Rikoliih háputtâleh paŋkkitubdâlduvâid – vääldi pajas oonâid torvolii ášástâlmân

Kela, Keskusrikospoliisi já Kyberturvallisuuskeskus avžuutteh huolâlâšvuotân, ko čáládâtvetteđ nettipalvâlussáid. Rikoliih háputtâleh paŋkkitubdâlduvâid paaŋkij já Omakanta-palvâlus noomâi vyelni. Ášástâl neetist torvolávt já tuubdâst tájutteijeid. Muštâl tájutteijein meid tuu aldaulmuid.

Suomâst lii kiiđâ rääjist lamaš joođoost aggressiivlii tiäđui háputtâllâm, mast rikoliih láá finnim haaldun nettipaŋkkitubdâlduvâid já tienuuvt luhostum suáládiđ ruuđâ priivaatulmui paŋkkitiilijn.

Puigâ nálásiih tájuttemsiijđoh láá tääl lamaš eromâšávt paaŋkij já tääl meid Omakanta-palvâlus noomâi vyelni. Ko uhre čáálá nettipaŋkkitubdâlduv tájuttemsiijđon, te rikoliih peesih uhre nettipaaŋkin.

Ovdâmerkkâ tájuttemviestâst, mii jotá Nordea noomâ vyelni.

Ele čáládât palvâlussáid njuolgist neeti uuccâmohjelmist

Paŋkkitiäđuid háputtâllee tájuttemviestâid levâtteh tekstâviestân já šleđgâpoostâi peht. Tájuttemsijđoid puáhtá karttâđ meid uuccâmohjelmpuátusáid lasettum liiŋkâi peht. Omakanta-palvâlus háputtâllâmsiijđon ulmuuh kärttih tääl eidu uuccâmohjelmij (ovdâmerkkân Bing, Google) peht. Ele kuássin čáládât Omakantan njuolgist uuccâmohjelmist.

Jis tun epidah, ete tuu paŋkkitiäđuh láá karttâm puástukieđáid, te vääldi ájáttâlhánnáá ohtâvuođâ jieijâs paaŋkin já toovâ ton maŋa rikosalmottâs poolisân.

Torvolâš ášástâllâm viermipaaŋkist

Návt tun čáládâđah nettipaaŋkin torvolávt:

  • Čääli laađđâm čujottâskiädán paaŋki oles čujottâs.
  • Vuorkkii jieijâd nettipaaŋki čujottâs jieijâd laađđâm kirjemerháid.
  • Ele moonâ paaŋki nettisijđoid uuccâmohjelm puátusij peht.
  • Keevti paaŋki jieijâs moobiilheiviittâs.

Torvolâš ášástâllâm Omakantast

Návt tun čáládâđah Omakanta-palvâlusân torvolávt:

  • Čääli laađđâm čujottâskiädán čujottâs kanta.fi, mon pehti tun peesah čáládâttâđ Omakantan.
  • Vuorkkii čujottâs jieijâd laađđâm kirjemerháid.
  • Ele čáládât Omakanta-palvâlusân njuolgist uuccâmohjelm puátusij peht.

Omakanta kevttim lii torvolâš, ko tun čuávuh čáládâtmist taid ravvuid. Omakantast tun puávtáh tarkkuđ jieijâd tiervâsvuotâtiäđuid já ovdâmerkkân táttuđ reeseept uđâdem. Omakantast ij lah sierâ moobiilheiviittâs.

Kela noomáin láá koijâdâllâm tiäđuid meid puhelin peht

Kela tiätun lii puáttám tábáhtus, mast olmooš lii finnim suáitu tájutteijest, kote lii oovdânpuáhtám jieijâs Kela noomáin. Tájutteijee lii ettâm, ete sun taarbâš ulmust ovdâmerkkân paŋkkitilin lohtâseijee tiäđuid. Kela lii toohâm rikosalmottâs já seelvât ääši eres virgeomâháiguin.

Kela pargeeh iä kuássin koijâd kevtteetubdâlduvâid, syelisaanijd teikâ tubdâldâhlovoid, moiguin ulmuuh čáládâteh persovnláid palvâlussáid.

Jis tun uážžuh suáitu, mast suáittee oovdânpuáhtá jieijâs Kela pargen, te toovâ návt:

  • Jooskâ suáitu elege adde suáittei tiäđu alnestâd
  • Almoot ääšist poolisân
  • Almoot paaŋkin, jis tun lah adelâm suáittei tiäđu, moin sun puáhtá peessâđ tuu paŋkkitilin
  • Uáppáásm tiätukulgâm-raavâkiirján čujottâsâst tietovuotoapu.fi.

Ane huolâ alnestâd já jieijâd aldaulmuin

Juáháš mist puáhtá anneeđ huolâ jieijâs aldaulmuin nuuvt, ete juáhá tiäđu táájutmijn já  iššeed ovdâmerkkân nettipaaŋki kiävtust, vâi čáládâttâm tábáhtuvá torvolávt.

Rikoliih láá luhostum suáládiđ eromâšávt paijeel 60-ihásij syemmilij nettipaŋkkitubdâlduvâid já láá sirdám stuorrâ ruttâmeerijd uuhrij paŋkkitiilijn. Almoon kuáská kuittâg jyehiahasáid, te juáháš kalga leđe tärkkin.