Reäkkõsneeʹǩǩ kåitta vuäǯǯad teâttseez baŋkktiõttid – ruõkk viiŋkid staansõs äʹššummša

Kela, Kõõskõsreäkkõspååʹles da Kyberstaanvuõttkõõskõs auʹǯǯje tääʹrǩesvuõtte neʹttkääzzkõõzzid ǩeeʹrjtõõttmõõžžâst. Reäkkõsneeʹǩǩ kåitta vuäǯǯad tiõttu baŋkktiõttid baaŋki da Omakanta-kääzzkõõzz nõõm ââʹneeʹl. Muuʹšt äʹššeed neeʹttest staanlânji da vuâmmaž peʹttummšid. Mušttâl peʹttummšin tuu õõldâsoummid še.

Lääʹddjânnmest lie ǩiiđâst ääʹljeeʹl kåittam aggressiivlânji vuäǯǯad tiõttu teâđaid nuʹtt, što reäkkõsneeʹǩǩ lie vuäǯǯam huâđđseez neʹttbaŋkktiõttid da nuʹtt-aa oʹnnstam äʹnsted tieʹǧǧ privattoummi baŋkktiillin.

Vuõigg neʹttseeidai vuâkksaž peʹtteemseiddõõzz lie eettam jeäʹrben baaŋki da ååʹn še Omakanta-kääzzkõõzz nõõmid ââʹneeʹl. Ko ooumaž oudd neʹttbaŋkktiõttees peʹtteemseiddõʹsse, reäkkõsneeʹǩǩ vuäǯǯa piâssmõõžž reäkkõsǩiõrddi neʹttbaʹŋǩǩe.

Ouddmiârkk Nordea nõõm õõʹnni peʹtteemsaaǥǥâst.

Jeäʹl ǩeeʹrjtõõđ kääzzkõõzzid vuõiʹǧǧest neeʹtt ooccâm-mašinast

Baŋkkteâđai tiõttu vuäǯǯmõõžž vääras vuõlttuum peʹtteemsaaǥǥid liâvtet teʹksttsaaǥǥivuiʹm da neʹttpååʹštivuiʹm. Peʹtteemseiddõʹsse vuäitt serddjed še ooccâm-mašinapuäđõõzzid lââʹzztum liiŋki pääiʹǩ. Omakanta-kääzzkõõzz nõõm ââʹneeʹl kåitta tän poodd vuäǯǯad teâđaid jeäʹrben ooccâm-mašinai (ouddmiârkkân Bing, Google) pääiʹǩ. Jeäʹl ni kuäʹss ǩeeʹrjtõõđ Omakantaaʹje vuõiʹǧǧest ooccâm-mašinast.

Jõs kaaddčõõđak, što baŋkkteâđad lie jouddâm puästoummi tiõttu, vääʹld ääjtõõlǩani õhttvuõđ jiijjad baʹŋǩǩe da tueʹjjed tõn mâŋŋa reäkkõsiʹlmmtõõzz pååʹlsa.

Staansõs äʹššummuš neʹttbaaŋkâst

Nääiʹt ǩeeʹrjtõõđak neʹttbaʹŋǩǩe staanlânji:

  • Ǩeeʹrjet plaađânj addrõsǩeâdda baaŋk tiudd addrõõzz.
  • Ruõkk neʹttbaaŋkad addrõõzz plaađânj ǩeʹrjjmiârkid.
  • Jeäʹl sirddu baaŋk neʹttseeidaid ooccâm-mašina puäđõõzzi pääiʹǩ.
  • Ââʹn baaŋk jiijjâs mobiilsuåvldõõzz.

Staansõs äʹššummuš Omakantast

Nääiʹt ǩeeʹrjtõõđak Omakanta-kääzzkõʹsse staanlânji:

  • Ǩeeʹrjet plaađânj addrõsǩeâdda addrõõzz kanta.fi, koon pääiʹǩ piâzzak ǩeeʹrjtõõttâd Omakantaaʹje.
  • Ruõkk addrõõzz tuu plaađânj ǩeʹrjjmiârkid.
  • Jeäʹl ǩeeʹrjtõõđ Omakanta-kääzzkõʹsse vuõiʹǧǧest ooccâm-mašina puäđõõzzi pääiʹǩ.

Omakanta âânnmõš lij staani, ko jääʹǩǩtak ǩeeʹrjtõõttmõõžžâst täid vuäʹppõõzzid. Omakantast vuäitak täʹrǩstõõllâd jiijjad tiõrvâsvuõtt-teâđaid da ouddmiârkkân raukkâd reseeʹpt ođsmâttmõõžž. Omakantast ij leäkku jeäʹrab mobiilsuåvldõs.

Kela nõõm ââʹneeʹl lie kåittam vuäǯǯad tiõttu teâđaid teʹlfoonâst še

Kela tiõttu lij puättam šõddmõš, koʹst ooumaž lij vuäǯǯam sååit Kela nõõm õõʹnni peʹtteeʹjest. Soiʹttjeei lij renstam, što taarbaš oummust jeäʹrbi mieʹldd baŋkktiill kuõskki teâđaid. Kela lij tuejjääm reäkkõsiʹlmmtõõzz da seʹlvvat ääʹšš jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm.

Kela tuâjjla jie ni kuäʹss kõõjj õõʹnnitiõttid, peittsaaʹnid leʹbe tobdldõklååǥǥaid, kooivuiʹm ǩeeʹrjtõõđât persoonlaž kääzzkõõzzid.

Jõs vuäǯǯak meäʹrteʹmes teʹlfonsååit, koʹst soiʹttjeei voddââtt Kela tuâjjliʹžžen, toiʹmme nääiʹt:

  • Pueʹtǩǩed teʹlfonsååit jeäʹl-ǥa uuʹd soiʹttjeeja teâđ jijstad
  • Iʹlmmet ääʹššest pååʹlsa
  • Iʹlmmet baŋkksad, jõs leäk ouddam soiʹttjeeja teâđ, koin son vuäitt piâssâd baŋkktillsad
  • Tobdstõõđ vuäppsa addrõõzzâst tietovuotoapu.fi.

Ââʹn huõl jijstad da tuu õõldâsoummin

Meeʹst juõʹǩǩkaž vuäitt ââʹnned huõl jiijjâs õõldâsoummin jueʹjjeeʹl teâđ peʹttummšin da vieʹǩǩteeʹl ouddmiârkkân neʹttbaaŋk ââʹnnmest, što ǩeeʹrjtõõttmõš šâdd staanlânji.

Reäkkõsneeʹǩǩ lie oʹnnstam suâleed jeäʹrben pâʹjjel 60-ekksaž läʹddlai neʹttbaŋkktiõttid da serddam jõnn teäʹǧǧsuummid reäkkõsǩiõrddji baŋkktiillin. Eettmõš kuâskk kuuitâǥ juõʹǩǩâkksaid nuʹtt, što juõʹǩǩkaž âlgg leeʹd täʹrǩǩ.