Eres torjuuh iäláttâhuážžoi

Kela máksá iäláttâhuážžoi čuávuváid torjuid:

  • pärnialedem
  • iäláttâhuážžoo aassâmtoorjâ
  • iäláttuv uážžum ulmuu tipšomtoorjâ
  • suátišiljolase já paijeelmiärálâš suátišiljolase
  • vuáđuáigápuátutoorjâ.

Täin torjuin iä peerâ viäru.

Pärnialedem

Jis tun lah iäláttuvâst já aasah vuálá 16-ihásâš parnijn, te tun puávtáh uuccâđ Kelast pärnialedem. Tom uážžu jieijâs já pelikyeimi paarnijn.

Pärnialedem lii suulân 22 e/mp jyehi päärnist. Tun uážuh pärnialedem meid talle, jis tuu páárnáš áásá eres saajeest, mut tun huolâttah suu áigápuáđust ucemustáá elettemtorjuu verd (167 e/mp).

Tun puávtáh uážžuđ pärnialedem, veikâ jieh finniiččii aalmugiäláttuv. Meid eres iäláttuvah pyehtih adeliđ vuoigâdvuođâ pärniaaleedmân.

Luuvâ lase pärnialedem ucâmist (suomâkielân).

Iäláttâhuážžoo aassâmtorjuu

Tun puávtáh uážžuđ Kelast iäláttâhuážžoo aassâmtorjuu, jis jieh pyevti uážžuđ almoos aassâmtorjuu. Iähtun lii, ete tuu puáđuh láá uceh já tun uážuh iäláttuv, mii addel vuoigâdvuođâ iäláttâhuážžoo aassâmtorjui. Kela puáhtá mäksiđ torjuu meid láiguadeleijei.

Tust ij kuittâg lah vuoigâdvuotâ iäláttâhuážžoo aassâmtorjui, jis tun ovdâmerkkân uážuh peri maidnii čuávuváin:

  • uásipargonavcâttesvuotâiäláttâh
  • uásiäigi-iäláttâh
  • ij-tievâslâš toledum puárásijiäláttâh.

Tun puávtáh uuccâđ iäláttâhuážžoo aassâmtorjuu

  • jis tun aasah ohtuu
  • jis tun aasah pelikuoimijn
  • jis eres-uv viste ässeeh finnejeh iäláttuv, mii addel vuoigâdvuođâ iäláttâhuážžoo aassâmtorjui.

Jis tun já tuu pelikyeimi uážžuvettee kuohtuuh iäláttuv, occee aassâmtorjuu ohtâsii ucâmuššáin. Aassâmtoorjâ máksoo tunnui peellin.

Eres tábáhtusâin seelvât tuu vuoigâdvuođâ almos aassâmtorjui. Almos aassâmtorjust puávtáh koijâdiđ palvâlemnumerist 020 692 210.

Iäláttâhuážžoo aassâmtorjust puávtáh koijâdiđ palvâlemnumerist 020 692 202.

Luuvâ lase iäláttâhuážžoo aassâmtorjuu ucâmist (suomâkielân).

Iäláttuv uážžum tipšomtoorjâ

Jis tuu toimâmnaavcah láá hiäjusmâm puácuvuođâ tâi váádu tiet, te tun puávtáh uážžuđ Kelast  tipšomtorjuu. Toin sajanmáksojeh meid puácuvuođâst tâi váádust šoddâm koloh.

Puávtáh uážžuđ tipšomtorjuu, jos tuu naavcah huolâttiđ alnaad láá hiäjusmâm ive pištee ääigi. Tot uáivild, ete tun tarbâšah iše tâi tipšom tuu piäiválijn tooimâin tâi tuu puácuvuođâst šaddeh eromâš koloh.

Tun jieh pyevti uážžuđ iäláttuv uážžum tipšomtorjuu, jis tun uážuh maidnii tain:

  • uásipargonavcâttesvuotâiäláttuv
  • uásiäigi-iäláttuv
  • ij-tievâslii toledum puárásijiäláttuv.

Ton saajeest tun puávtáh uuccâđ Kelast vádulâštorjuu.

Tipšomtoorjâ máksoo sierâ meeri išetáárbu já koloi mield:

  • Vuáđutipšomtoorjâ lii suulân 71 eurod mánuppaajeest.
  • Aledum tipšomtoorjâ suulân 156 eurod mánuppaajeest.
  • Alemus tipšomtoorjâ lii suulân 329 eurod mánuppaajeest.

Kela máksá tipšomtorjui veteraanlase suulân 108 e/mp toid veteraanáid, kiäh uážžuh paijeelmiärálii suátišiljolase já iäláttuv uážžoo aledum tâi alemus tipšomtorjuu.

Puáđuh tâi omâdâh iä vaaigut tipšomtorjuu uážžumân. Tipšomtoorjâ mieđettuvvoo jo-uv tuáistáážân tâi meriááigán.

Luuvâ lase iäláttuv uážžoo tipšotorjuu ucâmist (suomâkielân).

Suátišiljolase já paijeelmiärálâš suátišiljolase

Uážuh Kelast suátišiljolase, jis tust lii miinii čuávuváin tubdâlduvâin:

  • suátišiljosuáldáttubdâldâh
  • suátišiljopalvâlemtubdâldâh
  • suátišiljotubdâldâh.

Tubdâlduvâid ij pyevti innig uuccâđ.

Suátišiljolase uážžuh meid ulmuuh, kiäin lii tuođâštus uásálistmist mijneraaijâmpargoid
iivij 1945–1952.

Suátišiljolase lii suulân 125 e/mp. Puáđuh tâi omâdâh iä vaaigut suátišiljolasan.

Jos uážžuh suátišiljolase já aalmugiäláttuv, uážuh Kelast meid paijeelmiärálii suátišiljolase. Stuárráámus paijeelmiärálâš suátišiljolase lii suulânn 257 e/mp.