååust alggveärlaž äiʹǧǧtaaul mieʹldd. Tõn mähssmõʹšše ij vueiʹt vuäǯǯad lââʹssääiʹj.

Luämmâʹttem, reâuǥteʹmesvuõtt da põõrǥâsneǩvuõtt

Jõs pääʒʒak reâuǥteʹmmen, iʹlmmtõõđ tâʹlles reâuǥteʹmes reâuggooccjen tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩ-konttra leʹbe TJ-konttra. Iʹlmmtõõđ TJ-konttra še teʹl, jõs ton leäk luämmõttum leʹbe leäk põõrǥâsneǩ, ǩeäʹst ij ååʹn leäkku tuâjj.

Ko leäk iʹlmmtõõttâm reâuǥteʹmes reâuggooccjen, vuäitak ooccâd reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzz juʹn-a reâuǥteʹmesvuõttkääʹšnest leʹbe Kelast. Jõs kuulak reâuǥteʹmesvuõttkäšnna, ooʒʒ reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzz toʹben. Jõs jiõk kuul reâuǥteʹmesvuõttkäšnna, ooʒʒ reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzz Kelast.

Koronavueʹjj diõtt Kela tuärjjõõzzid lie tuejjuum täk muttâz, kook lie viõǥǥâst kõskkäiggsânji:

  • Vuäǯǯak reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzz tâʹlles tõn peeiʹvest ääʹljeeʹl, ko paʹcciǩ reâuǥteʹmmen. Ton jiõk taarbâž vueʹrdded vitt peeiʹv mâʹte takainalla.
  • Vuäitak vuäǯǯad vuâđđpeiʹvvtieʹǧǧ kuuʹǩǩab ko takainalla. Takainalla Kela mähss vuâđđpeiʹvvtieʹǧǧ jäänmõsân 300 leʹbe 400 peiʹvved. Mieʹldd jeät kuuitâǥ laʹsǩǩuku peeiʹvid 16.3.–30.12.2020, jõs ton leäk luämmõttum 16.3.2020 leʹbe tõn mâŋŋa.
  • Vuäitak vuäǯǯad vuâđđpeiʹvvtieʹǧǧ leʹbe tiânnsa čõnnum reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzz hiâlpben ko takainalla. Što vuäitak vuäǯǯad tõid, ton õõlǥak tieuʹdded reâuǥaståårram-määin leʹbe što leäk leämmaž tuâjast mââimõs 28 määnpââʹj seʹst. Takainalla tuâjast õõlǥči leeʹd 26 neäʹttled leʹbe nuʹtt 6 määnpââʹj. Jõs leäk pääccam reâuǥteʹmmen 16.3.2020 leʹbe tõn mâŋŋa, riʹjttai što leäk leämmaž tuâjast 13 neäʹttled leʹbe nuʹtt 3 määnpââʹj.
  • Põõrǥâsneeʹǩǩ vuäiʹtte še vuäǯǯad Kelast reâuggmarkkântuärjjõõzz. Vuäitak vuäǯǯad tuärjjõõzz, jõs jiõk reâuǥ koronavueʹjj diõtt tuu põrggsest leʹbe vuäǯǯak puåtti vuâlla 1 089 e/mp. Tät muuttâs lij viõǥǥâst 31.12.2020 räjja.

Looǥǥ lââʹzz reâuǥteʹmesvuõttstaan pirr (lääddas).

Iʹlmmtõõđ TJ-konttâr seeidain (lääddas).

Kõskkpoddsaž epidemiakoʹrvvõs

Lääʹddjânnam halltõs lij eʹtǩǩääm eeʹttiǩ-kådda lääʹjj, koon mieʹldd Kela äälǥči mäʹhssed čâhčča 2020 ođđ tuärjjõõzz. Tuärjjõõzz nõmm lij kõskkpoddsaž epidemiakoʹrvvõs. Eeʹttiǩ-kåʹdd ij leäkku võl priimmâm lääʹjj.

