Kela torjuuh viärjukenigâsân

Viärjukenigâsvuođâ čođâldittem uáivild suátiviehân tâi siiviilpalvâlusân moonnâm. Suátivievâst tâi siiviilpalvâlusâst orroo uážžu suu palvâlemsaajeest uccâ peiviruuđâ.

Toos lasseen Kela puáhtá mäksiđ suáldáttorjuu. Suáldáttorjuu puáhtá mäksiđ meid ulmui, kote puátá olgoenâmijn Suomân palvâlusân.

Suátiviehâtoorjân kuleh

  • vuáđutoorjâ
  • aassâmtoorjâ
  • elettemtoorjâ
  • sierânâstoorjâ
  • uáppuloovnâ riänttutoorjâ.

Suáldáttorjuu puáhtá uážžuđ

  • viärjukenigâs
  • pelikyeimi
  • ávuskyeimi, jis kuoimijn lii ohtsâš pärni
  • viärjukenigâs jieijâs pärni tâi pelikyeimi pärni.

Luuvâ lase suáldáttorjuu ucâmis (suomâkielân).

Vuáđutoorjâ

Vuáđutoorjâ máksoo viärjukenigâs aldaulmui. Tot luávdá pelikyeimi já párnái jyehipiäiválijd koloid, mooid eres puáđuh iä pijssáá.  Toh láá ovdâmerkkân purrâmušân, pihtâsáid já tiervâsvuođâtiipšon lohtâseijee koloh.

Vuáđutorjuu oles meeri lii 662,82 e/mp (2020). Torjuu miärán vaikutteh perruu puáđuh já párnái meeri.

Aassâmtoorjâ

Kela máksá viärjukenigâs já suu aldaulmuu kuáhtulijd aassâmkoloid.

Viärjukenigâsân olssis aassâmtorjuu puáhtá mieđettiđ tuše, jis sun lii aassâm jiečânávt suulân 3 mánuppaje ääigi ovdil palvâlus.

Aassâmkoloid rekinistoo láigu, čäci- já šleđgâmáávsuh, finnodâhvaastâ, aassâmloovnâi
riäntuh sehe peerâtáálu tipšokoloh.

Elettemtoorjâ

Jis viärjukenigâs ij paste mäksiđ páárnán elettemiše, te Kela puáhtá mäksiđ palvâlusääigi elettemtorjuu. Tot lii siämmáá styeres ko elettemiše.

Eres torjuuh

Kela puáhtá mäksiđ viärjukenigâs aldaulmui sierânâstoorjân ovdâmerkkân tiervâsvuođâtiipšon tâi párnáitiipšon lohtâseijee koloid.

Kela puáhtá meid mäksiđ viärjukenigâs já suu aldaulmuu uáppuloovnâ riäntuid. Uáppuloovnâ riäntui várás puáhtá uuccâđ Kelast meid riänttutorjuu.

Veikâ tun jieh uážu suáldáttorjuu, te täärhist Kelast, ete puávtáh-uv uážžuđ almos aassâmtorjuu.

Jis viärjukenigâsvuođâlâš tâi siiviilpalvâlusalmai lii ejijriijâst, te sun puáhtá uážžuđ ejijruuđâ.