Kela vieʹttai sääʹmǩiõli neäʹttel – sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid oouʹdeet õõutveäkka ǩiõllõõutstõõzzin

Sääʹmǩiõli neäʹttel täävtõssân lij vuäǯǯad sääʹmǩiõlid kuâsttjemvuõđ da kollʼjemvuõđ pukin õhttsažkååʹdd vueʹss-suõʹrjin. Kelast sääʹmǩiõli neäʹttel vieʹttjet oouʹdeemtuâj tuejjeeʹl.

Sääʹmǩiõli neäʹttel õhttsaž täävtõssân lij vuäǯǯad sääʹmǩiõlid kuâsttjemvuõđ da kollʼjemvuõđ pukin õhttsažkååʹdd vueʹss-suõʹrjin. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso tuäivv, što nuʹtt määŋg toiʹmmjeei ko vueiʹtlvaž vuässõõđče sääʹmǩiõli neäʹttla:

– Ko ǩiõll kuâsttai juõʹǩǩ peeiʹv, šõddad tõt tobddi, što mij ǩiõll lij primmum, tõʹst lij ärvv da tõt kooll õhttsažkådda.

Sääʹmǩiõli neäʹttel kuâsttai Kelast nuʹtt kelaniiʹǩǩid ko še äʹššniiʹǩǩid jurddum saaǥǥtummšest. Taʹnni vuâmmšummuž vuäǯǯa jeäʹrben sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzz oouʹdummuš da õhttsažtuâjj jeeʹres toiʹmmjeeʹjivuiʹm.

Sääʹmǩiõli neäʹttel ääiʹj saaǥǥtet še kelaniiʹǩǩid

Sääʹmǩiõl tuejjeet ǩiõllneäʹttel ääiʹj kuâsttjeeʹjen da kollʼjeeʹjen še Kela siiʹsǩpeäʹlnn. Täävtõssân lij, što juõʹǩǩ Kelast reâuggai ooumaž tåbdd säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđid da silttad ohjjeed sääʹmǩiõllsaž äʹššneeʹǩǩ jiijjâsǩiõllsaž kääzzkõʹsse.

Kela taʹrjjad puk kelaniiʹǩǩid vueiʹttemvuõđ Säʹmmla Kela äʹššneʹǩǩen -neʹttkuurs spraavmõʹšše. Kurss lij čââpp teâttpaʹǩeʹtt sääʹmkulttuurâst da säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđin. Jeeʹres organisaatioi tuâjjla še peäʹsse sõrgg tobdstõõttâd Kela puuʹtʼtem Moodle-neʹttkuʹrsse eOppiva pääiʹǩ.

Teeʹmmneäʹttel ääiʹj Kela sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzin reâuggai äʹšštobddi mušttle jeeʹres kelaniiʹǩǩid jiijjâz kõskkvuõđâst sääʹmǩiõʹlle da kulttuuʹre. Seämmast sij jueʹǩǩe ǩiõččlâsttmõõžžeez tõʹst, måkam lij reâuggad sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzivuiʹm Kelast.

Kela oouʹdad sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid õõutveäkka säʹmmlaivuiʹm

Kela oouʹdad sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid õhttsažtuâjast sääʹm ǩiõllõõutstõõzzin. Oouʹdeemtååimaid linjjeet juõʹǩǩ eeʹjj õõutâst Sääʹmtiiʹǧǧin. Kela da Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttkõʹstti kaaunâʹtte pueʹtti vuâra Aanrest skamm-mannust.

Sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi oouʹdummšest äuʹǩǩeet še äʹššneǩraaʹđid. Eeʹjj 2021 ääiʹj õnnum sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzz äʹššneǩraaʹđid lie vuässõõttâm puki Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõli leʹbe tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹmǩiõl mainsteei. Äʹššneǩraaʹđin äʹššneeʹǩǩ peäʹsse ärvvtõõllâd tõn, mõõn puârast Kela kääzzkõõzz vaʹsttee sij tuõivvjid da taarbid.  

