Kela mäʹhssem jeältõõǥǥ

Jõs jiõk vuäǯǯ reâuggjeältõõǥǥ leʹbe tõt lij uʹcc, Kela mähss tuʹnne narodjeältõõǥǥ. Kela mähss tuʹnne še staanjeältõõǥǥ, jõs tuʹst jeeʹres jeältõõǥǥ päʹcce samai uʹccen leʹbe jiõk vuäǯǯ ni mõõn jeeʹres jeältõõǥǥ.

Narodjeältõk

Vuäitak vuäǯǯad narodjeältõõǥǥ tiudd meäʹr tåʹlǩ, jõs jiõk vuäǯǯ ni vooʹps reâuggjeältõõǥǥid leʹbe jõs vuäǯǯak tõid jäänmõsân nuʹtt 56 e/mp. Jõs vuäǯǯak reâuggjeältõõǥǥid jäänab, narodjeältõk lij uuʹccab leʹbe jiõk vuäǯǯ tõn ni vooʹps.

Narodjeältõõǥǥ tiudd mieʹrr lij nuʹtt 665 e/mp. Jõs tuʹst lij pieʹllkueiʹmm, äävkueiʹmm leʹbe leäk rekisterõsttum paarrõhttvuõđâst, narodjeältõõǥǥ tiudd mieʹrr lij nuʹtt 594 e/mp. Narodjeältõk vuäitt leeʹd uuʹccab, jõs leäk välddam narodjeältõõǥǥ ääiʹjuum puäʹresvuõttjeältõkkân leʹbe ouddâl 65 eeʹjj ââʹjj.

Narodjeältõk vuäitt leeʹd še teʹl uuʹccab, jõs leäk jälstam ålggjânnmin. Jõs siirdčõõđak ålggjânnmid, tõt vuäitt vaaikted tuu vuäǯǯam narodjeältõʹǩǩe. Kõõjj Kela kääzzkâʹsttemnââmrest, mäʹhtt ålggjânnmin åårrmõš vaaikat narodjeältõʹǩǩe. Kääzzkâʹsttemnââmar lij 020 634 0200.

Narodjeältõõǥǥ uuʹccee

  • reâuggjeältõk
  • vuäǯǯmad jeeʹres jeältõõǥǥ da koʹrvvõõzz.

Narodjeältõõǥǥ jie uuʹcced

  • pieʹllkueiʹm puåtti
  • päärna håiddam ääiʹjest nårrjam jeältõk
  • mättʼtõõttâm ääiʹjest nårrjam jeältõk
  • reâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõõǥǥ ǩeârddpââjõs.

Kela jeältõõǥǥin da reâuggjeältõõǥǥin määuʹset piiđ.

Narodjeältõõǥǥ puåđraaj

Narodjeältõõǥǥ ij kannât ooccâd, jõs tuu jeeʹres jeältõõǥǥ da koʹrvvõõzz mâʹnne pâʹjjel puåđraaji.

Kela tuʹmmai tuu narodjeältõõǥǥâst leʹbe staanjeältõõǥǥâst eman teʹl, ko lij seʹlvv, mâʹmmet vuäǯǯak jeeʹres jeältõõǥǥid.

Vuäitak vuäǯǯad narodjeältõõǥǥ, jõs tuu jeeʹres narodjeältõʹǩǩe vaaikteei jeältõõǥǥ da tuu vuäǯǯam koʹrvvõõzz lie uuʹccab ko täk puåđraaj:

  • paarrân jieʹlli nuʹtt 1 231 e/mp
  • õhttu jälsteei nuʹtt 1 373 e/mp.

Puåđraaj miârkkšâʹvve bruttopuåttjid leʹbe puåttjid, koin jie leäkku valddum meädda piiđ.

Puåđraaj vuäiʹtte leeʹd uuʹccab, jõs leäk jälstam ålggjânnmin.

Looǥǥ lââʹzz Kela jeältõõǥǥi euromieʹri da puåđraaji pirr (lääddas).

Staanjeältõk

Staanjeältõõǥǥ vuäitt vuäǯǯad tåʹlǩ Lääʹddjânnmest jälsteei jeältõkneǩ. Tõn vuäitt vuäǯǯad, ko lij jälstam uuʹccmõsân 3 eeʹjj Lääʹddjânnmest.

Staanjeältõk tiudd mieʹrr lij nuʹtt 838 e/mp. Jõs jiõk vuäǯǯ ni mõõn jeeʹres jeältõõǥǥ, vuäǯǯak tiudd staanjeältõõǥǥ.

Staanjeältõk lij kuuitâǥ uuʹccab, jõs leäk ooccâm ouddâl jeältõkââʹjj ääiʹjuum puäʹresvuõttjeältõõǥǥ. Teʹl vuäitt ǩiâvvâd nuʹtt, što jiõk vuäǯǯ staanjeältõõǥǥ.

Staanjeältõõǥǥ uuʹccee

  • narodjeältõk
  • reâuggjeältõõǥǥ
  • liâskjeältõõǥǥ
  • jeeʹres jeältõõǥǥ, koid vuäǯǯak.

Tõid ǩieʹppeet obbnes meädda tiudd staanjeältõõǥǥâst.

Staanjeältõõǥǥ jie ǩieʹpped ouddmiârkkân håiddtuärjjõs, jälstemtuärjjõs, tuâjjpuåtti, jällmõš leʹbe pieʹllkueiʹm jällmõš.

Jõs vuäǯǯak reâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõõǥǥ, tuu tuâjjtiânnâz vuäiʹtte kuuitâǥ vaaikted staanjeältõʹǩǩe.

Piârkõskkvuõđ jie vaaikât staanjeältõõǥǥ meärra.

Kõõjj Kela kääzzkâʹsttemnââmrest, mäʹhtt ålggjânnmin åårrmõš vaaikat staanjeältõʹǩǩe. Kääzzkâʹsttemnââmar lij 020 634 0200.

Looǥǥ lââʹzz staanjeältõõǥǥ ooccmest (lääddas).