Párnái šoddâm lasanij Suomâst – Kela almostitij ive 2022 enijpakkeet ovdil ääigis

Ive 2022 enijpakkeet almostui spiekâstâhlávt jo 9.12. Koronaiveh láá styeredâm šoddâmlovoid Suomâst kuhes ääigi maŋa. Táválávt oovdeb ive paketteh láá juohhum eskân kiđđuv loopân, mutâ ive 2022 pakkeet mulsâšuvá jo algâivveest. Kela lii kiddim enijpakkeet ovdâsvástádâslâšvuotân ennuv huámmášume. Olgohaalar já uáđđimseehâ uásild uárnejui aalmugjienâstem.

Kela fáálá párnážân já perrui toorjân enijpakkeet, mii lii pegâlmâs pirrâ maailm. Enijtoorjâlaahâ tiävdá puáttee ive jo 85 ihheed já tast lii stuorrâ symbollâš merhâšume syemmilii pyereestvaijeemstaatâst.

– Suomâst koronaäigi styeredij šoddâmlovo spiekâstâhlávt, veikâ eres Tave-enâmijn keevâi eresnáál. Vaanhimvuotâ toovât ennuv streesi, já syemmiliih vaanhimeh meid väibih eenâb jis verdid eres Euroop enâmáid.  Kela enijpakkeet lii ohtâ vyehi išediđ perruid aalgân já vuáijuđ áinookiärdásii umogâšááigán. Pakkeet lii eromâš piivnoh, tastko tom väljee ruđâlii torjuu sajan ain suulân kyehti kuálmádâs perruin, smiättá hiätuhovdâ Johanna Aholainen Kelast.

Enijpakkeet lii killeel já ekologisâš

Enijpakkeet 43 sierâlágán pyevtittâssâd láá väljejum huolâlávt tiiŋgâi materiaalvaljimijd já kvaliteet tarkkuumáin, vájáldithánnáá ovdâsvástádâslâšvuođâ. Siskáldâs lii ive 2022 pakettist 7 tiiŋgâ verd ucceeb ko taan ive: tiiŋgâi kvaliteet lii tiäduttum hade sajan.

– Pumbulkággást rahtum pyevtittâsâin stuárráámus uási lii luánápumbul. Muáddi pyevtittâsâst lii kevttum uásild uđđâsistanomateriaal. Puoh tiiŋgah kalgeh tiäđust-uv tevdiđ Suomâ já EU lahâasâttem torvolâšvuođâvátámâšâid, tiäddut Kela hiätuhovdâ Johanna Aholainen.

Pivnohis kovoseh já maaŋgâpiäláliih pyevtittâsah

Maaŋgâpiälálâšvuotâ lii kuávdáást pyevtittâsvaljiittâsâst taan-uv tove. Kyevti bodyst láá jotkâpitáh, vâi piivtâs šiättá umogâžân kuhheeb ääigi. Toos lasseen pakkeet puoh puuvsâin láá kuhes resoreh, maid puáhtá macâstiđ já moh meid lasetteh puuvsâi kiävttuääigi. Materiaalij nanosvuotâ, ivnemaailm harmoonlâšvuotâ já ovtâstittemmáhđulâšvuođah pyeredeh pyevtittâsâi uđđâsistanneem.

Enijpakkeet ohtâ pivnohumos tiŋgâ lii maaŋgâpiälásâš umogáá olgohaalar, mon puáhtá mutteđ uáđđimsekkân eidu šoddâm umogâžân. Kela ornij haalar já uáđđimseehâ kovosist jienâstem. Pakettân väljejui tevkisčuovjis Muumi-kovos 59 prooseent jienâeenâblovvoin. Lovduu, mii muttoo uáđđimsekkân, vyeitteekovos 56 prooseent jienâmeerijn lii Norppa já tot lii minimalistlâš já čapisvielgâd. Ohtsis ulmuuh adelii paijeel 8000 jienâd.

Seŋgâloová kovvoos lii vuávám jaapaanlâš Aya Iwaya. Kovvoos nommâ lii Perhe (Peerâ). Seŋgâloová kovosijn fiäránisteh oovtâst kuobžâ, hiäppuš, njuhčâ já riävská sehe eres päikkieennâm elleeh perruidiskuin. Kovos lâi ohtâ Kela 2017 ornim enijpakkeetloová kovosvuávámkišto vyeitteetyeji. Uđđâ vuávámkišto piäijoo joton puáttee ive. Seŋgâloová lii vuávájum nuuvt, ete tot tuáimá meid umogáá vuossâmuš seŋgân, pakettist lii meid loován šiettee madrâs.

Kela váldá mielâstis vuástá macâttâs pakkeet siskáldâsâst. Macâttâs vuáđuld suogâliijneh láá taan ive eenâb já filtti lii valdum uđđâsist valjiittâsân.

– Kela oovded ain siskáldâs nuuvt, ete tot lii eenâb ovdâsvástádâslâš já pyevtittâsâi olgohäämivaljim tahhoo oovtâst aalmugáin. Pakkeet vuáđutárguttâs lii kuittâg aalmugtiervâsvuođâlâš; tain halijdep turviđ umogáá vuáđutáárbuid, sehe išediđ umogâšperruu aalgân, Aholainen muštoot.

Mieldi meid kirje – uđđâ äššin puáhtá tiiláđ sämikielâlii versio

Kela siskálmitij ive 2022 enijpakettân Ilo pisaroi! -vuosâkirje (Ilo riškáttâl!), mii ana sistees párnáitiivtâid já umogáá ruvvimravvuid vaanhimáid suomâ- já ruotâkielân. Sij, kiäin lii vuoigâdvuotâ pakettân, pyehtih tiiláđ Kelast sämikielâlii versio kirjeest.