Mäʹhtt puåtti vaaikte mätt-tuärjjõʹsse?

Tuʹst vuäǯǯa leeʹd puåtti seämmast, ko kaaggak mätt-tuärjjõõzz. Õõut eeʹjj ääiʹj puåtti vuäǯǯa leeʹd eeʹǩǩpuåđraaj veeʹrd. Eeʹǩǩpuåđraajj meäʹrtââvv tõn mieʹldd, kâʹll määnpââʹj leäk kaggâm mätt-tuärjjõõzz.

Eeʹǩǩpuåđraaji eeʹjj 2021
Tuärjjõsmäänpââʹj kaʹlndareeʹjj ääiʹj Eeʹǩǩpuåđraajj, euʹrred/kaʹlndareeʹǩǩ
1 23 554
2 22 172
3 20 790
4 19 408
5 18 026
6 16 644
7 15 262
8 13 880
9 12 498
10 11 116
11 9 734
12 8 352

Tääʹrǩest eeʹjj 2022 puåđraajid (lääddas).

Vuäitak vuäǯǯad puåttjid kuäʹss täättas kaʹlndareeʹjj ääiʹj. Mätt-tuärjjõõzz da jälstemtuärjjõõzz jeät laʹsǩǩuku puåttjen.

Jõs alttääk määttaid leʹbe valmštõõvak kõõsk eeʹjj, vuäitak vuäǯǯad rääʹjtõõzztaa puåttjid ouddâl määttääd älggmõõžž da valmštõõvvâm mâŋŋa. Ǩiõčč puåđraajid kuuitâǥ mättmäänpõõʹji ääiʹj. Ââʹn huõl tõʹst, što tuʹst lie puåtti mättʼtõõttâmääiʹj jäänmõsân 696 e/mp tuärjjõsmäänpââʹj õõl da 2 078 e/mp tuärjjõõzzteʹmes määnpââʹj õõl. Kela vuäitt raukkâd tuu seʹlvted, kuäʹss leäk vuäǯǯam puåttjääd.

Jõs jõõskak määttääd kõõsk eeʹjj, tõn mâŋŋa puåttjääd vääʹldet lokku tiudd eeʹjjest.

Looǥǥ lââʹzz, mõõk puåtti vaaikte mätt-tuärjjõssʼsad (lääddas).

Jõs puåtti mâʹnne pâʹjjel eeʹǩǩpuåđraaj

Tuʹst feʹrttai jiõčč ââʹnned huõl tõʹst, što puåtti jie mõõn pâʹjjel eeʹǩǩpuåđraaj. Jõs tõk mâʹnne pâʹjjel, Kela peʹrrai mååust leigga mahssum mätt-tuärjjõõzz. Kela lââʹzzat suʹmme, koon peʹrrjet, 7,5 proseeʹnt pââjõõzz.

Jõs vuâmmšak, što vuäǯǯak puåttjid pâʹjjel eeʹǩǩpuåđraaj, vuäitak tuejjeed nääiʹt:

  • Ooʒʒ mätt-tuärjjõõzz tåʹlǩ vuässa mättʼtõõttâm-määnpõõʹjin.
  • Iʹlmmet Kelaaʹje, što jiõk vääʹld mätt-tuärjjõõzz tuu vaʹlljeem määnpõõʹjin.
  • Maaccât Kelaaʹje mätt-tuärjjõõzz tuu vaʹlljeem määnpõõʹjin.

Maaccât pâiʹlmeärrsaž mätt-tuärjjõõzzid pueʹtti eeʹjj njuhččmannu loopp räjja mõõneeʹst.

Ärvvtõõl laʹsǩǩeem-mašinain, mâʹmmet tuʹst vuäiʹtte leeʹd jeeʹres puåtti mätt-tuärjjõõzz lââʹssen (lääddas).

Vuäitak tääʹrǩsted puåđraajad da tuejjeed mätt-tuärjjõõzz kuõskki muttsid Kela äʹššeemkääzzkõõzzâst.