Kõskkpoddsaž epidemiakoʹrvvõs lij jurddum oummid da piârrjid, koi puåtti lie occka. Mäŋggsin lie leämmaž pâʹjjelmeärrsa kool koronaepidemia diõtt. Kõskkpoddsaž epidemiakoʹrvvõs lij koʹrvvõs tõʹst.

Kela meâtt epidemiakoʹrvvõõzz automaattlânji. Tõn ij âʹte taarbâž ooccâd.

Epidemiakoʹrvvõs lij 75 e/mp juõʹǩǩ oummu ool. Tõʹst ij taarbâž mäʹhssed piiđ ij-ǥa tõt vaaikât piʹrǧǧeemtuärjjõʹsse leʹbe jeeʹres Kela tuärjjõõzzid.

Vuäitak vuäǯǯad epidemiakoʹrvvõõzz, jõs leäk vuäǯǯam Kelast vuâđđpiʹrǧǧeemtuärjjõõzz måtam ääiʹj äiʹǧǧkõõskâst 1.3.–31.7.2020. Lââʹssen koʹrvvõõzz vuäǯǯmõš ooudald, što vuäǯǯak vuâđđpiʹrǧǧeemtuärjjõõzz še čâhčča 2020.

Kela mähss epidemiakoʹrvvõõzz vuâđđpiʹrǧǧeemtuärjjõõzz mähssmõõžž čuâvvai määnpââʹj. Jõs vuäǯǯak vuâđđpiʹrǧǧeemtuärjjõõzz påʹrǧǧmannust, Kela mähss tuʹnne epidemiakoʹrvvõõzz čõhččmannust. Jõs jiõk vuäǯǯ koon-ne määnpââʹj vuâđđpiʹrǧǧeemtuärjjõõzz, jiõk vuäǯǯ čuâvvai määnpââʹj ni epidemiakoʹrvvõõzz.

Epidemiakoʹrvvõõzz mäʹhssempeeiʹv lie 30.9., 16.10., 16.11. di 16.12.

Looǥǥ lââʹzz kõskkpoddsaž epidemiakoʹrvvõõzzâst (lääddas).

Njuämmamtauddpeiʹvvteäʹǧǧ

Kela vuäitt mäʹhssed tuʹnne njuämmamtauddpeiʹvvtieʹǧǧ, jõs dåhttar lij mieʹrrääm tuu leʹbe tuu vuâlla 16-ekksa päärna čårrummša leʹbe karanteena. Njuämmamtauddpeiʹvvtieʹǧǧ vuäitt kuuitâǥ vuäǯǯad tåʹlǩ teʹl, jõs meädda-åårrmest lij tuʹmmstõk, koon lij tuejjääm tuu kååʹdd leʹbe puõccihåiddamvuuʹd njuämmamtaaudin vaʹstteei dåhttar. Jiõk vueiʹt vuäǯǯad tuʹmmstõõǥǥ ouddmiârkkân jiijjad tiõrvâsvuõttkõõskõõzzâst leʹbe tuâjjtiõrvâsvuõtthuâlast.

Jiõk vueiʹt vuäǯǯad njuämmamtauddpeiʹvvtieʹǧǧ, jõs leäk pääccam domoi tõn diõtt, što halltõs siâzztââll tõn.

Jiõk vueiʹt vuäǯǯad njuämmamtauddpeiʹvvtieʹǧǧ ni ouddmiârkkân teʹl

  • jõs tuu tuâjjpäiʹǩǩ leʹbe mättʼtõõttâmpäiʹǩǩ lij mieʹrrääm tuu domoi ålggjânnam-määʹtǩ mâŋŋa
  • jõs leäk pääccam domoi håiddad päärna, koon peiʹvvpõrtt leʹbe škooul lij pijjum ǩidd
  • jõs reâuǥak ougglõstuâjjan da vuäǯǯak pääʹlǩ takainalla
  • jõs ton leʹbe tuu päärnaž kuullveʹted riskkjouʹǩǩe da leäʹped tõn diõtt karanteeʹnest.

Looǥǥ lââʹzz