Mättõõlǥtemvuõđ veiddnummuš vaaikat mätt-tuärjjõʹsse da škooulmäʹtǩǩtuärjjõʹsse

Mättõõlǥtemvuõttââʹǩǩ kaggââtt 18 ekka påʹrǧǧmannust 2021, da seämmast nuuʹbb tääʹzz määtt mottje määusteʹmmen. Lääʹǩǩmuuttâs pohtt mieʹldes muttsid še mättʼtõõttjid jurddum Kela ouddõõzzid.

Mättõõlǥtemvuõtt veiddan 1.8.2021. Nuuʹbb tääʹzz määtt šâʹdde määusteʹmmen nuõrid, koid veeiduum mättõõlǥtemvuõtt kuâskk. Mättõõlǥtemvuõđ veiddnummuš miârkkšââvv tõn, što nuõrr âlgg vuâđđškooul mâŋŋa serddjed spraavâd nuuʹbb tääʹzz tuʹtǩǩõõzz lookkjiškoouʹle leʹbe ämmtallaš mättstroiʹttla leʹbe ooʒʒõõttâd lõõđâspoodd škooultõʹsse.

Veeiduum mättõõlǥtemvuõđ da määusteʹmes nuuʹbb tääʹzz vääʹldet ââʹnnma ââʹǩǩ-klass vuârstes.

Nuõrâst lij vuõiggâdvuõtt määusteʹmes škooultõʹsse, jõs son teâudd kuhttuid täid määinaid:

  • Son ǩiõrǥat vuâđđškooul eeʹjj 2021 leʹbe tõn mâŋŋa.
  • Son lij šõddâm eeʹjj 2004 leʹbe tõn mâŋŋa.

Puk škooultõõzz jie leäkku määusteeʹm, håʹt määin teâuddjeʹče. Škooultõõzz määusteʹmesvuõđ vuäitt täʹrǩsted mättstroiʹttlest. 

Mätt-tuärjjõʹsse siõm muttâz

Määusteʹmes škooultõʹsse vuõiggõttum mättʼtõõtti ij vueiʹt vuäǯǯad mätt-tieʹǧǧ mättmateriaal-lââʹzz (lääddas). Jeeʹres mätt-tuärjjõõzz son vuäitt vuäǯǯad seämmanalla ko jeeʹres mättʼtõõđi.

Määusteʹmes škooultõʹsse vuõiggõttum mättʼtõõtti vuäitt vuäǯǯad mätt-tuärjjõõzz še vuõrâsoummilookkjiškooulmäättaid.

Škooulmäʹtǩǩtuärjjõs mottai pukin mättʼtõõttjin 1.8.2021 ääʹljeeʹl

Mättʼtõõtti vuäitt 1.8.2021 ääʹljeeʹl vuäǯǯad škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz, jõs son jåått tuärjjõʹsse vuõiggõʹtti škooulmääʹtǩ uuʹccmõsân 10 peeiʹv kaʹlndarmäänpââʹjest. Tuärjjõs lij tiuddmeärrsaž, jõs mäʹtǩǩpeeiʹv lie kaʹlndarmäänpââʹj ääiʹj 15 leʹbe jäänab. Jõs mäʹtǩǩpeeiʹv lie 10–14, škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz mieʹrr lij pieʹll tiuddmeärrsaž tuärjjõõzzâst.

Škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz vuäitt âʹte påʹrǧǧmannust ääʹljeeʹl vuäǯǯad, håʹt mättʼtõõttjest ij leʹčče juõʹǩǩpeivvsaž škooulmäʹtǩǩ. Ouddmiârkkân vuârrneäʹttli puärrsees åʹrnn jälsteei vuäitt vuäǯǯad škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz, håʹt määin teâuddjeʹče tåʹlǩ teʹl, ko son jåått škooulmaaʹtǩid nuuʹbb puärraz åʹrnn.

Määusteʹmes škooultõʹsse vuõiggõttum mättʼtõõttjid škooulmäʹtǩǩtuärjjõs ođđ määinaivuiʹm

Määusteʹmes škooultõʹsse vuõiggõttum ooumaž vuäitt vuäǯǯad škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz, jõs škooulmäʹtǩǩ lij uuʹccmõsân 7 ǩilomettred õõut årra. Jeärrsin ko määusteʹmes škooultõʹsse vuõiggõttum oummin mäʹtǩǩ feʹrttai leeʹd uuʹccmõsân 10 ǩilomettred, što vuäitt vuäǯǯad škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz.

Jõs määusteʹmes škooultõʹsse vuõiggõttum mättʼtõõtti jåått mättstroiʹttla õõlmâs jååʹttemneävvaivuiʹm leʹbe škooulsäättain, son ij takainalla määuʹs mäʹtǩǩliippâst jiõčč ni mâid. Kela mähss škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz liipp kaaupšeeja, škooulsäätt jäʹrjsteeja leʹbe mättʼtõõttja jiõccses. Ouddmiârkkân vueiʹvvgååradvuuʹd HSL-vuuʹdest mättʼtõõtti vuästt mäʹtǩǩliipp jiõčč da Kela mähss škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz mättʼtõõttja. Jeärrsin ko määusteʹmes škooultõʹsse vuõiggõttum oummin škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzzâst lij jiõččvasttõsvueʹss, kååʹtt lij ǩidd mäʹtǩǩpeeiʹvi meäʹrest.

Škooulmäʹtǩǩtuärjjõʹsse vuõiggõʹtti määtt lie lookkjiškooulmäätt, määtt ämmtallaš vuâđđtuʹtǩǩõõzz leʹbe tuʹtǩǩõõzz vueʹzz spraavâm diõtt, nuuʹbb tääʹzz valmštõʹtti škooultõõzz da vuõrâsoummi vuâđđmättʼtõs.

Määusteʹmes škooultõʹsse vuõiggõttum mättʼtõõtti vuäitt vuäǯǯad škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz še teʹl, ko son sprääv

  • vuõrâsoummilookkjiškooulmäättaid
  • ämmat-tuʹtǩǩõõzz
  • mättõõlǥtum oummid jurddum luõvâs čuõvtemtuâj škooultõõzz.

Jõs mättʼtõõtti ij leäkku vuõiggõttum määusteʹmes škooultõʹsse, son ij vueiʹt vuäǯǯad škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz täid määttaid.

Škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz ooʒʒât lomaakkin KM 1 (pdf, lääddas), koon kueʹđet jiijjâs mättstroiʹttla. Škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz ij vueiʹt ooccâd OmaKelast.

Lââʹssteâđ äʹššniiʹǩǩid