Äigikyevdil koronavirus vaikuttâsâin

Koronavirus puáhtá vaiguttiđ toos, ete mon jotelávt Kela kieđâvuš tuu ucâmuš.

Miärádâs finnim puáhtá pišteđ kuhheeb ääigi ko táválávt. Tun puávtáh keččâđ Kela siijđoin, ete mon kuhháá tuu ucâmuš kieđâvuššâm suulân pištá (suomâkielân).

Äššigâspalvâlem

Jis tust láá koččâmušah Kela torjuin tâi palvâlusâin, te tun puávtáh uuccâđ tiäđu Kela siijđoin. Tun puávtáh meid suáittiđ Kelan.

Ele moonâ Kela toimâttâhân, jis tun puávtáh hoittáđ ääši viermist tâi puhelimist.

Äššigâspalvâlem ij pyevti huáputtiđ tuu ucâmuš kieđâvuššâm ige muštâliđ, ete kuás tuu toorjâmiärádâs puátá. Kela váldá tunjin ohtâvuođâ, jis tuu ucâmušâst váilu miinii.

Puhelinpalvâlus já suáittuääigi väridem

Tun puávtáh hoittáđ iänááš Kela-aašijd puhelimist. Puhelinpalvâlus (suomâkielân) lii ávus vuossaargâst vástuppiäiván tme 9–16. Puhelimist finnee palvâlem suomâkielân, ruotâkielâ já eŋgâlâskielân.

Tun puávtáh väridiđ ääigi puhelinpalvâlusân (suomâkielân).

Jis tun tarbâšah tulkkum, te vääldi ohtâvuođâ Kelan. Tun puávtáh kyeđđiđ ohtâvuođâpivdem šleđgâpoostâ peht čujottâsân saame@kela.fi.

Ášástâllâm toimâttuvâst

Stuárráámus uási Kela toimâttuvâin láá ávus, mutâ uási palvâl tuš äigiväridem peht. Täärhist Kela siijđoin, ete kuás tuu palvâlemsaje lii ávus já kalga-uv ääigi väridiđ muuneeld (suomâkielân).

Jis tust lii pággu eelliđ Kela toimâttuvâst, te poosâ kieđâid já ele moonâ eres ulmui alda.
Ele moonâ toimâttâhân,

  • jis tust lii kuorsâttâh, čudâpoovčâs tâi eres leencu tavdâmeerhah
  • jis tun lah karanteenist
  • jis tun lah painâšum koronavirusân mudoi.

Torjui uuccâm já lahtoseh

Tun puávtáh uuccâđ torjuid Kela viermipalvâlusâst.

Viermipalvâlusân kalga čáládâttâđ. Tun tarbâšah paŋkkitubdâldâsâid tâi moobiilvisásmittem.
Tun puávtáh vuolgâttiđ viermipalvâlusâst meid lahtosijd. Lahtos puáhtá leđe puhelimáin valdum pyeri tääsi čuovâkove. Viermipalvâlusâst tun uáináh meid, jis miinii lahtosijd váilu tâi jis tun koolgah vuolgâttiđ lasetiäđu Kelan.

Jis tuu ucâmušâst váilu tiäđuid tâi jis tun koolgah porgâd maidnii, te mij väldip tunjin ohtâvuođâ. Mušte almottiđ viermipalvâlusâst tuu puhelinnummeer tâi šleđgâpostâčujottâs.
Jis tun jieh pyevti toohâđ ucâmuš viermipalvâlusâst, te tun puávtáh vuolgâttiđ ucâmušâid já lahtosijd Kelan poostâ peht.

Vuolgât ucâmušâid já lahtosijd čujottâsân

Kela
PL 10
00056 Kela

Tun puávtáh printtiđ uuccâmluámáttuvâid Kela viermisiijđoin.

Jis tust iä lah jieijâd piergâseh tâi internetohtâvuotâ, te suáiti Kela puhelinpalvâlusân.

Luámuttem já pargottesvuotâ

Jis tun páásáh pargottemmin, te almottât tállán pargottes pargo-occen pargo- já iäláttâstoimâttâhân adai PI-toimâttâhân (TE-toimisto). Almottât PI-toimâttâhân meid talle, jis tun lah luámuttum teikâ jis tun lah irâtteijee, kiäst ij lah tääl pargo.

Pargottesvuotâpeiviruttâ puáhtá leđe tiänáspeiviruttâ tâi vuáđupeiviruttâ. Tun puávtáh uážžuđ tiänáspeiviruuđâ, jis kuulah pargottesvuotâkaasan. Tun puávtáh uážžuđ pargottesvuotâtorjuid Kelast, jis tust ij lah pargosaje jiehke uážu pargottesvuotâtorjuu eres soojijn.

Luuvâ lase pargottesvuotâtorvost.

Almottât pargottemmin PI-toimâttuv siijđoin.

Njuámmootavdâpeiviruttâ

Tun puávtáh finniđ njuámmootavdâpeiviruuđâ, jis tun lah meddâl pargoost tondiet, ete tust lii koronavirusnjuámmum. Tun puávtáh finniđ njuámmootavdâpeiviruuđâ meid talle, jis tun lah meddâl pargoost tondiet, ete tuu vuálá 16-ihásii päärnist lii koronavirusnjuámmum. Njuámmootavdâpeiviruuđâ finnim váátá, ete pärni ij uážu njuámmum tiet moonnâđ škoovlân tâi arâšoddâdmân.

Jis meddâlorroom pargoost lii álgám ive 2021 tâi tađe ovdil, te tun tarbâšah njuámmootavdâpeiviruuđâ várás miärádâs pargoost meddâloromist, sierriimist tâi karanteenist. Miärádâs puáhtá toohâđ tuš tuáhtár, kote västid njuámmootaavdâin tuu aassâmkieldâst tâi pyecceetipšopirrâduvâst.

Jis meddâlorroom pargoost lii álgám ive 2022 tâi ton maŋa, te tun puávtáh finniđ njuámmootavdâpeiviruuđâ meid tuođâštussáin, mon lii toohâm eres tuáhtár, tiervâsvuođâtipšoo tâi pyecceetipšoo. Tuođâštusâst kalga leđe merkkim koronavirusnjuámumist. Koronavirusnjuámmum kalga leđe kavnâttum laboratoriost. Te päikki-iskos ij tuhhii.

Tun jieh pyevti finniđ njuámmootavdâpeiviruuđâ ovdâmerkkân talle

  • jis tun poorgah pargod káiduspargon já finniih päälhi táválávt
  • jis tuu pargosaje tâi oppâmsaje lii meridâm tuu pááikán olgoeennâm määđhi maŋa
  • jis tun lah pááccám pááikán tipšođ päärni, kiän peivikiäčču tâi škovlâ lii kiddâ
  • jis tun teikâ pärnid/parnijdâd kulâvettee/-vetteđ riskâjuávkun já leppee/leppeđ ton suujâst pääihist.

Luuvâ lase