Jõs siirdčõõđak Lääʹddjânnma

Tuâjjliʹžžen Lääʹddjânnma

Vuäitak vuäǯǯad Kela tuärjjõõzzid, jõs siirdčõõđak Lääʹddjânnma põõššjen.

Vuäitak vuäǯǯad Kela tuärjjõõzzid, jõs reâuǥak Lääʹddjânnmest. Teʹl tuʹst ij taarbâž jälsted Lääʹddjânnmest põõššjen.

Vuõiggâdvuõttsad vuäǯǯad Kela mäʹhssem tuärjjõõzzid vaaikat tõt, teäʹnʼjak-a uuʹccmõsân nuʹtt 726 e/mp. Tuʹst lij vuõiggâdvuõtt Kela tuärjjõõzzid tõin määnpõõʹjin, kuäʹss puåđraajj teâuddai.

Jõs reâuǥak Lääʹddjânnmest uuʹccmõsân 6 määnpââʹj, tuʹst lij vuõiggâdvuõtt Kela tuärjjõõzzid 3 määnpââʹj ääiʹj mâŋŋa reâuggmõõžž puuttmest.

Jõs tuʹst lij Lääʹddjânnmest dommkåʹdd, vuäǯǯak tuu taarbšem hååid õõlmâs tiõrvâsvuõtthuâlast. Tuu hååidat takainalla jiijjad kååʹdd tiõrvâsvuõttkõõskõõzzâst. Jõs puäđak Lääʹddjânnma reâuggad da tuʹst ij leäkku dommkåʹdd, raauk Kela seʹlvvted, lij-a tuʹst vuõiggâdvuõtt õõlmâs tiõrvâsvuõtthuõllu.

Kõõjj lââʹzz kääzzkâʹsttemnââmrest 020 634 0200.

Sosiaalstaansuåppmõšjânnmin siirdčõõtti tuâjjla

Lääʹddjânnmest lie sosiaalstaan kuõskki suåppmõõžž måtam jânnmivuiʹm. Täk jânnam lie

  • Australia
  • Chile
  • Intia
  • Israel
  • Kanada (da Quebec)
  • Ǩiina
  • Õhttõõvvâmvääʹld
  • Saujj-Korea
  • Tâʹvvjânnam.

Suåppmõõžž kueʹsǩǩe takainalla jeältõõǥǥid.

Jõs puäđak täin jânnmin, tääʹrǩest Kelast, mäʹhtt suåppmõõžž vaaikte sosiaalstaansad.

Vuõlttuum tuâjjla

Jõs tuâjjuʹvddjad vuõlttad tuu Lääʹddjânnma tuõjju jeeʹres åʹrnn ko EU-jânnmest, Etv-jânnmest leʹbe Sveiʹccjânnmest, tuu kueʹsǩǩe seämma määin ko jeeʹres Lääʹddjânnma siirdčõõttâm tuâjjlaid.

Tuʹst lij âʹte vuõiggâdvuõtt Kela tuärjjõõzzid, jõs siirdčõõđak Lääʹddjânnma põõššjen leʹbe jõs pälkkad lij uuʹccmõsân nuʹtt 726 e/mp.

Jõs puäđak vuõlttuum tuâjjliʹžžen jeeʹres EU-jânnmest, Etv-jânnmest leʹbe Sveiʹccjânnmest, kuulak vueʹlǧǧemjânnmad sosiaalstaaʹne. Vuäǯǯak kroota puâccjeʹmmen kaiʹbbjum hååid seämma hõõʹddin ko jeeʹres Lääʹddjânnmest jälsteei oummu, jõs tuʹst lij euroopplaž puõccihåiddkortt. Vuäǯǯak koort vueʹlǧǧemjânnmastad.

Vueʹlǧǧemjânnmad veʹrǧǧneǩ oudd tuʹnne A1-tuõđštõõzz tõʹst, što tuâjjuʹvddjad lij vuõlttääm tuu Lääʹddjânnma tuõjju.

Jõs puäđak vuõlttuum tuâjjliʹžžen jânnmest, koin Lääʹddjânnmest lij sosiaalstaansuåppmõš, vuäǯǯak suåppmõõžžâst peäggtum tuärjjõõzzid vueʹlǧǧemjânnmest.

Vuäitak vuäǯǯad jeeʹres ko suåppmõõžžâst peäggtum tuärjjõõzzid Lääʹddjânnmest, jõs leäk siirdčõõttâm tiiʹǩ põõššjen leʹbe pälkkad lij uuʹccmõsân nuʹtt 726 e/mp.

Reâuggmõʹšše vuâđđõõvvi jeeʹres ko Kela sosiaalstaan

Jõs reâuǥak Lääʹddjânnmest, vuäitak vuäǯǯad še reâuggmõʹšše vuâđđõõvvi sosiaalstaan. Tõk lie ouddmiârkkân reâuggjeältõk, tiânnsa čõnnum reâuǥteʹmesvuõttstaan di reâuggpaaʹrtid da ämmatkõõvid õhttneei tuärjjõõzz. Tõid mäʹhsse privatt ååsktemõhttõõzz, reâuǥteʹmesvuõttkääʹšn da foond. Kela âʹte ij määuʹs tõid.

Looǥǥ lââʹzz