Kela õlmstâtt jeäʹnnvuõttpaʹǩǩõõzz vuõssǩeeʹrj sääʹmǩiõʹlle

Kela õlmstâtt jeäʹnnvuõttpaʹǩǩõõzz vuõssǩeeʹrj vuõss vuâra še sääʹmǩiõlin. Sääʹmǩiõllsa vuõssǩeeʹrj puäʹtte vuäǯǯamnalla eeʹjj 2022 aalǥâst vueʹljeeʹl. Iiʹjjin 2020 da 2021 jeäʹnnvuõttpaʹǩǩõõzz vuäǯǯam vueiʹtte tiʹllʼjed sääʹmkiõllsa vuõssǩeeʹrj čoʹrstõõǥǥlânji še mâʹŋŋlakast.

Kela õlmstâtt eeʹjj 2022 jeäʹnnvuõttpaʹǩǩõʹsse seʹst õõʹni Ilo pisaroi! -vuõssǩeeʹrj (Rämm kuäškknjâst!) še kooumin Lääʹdd beäʹlnn mainstum sääʹmǩiõlin. Lââʹssen juõʹǩǩ eeʹjj 2022 jeäʹnnvuõttpaʹǩǩõõzz seʹst åårrai sättǩeeʹrjest äʹjsted leekk puärrsid vuõssmõs vuâra še sääʹmǩiõʹlle.

Sääʹmǩiõllsaž jåårǥlõs jeäʹnnvuõttpaʹǩǩõõzz vuõssǩeeʹrjest lij ääiʹjab leämmaž vuäǯǯamnalla tåʹlǩ tâʹvvsääʹmǩiõʹlle, da lij vuäittam priʹnttjed neeʹttest pdf-teâttõssân. Ođđ sääʹmǩiõllsa vuõssǩeeʹrj õlmstââʹttet kueʹhtten pååđtiõddum ǩeʹrjjen, koin nuuʹbbest teʹkstt lij tâʹvv- da aanarsääʹmǩiõʹlle da nuuʹbbest teʹkstt lij nuõrttsääʹmǩiõʹlle da lääʹddǩiõʹlle.

Sääʹmǩiõllsaž vuõssǩiiʹrjid vuäitt tiʹllʼjed eeʹjj 2022 aalǥâst vueʹljeeʼl

Sääʹmǩiõllsa vuõssǩeeʹrj tiʹllʼjet Kelast da tõk pååʹštʼtet äʹššnekka jeeʹrab. Sääʹmǩiõllsaž vuõssǩiiʹrjid vuäitt tiʹllʼjed eeʹjj 2022 aalǥâst vueʹljeeʼl. Tiʹllʼjõõzz vuäitt tuejjeed Kela sääʹmǩiõllsiʹžže teʹlfon- leʹbe ougglõskääzzkõʹsse leʹbe vuõltteeʹl neʹttpååʹšt addrõʹsse saame@kela.fi. Vuäppõõzz vuõssǩeeʹrj tiʹllʼjummša käunnʼje še juõʹǩǩ ođđ jeäʹnnvuõttpaʹǩǩõõzz seʹst.

Iiʹjjin 2020 da 2021 jeäʹnnvuõttpaʹǩǩõõzz vuäǯǯam vueiʹtte tiʹllʼjed sääʹmkiõllsa vuõssǩeeʹrj čoʹrstõõǥǥlânji še mâʹŋŋlakast. Tiʹllʼjõõzz õhttvuõđâst tääʹrǩstet, što piâr lij vuäǯǯam tuʹmmstõõǥǥ jeäʹnnvuõttveäʹǩǩvuõđâst da vaʹlljam jeäʹnnvuõttpaʹǩǩõõzz teägglaž veäʹǩǩvuõđ sâjja. Jeäʹnnvuõtt veäʹǩǩvuõtt vueiʹtet miõttâd põõššjeeʹl Lääʹddjânnmest jälsteeʹjid. Tõõzz lij vuõiggâdvuõtt še, jõs päärna jeäʹnn lij puättam tuõjju Lääʹddjânnma nuuʹbbest EU- leʹbe Eta-jânnmest leʹbe Sveiʹccjânnmest leʹbe son lij Lääʹddjânnma tuõjju puõʹtti piârneǩ. Nääiʹt suʹst feʹrttai lââʹssen kuullâd Lääʹddjânnam sosiaalstaaʹne.

Sääʹmǩiõllsa vuõssǩeeʹrj tuärjjee še kiõljeälltummuž

Jiijjâsǩiõllsaž vuõssǩeʹrjj saaǥǥat sääʹmǩiõllsaž puärrsid, što jeäʹnnvuõttpaʹǩǩõs lij še sij vääras. Õõutsââʹjest lokkõstõõllmõš pohtt õõutâståårrmõõžž tobddi lookki da päärna kõʹsǩǩe. Õhttsa siõrrâm- da lookkâmpooddi veäkka sääʹmǩiõl mainstummšest šâdd luândlaž vueʹss päärna jieʹllem juʹn aalǥâst ääʹljeeʹl. Vuõssǩeeʹrj vueiʹtte nääiʹt tuärjjeed še vaarvuâlaž sääʹmǩiõli jeälltummuž.

Rämm kuäškknjâst! -vuõssǩeʹrjj kooll Sanoma Pron Oppi & ilo -ooudasraiddu, kååʹtt tuärjjad päärnai teâđai da tääidai õuddnummuž. Rämm kuäškknjâst! -vuõssǩeeʹrj lij ǩeeʹrjtam Sirpa Sironen-Hänninen, son lij päärnaitivttneǩ, päärnaihoiʹddjeei da škooultum maainâsheârramohjjeei. Vuõssǩeʹrjj lij jurddum 0–2-ekksaž päärnaid.

Vuõssǩeeʹrj sääʹmǩiõllsa teädldõõǥǥ liâ čõõđtum õhttsažtuâjast Sanoma Proin. Vuõssǩeeʹrj tâʹvvsääʹmǩiõllsaž jåårǥlõõzzâst vaʹsttad sääʹmǩiõl emeritusprofessor Pekka Sammallahti. Aanarsääʹmǩiõllsa jåårǥlõõzz lij jåårǥlâttam ǩiõlltiõđooumaž, tååimteei da ǩeʹrjjneǩ Petter Morottaja. Nuõrttsääʹmǩiõllsa jåårǥlõõzz lij jåårǥlâttam jåårǥlõʹtti Hilkka Fofonoff.

Vuõssǩeʹrjj lij kuullâm lääʹdd jeäʹnnvuõttpaʹǩǩõʹsse eeʹjjest 1985 vueʹljeeʹl.

Looǥǥ lââʹzz