Kela vuässââtt še sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi kvaliteʹtt-tuõjju. Soti-raajâsoođummuš Lappist -haʹŋǩǩõs jäʹrjsti ǩiiđ 2021 ääiʹj sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzz kvaliteʹtt-tuâjjpaaʹjid. Tuâjjpaaʹji vuâđald tuejjuum õhttsaž sääʹmǩiõllsaž da sääʹm kulttuur meâldlaž soti-kääzzkõõzzi kvaliteʹttsiâzztõõzz valmštâʹvve čõõuč ääiʹj. Siâzztõõzz tuärjjee pueʹttiääiʹj še Kela sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi ooudâs viikkmõõžž.

Ooudpeäʹlnn peäggtum oouʹdeemtååimaivuiʹm põõrǥât ainsmâʹtted säʹmmlai ǩiõlʼlaž da kulttuurlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž Kela kääzzkõõzzin.

Sääʹmǩiõllsaž saaǥǥtummuš kääzzkõõzzi tuärjjan

Kela sääʹmǩiõllsaž saaǥǥtummuž täävtõssân lij taʹrjjeed teâđ Kela kääzzkõõzzin da ouddõõzzin kooum sääʹmǩiõʹlle. Kelast lij reâuggam sääʹmǩiõllsaž saaǥǥtummuž äʹšštobddi eeʹjjest 2020.

Kela õlmstõõʹtti sääʹmǩiõllsaž neʹttseeidaid 2019–2020 da taʹrjjad Elämässä.fi-seiddõõzzâst äʹššeemviiŋkid še säämas. Lââʹssen Kelast lie brosyyr da vuäʹppõõzz di 30 ouddõslomakkâd sääʹmǩiõʹlle, da tõid vuäitt priʹnttjed jiõccses.

Jeäʹnnvuõttpaʹǩǩõʹsse vuäitt pueʹttiääiʹj vuäǯǯad še sääʹmǩiõllsaž vuõssǩeeʹrj. Ääiʹjben vuõssǩeʹrjj lij leämmaž vuäǯǯamnalla tåʹlǩ tâʹvvsääʹmǩiõʹlle neeʹttest nuʹtt, što tõn lij vuäittam priʹnttjed jiõccses. Pueʹtti vuõssǩeeʹrj õlmstââʹttet kudd ǩeʹrjjen pukin kooumin sääʹmǩiõlin.

Liâđǥlaž äʹššeemkääzzkõs sääʹmǩiõʹlle pueʹttmen

Lääǥǥlažvuõttvuåppi ǩiiddti eeʹjj 2019 vuâmmšummuž tõõzz, što Kela ij taʹrjjed liâđǥlaž äʹššummuž säämas. Kela täävtõssân lij koʹrjjeed tän vääʹn. Ååʹn oouʹdeet OmaKela-äʹššeemkääzzkõõzz sääʹmǩiõllsaž tååimaid, da ärvvtõõlât, što tõn vuõssmõs vueʹzz lie valmmâž eeʹjj 2022.

Sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzz tuâjjpääʹj õhttsažtuâjjkuõiʹmid

Kela jääʹrjast rosttov-ođđeeʹjjmannust neʹtt-tuâjjpaaʹji rääid sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzin. Tõk lie jurddum veʹrǧǧniiʹǩǩi, kooʹddi da pueʹrrvââjjamvuuʹdi äʹšštobddjid, kook tuâjsteez peäʹsse kääzzkâʹstted sääʹm äʹššniiʹǩǩid.

Tuâjjpaaʹjin tobdstõõđât sääʹmǩiõllsaž äʹššniiʹǩǩi taarbid da smiõttât õõutveäkka čåuddmõõžžid sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi taʹrjjummša. Iʹlmmtõõđ tuâjjpaaʹjid tääiʹben (lyyti.fi)!

Šiõǥǥ sääʹmǩiõli neäʹttel!

Looǥǥ lââʹzz