Jõs siirdčõõđak Lääʹddjânnma

Tuâjjliʹžžen Lääʹddjânnma

Tuʹst lij vuõiggâdvuõtt Kela mäʹhssem tuärjjõõzzid, jõs siirdčõõđak põõššjen Lääʹddjânnma.

Vuäitak vuäǯǯad Kela mäʹhssem tuärjjõõzzid reâuggam vuâđald še. Teʹl ton jiõk taarbâž jälsted Lääʹddjânnmest põõššjen.

Vuõiggâdvuõttsad vuäǯǯad Kela mäʹhssem tuärjjõõzzid vaaikat tõt, teäʹnʼjak-a uuʹccmõsân nuʹtt 724 e/mp. Tuʹst lij vuõiggâdvuõtt Kela tuärjjõõzzid tõin määnpõõʹjin, kuäʹss puåđraajj teâuddai.

Jõs reâuǥak Lääʹddjânnmest uuʹccmõsân 6 määnpââʹj, tuʹst lij vuõiggâdvuõtt Kela mäʹhssem tuärjjõõzzid 3 määnpââʹj ääiʹj mâŋŋa reâuggmõõžž puuttmest.

Jõs tuʹst lij Lääʹddjânnmest dommkåʹdd, vuäǯǯak tuu taarbšem hååid õõlmâs tiõrvâsvuõtthuõlâst. Tuu hååidat takainalla jiijjad kååʹdd tiõrvâsvuõttkõõskõõzzâst. Jõs puäđak Lääʹddjânnma reâuggad da tuʹst ij leäkku dommkåʹdd, raauk Kela seʹlvted, lij-a tuʹst vuõiggâdvuõtt õõlmâs tiõrvâsvuõtthuõʹlle.

Kõõjj lââʹzz kääzzkâʹsttemnââmrest 020 634 0200.

Sosiaalstaanšuåppmõšjânnmin siirdčõõtti tuâjjla

Lääʹddjânnam lij čuõlmmâm måtam jânnmivuiʹm sosiaalstaan kuõskki suåppmõõžžid. Täk jânnam lie

  • Australia
  • Chile
  • Intia
  • Israel
  • Kanada (da Quebec)
  • Ǩiina
  • Õhttõõvvâmvääʹld
  • Saujj-Korea
  • Tâʹvvjânnam.

Suåppmõõžž kueʹsǩǩe takainalla jeältõõǥǥid da puõccihååid.

Jõs puäđak täin jânnmin, tääʹrǩest Kelast, mäʹhtt suåppmõõžž vaaikte sosiaalstaansad.

Vuõlttuum tuâjjla

Jõs tuâjjuʹvddjad vuõlttad tuu Lääʹddjânnma tuõjju jeeʹres åʹrnn ko EU-jânnmest, leʹbe Etv-jânnmest leʹbe Sveiʹccjânnmest, tuu kueʹsǩǩe seämma vuâkkõõzz ko jeeʹres tuâjjlaid.

Tuʹst lij vuõiggâdvuõtt Kela tuärjjõõzzid, ko siirdčõõđak Lääʹddjânnma põõššjen leʹbe jõs pälkkad lij uuʹccmõsân nuʹtt 724 e/mp.

Jõs puäđak vuõlttuum tuâjjliʹžžen jeeʹres EU-jânnmest, Etv-jânnmest leʹbe Sveiʹccjânnmest, kuulak vueʹlǧǧemjânnmad sosiaalstaaʹne. Vuäǯǯak kroota puâccjeʹmmen kaiʹbbjum hååid, jõs tuʹst lij euroopplaž puõccihåiddamkortt. Vuäǯǯak koort vueʹlǧǧemjânnmastad.

Vueʹlǧǧemjânnmad veʹrǧǧneǩ oudd tuʹnne tuõđštõõzz (A1/E101) tõʹst, što tuâjjuʹvddjad lij vuõlttääm tuu Lääʹddjânnma tuõjju.

Jõs puäđak vuõlttuum tuâjjliʹžžen jânnmest, koin Lääʹddjânnmest lij sosiaalstaansuåppmõš, vuäǯǯak suåppmõõžžâst peäggtum tuärjjõõzzid vueʹlǧǧemjânnmest.

Vuäitak vuäǯǯad jeeʹres ko suåppmõõžžâst peäggtum tuärjjõõzzid Lääʹddjânnmest, jõs leäk siirdčõõttâm tiiʹǩ põõššjen leʹbe pälkkad lij uuʹccmõsân nuʹtt 724 e/mp.

Reâuggmõʹšše vuâđđõõvvi jeeʹres ko Kela sosiaalstaan

Jõs reâuǥak Lääʹddjânnmest, vuäitak vuäǯǯad reâuggmõʹšše vuâđđõõvvi sosiaalstaan še. Tõk lie ouddmiârkkân reâuggjeältõk, tiânnsa čõnnum reâuǥteʹmesvuõttstaan di reâuggpaaʹrtid da ämmatkõõvid õhttneei tuärjjõõzz. Tõid mäʹhsse privatt ååsktemõhttõõzz, reâuǥteʹmesvuõttkääʹšn da foond. Kela âʹte ij määuʹs tõid.

Looǥǥ lââʹzz