Jeeʹres tuärjjõõzz jeältõkvuäǯǯja

Kela mähss jeältõkvuäǯǯja täid tuärjjõõzzid:

  • päärnažpââjõs
  • jeältõkvuäǯǯai jälstemtuärjjõs
  • oummu, kååʹtt vuäǯǯ jeältõõǥǥ, håiddtuärjjõs
  • rintamalââʹss da pâʹjjelmeärrsaž rintamalââʹss
  • piʹrǧǧeemtuärjjõs.

Täin tuärjjõõzzin ij mõõn piiđ.

Päärnažpââjõs

Jõs leäk jeältõõǥǥâst da jälstak vuâlla 16-ekksaž päärnain, vuäitak ooccâd Kelast päärnažpââjõõzz. Tõn vuäǯǯ jiijjâs da pieʹllkueiʹm päärnain.

Päärnažpââjõs lij nuʹtt 22 e/mp õõut päärna õõl. Vuäǯǯak päärnažpââjõõzz še teʹl, ko päärnžad jäälast jeeʹres åʹrnn, jõs âânak huõl suu piʹrǧǧummšest uuʹccmõsân jeäʹltemtuärjjõõzz meäʹr (nuʹtt 167 e/mp).

Vuäitak vuäǯǯad päärnažpââjõõzz, håʹt jiõk vuäǯǯči narodjeältõõǥǥ. Jeeʹres jeältõõǥǥ vuäiʹtte še vuõiggâʹtted päärnažpââjõʹsse.

Looǥǥ lââʹzz päärnažpââjõõzz ooccmest (lääddas).

Jeältõkvuäǯǯai jälstemtuärjjõs

Vuäitak vuäǯǯad Kelast jeältõkvuäǯǯai jälstemtuärjjõõzz, jõs jiõk vueiʹt vuäǯǯad takai jälstemtuärjjõõzz. Oudldõssân lij, što tuu puåtti lie occka da vuäǯǯak jeältõõǥǥ, kååʹtt vuõiggâtt jeältõkvuäǯǯai jälstemtuärjjõʹsse. Kela vuäitt mäʹhssed tuärjjõõzz še vuoʹkrjejja.

Tuʹst ij kuuitâǥ leäkku vuõiggâdvuõtt jeältõkvuäǯǯai jälstemtuärjjõʹsse, jõs vuäǯǯak tåʹlǩ ouddmiârkkân koon-ne täin:

  • vueʹssreâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõk
  • vueʹssäiʹǧǧjeältõk
  • ääiʹjuum vueʹsspuäʹresvuõttjeältõk.

Vuäitak ooccâd jeältõkvuäǯǯai jälstemtuärjjõõzz

  • jõs jälstak õhttu
  • jõs jälstak pieʹllkuõiʹminad
  • jõs še jeärraz, kook jälste azlmest, vuäǯǯa jeältõõǥǥ, kååʹtt vuõiggâtt jeältõkvuäǯǯai jälstemtuärjjõʹsse.

Jõs tuäna pieʹllikuõiʹminad vuäǯǯveʹted kuhttu jeältõõǥǥ, ooccâd jälstemtuärjjõõzz õhttsaž ooccmõõžžin. Jälstemtuärjjõõzz määuʹset tuännaid peällʼlõõžži.

Jeeʹres vuõʹjjin seʹlvvet, vuäitak-a vuäǯǯad takai jälstemtuärjjõõzz. Takai jälstemtuärjjõõzz pirr vuäitak kõõččâd Kela kääzzkâʹsttemnââmrest 020 692 210.

Jeältõkvuäǯǯai jälstemtuärjjõõzz pirr vuäitak kõõččâd Kela kääzzkâʹsttemnââmrest 020 692 202.

Looǥǥ lââʹzz jeältõkvuäǯǯai jälstemtuärjjõõzz ooccmest (lääddas).

Jeältõõǥǥ vuäǯǯai håiddtuärjjõs

Jõs pâsttmõššad tåimmad lij huânnʼnam puõʒʒâlm leʹbe vââʹjj diõtt, vuäitak vuäǯǯad Kelast håiddtuärjjõõzz. Tõin koʹrvveet še puõʒlmest leʹbe vââʹjjest šõddi koolaid.

Vuäitak vuäǯǯad håiddtuärjjõõzz, jõs pâsttmõššad ââʹnned huõl jijstad lij huânnʼnam eeʹjj ääiʹj. Tõt miârkkšââvv, što taarbšak vieʹǩǩ leʹbe hååid juõʹǩǩpeivvsaž tååimainad leʹbe puõʒlmastad šâʹdde jeäʹrab kool.

Jiõk vueiʹt vuäǯǯad jeältõõǥǥ vuäǯǯai håiddtuärjjõõzz, jõs vuäǯǯak koon-ne täin jeältõõǥǥin:

  • vueʹssreâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõk
  • vueʹssäiʹǧǧjeältõk
  • ääiʹjuum vueʹsspuäʹresvuõttjeältõk.

Tõn sâjja vuäitak ooccâd Kelast lääʹmestuärjjõõzz.

Håiddtuärjjõõzz määuʹset jeeʹres meäʹr veäʹǩǩtaarb da koolai mieʹldd:

  • Vuâđđhåiddtuärjjõs lij nuʹtt 71 e/mp.
  • Pââʹjuum håiddtuärjjõs lij nuʹtt 156 e/mp.
  • Ââʹlmõs håiddtuärjjõs lij nuʹtt 329 e/mp.

Kela mähss håiddtuärjjõʹsse veteraanlââʹzz nuʹtt 108 e/mptõid veteraanid, kook vuäǯǯa pâʹjjelmeärrsaž rintamalââʹzz da jeältõõǥǥ vuäǯǯai pââʹjuum leʹbe ââʹlmõs håiddtuärjjõõzz.

Tuu puåtti leʹbe jällmõš jie vaaikât håiddtuärjjõõzz vuäǯǯma. Håiddtuärjjõõzz miõđât juʹn-a meäʹrteʹmes ääiǥas leʹbe mieʹrrääiǥas.

Looǥǥ lââʹzz jeältõõǥǥ vuäǯǯai håiddtuärjjõõzz ooccmest (lääddas).

Rintamalââʹss da pâʹjjelmeärrsaž rintamalââʹss

Vuäǯǯak Kelast rintamalââʹzz, jõs tuʹst lij mii-ne täin tiõttin:

  • rintamasääldat-tiõtt
  • rintamakääzzkâʹsttemtiõtt
  • rintamatiõtt.

Tiõttid ij vueiʹt teänab ooccâd.

Rintamalââʹzz vuäǯǯa še oummu, koin lij tuõđštõs vuässõõttmest miinnraiʹvvjemtuâjaid iiʹjji 1945–1952.

Rintamalââʹss lij nuʹtt 125 e/mp. Puåtti leʹbe jällmõš jie vaaikât rintamalâssa.

Jõs vuäǯǯak rintamalââʹzz da narodjeältõõǥǥ, vuäǯǯak Kelast še pâʹjjelmeärrsaž rintamalââʹzz. Šuurmõs pâʹjjelmeärrsaž rintamalââʹss lij nuʹtt 258 e/mp.