Jälstemtuärjjõs da jälstemlââʹss

Kela tuärjjad mättʼtõõđji jälstummuž määuseeʹl takai jälstemtuärjjõõzz leʹbe mätt-tuärjjõõzz jälstemlââʹzz.

Takai jälstemtuärjjõs

Lääʹddjânnmest jälsteei mättʼtõõtti vuäitt vuäǯǯad takai jälstemtuärjjõõzz. Takai jälstemtuärjjõõzz jeät occu mätt-tuärjjõsooccmõõžžin, peʹce tõn vääras lij jiijjâs ooccmõš. Seämma poorrâmkådda kuulli åʹcce jälstemtuärjjõõzz õõutsââʹjest.

Mii lij poorrâmkåʹdd?

Poorrâmkooʹddin juuʹrdet oummuid, kook jälste põõššjen seämma azlmest. Takainalla poorrâmkåʹdd lij kaallâž, äävkueiʹm leʹbe piâr. Õhtt ooumaž še vuäitt leeʹd poorrâmkåʹdd.

Poorrâmkådda kuulli oummi puåtti vaaikte jälstemtuärjjõõzz meärra. Puåtti vaaikte jeeʹresnalla ko mätt-tuärjjõõzzâst.

Looǥǥ lââʹzz takai jälstemtuärjõõzzâst.

Vuäitak ärvvtõõllâd Kela neʹttseeidai laʹsǩǩeem-mašina veäkka, mâʹmmet vuäǯǯak takai jälstemtuärjjõõzz (lääddas).

Mätt-tuärjjõõzz jälstemlââʹss

Mätt-tuärjjõõzz jälstemlââʹzz vueiʹtte vuäǯǯad ålggjânnmin leʹbe Ålaandâst mättʼtõõđi.
Sij jälstemlââʹss lij 210 e/mp.

Jälstemlââʹzz vueiʹtte vuäǯǯad še Lääʹddjânnmest meermättškooulâst leʹbe liikkeem-mättškooulâst mättʼtõõđi, koi määtt lie määusla da kook jälste mättstroiʹttel aazztõõǥǥâst. Jälstemlââʹss lij nuʹtt 89 e/mp.

Vuäitak vuäǯǯad jälstemlââʹzz da jeeʹres mätt-tuärjjõõzz tåʹlǩ mättʼtõõttâm-määnpõõʹjin.

Jälstemlââʹzz vuäǯǯmest ij leäkku ââʹǩǩraajj. Puärrsi puåtti jie vaaikât jälstemlâssa.