Kela tuärjjõõzz mättʼtõõttja

Kela vuäitt miõttâd mättʼtõõttja mätt-tuärjjõõzz.

Mätt-tuärjjõʹsse koʹlle

  • mätt-teäʹǧǧ
  • mätt-tieʹǧǧ huõlteeipââjõs
  • mätt-tieʹǧǧ mättmateriaal-lââʹss
  • mättlääin riikkstaanmõš
  • jälstemlââʹss.

Mätt-tuärjjõõzz jälstemlââʹzz vuäitt vuäǯǯad tåʹlǩ, jõs mättʼtââtt ouddmiârkkân meermättškooulâst leʹbe ålggjânnmin. Lääʹddjânnmest jälsteei mättʼtõõtti vuäitt vuäǯǯad takai jälstemtuärjjõõzz.

Looǥǥ lââʹzz takai jälstemtuärjjõõzzâst.

Jeeʹres Kela mäʹhssem tuärjjõõzz mättʼtõõttja lie ouddmiârkkân

  • škooulmäʹtǩǩtuärjjõs
  • mättläinnpueʹrõs
  • porrmõštuärjjõs.

Mättõõlǥtemvuõtt veiddan

Mättõõlǥtemvuõtt veiddan, da juõʹǩǩkast feʹrttai mättʼtõõttâd vuâđđškooul mâŋŋa. Ääiʹjben mättõõlǥtemvuõtt puuđi vuâđđškoouʹle.

Mättõõlǥtemvuõđ veiddnummuš kuâskk vuõssmõsân nuõrid, kook ǩiõrǥte vuâđđškooul eeʹjj 2021 da lie šõddâm eeʹjj 2004 leʹbe tõn mâŋŋa.

Nuuʹbb tääʹzz määtt šâʹdde määusteʹmmen nuõrid, koid veeiduum mättõõlǥtemvuõtt kuâskk. Nuuʹbb tääʹzz määtt lie ouddmiârkkân lookkjiškooulmäätt da määtt ämmtallaš mättstroiʹttlest.

Muuttâs vaaikat mätt-tuärjjõõzz mättmateriaal-lâssa da škooulmäʹtǩǩtuärjjõʹsse 1.8.2021 ääʹljeeʹl.

Ǩii vuäǯǯ mätt-tuärjjõõzz?

Vuäitak ooccâd mätt-tuärjjõõzz, ko alttääk määttaid vuâđđškooul mâŋŋa.

Jiijjad puåtti da kuäʹss-ne puärrsi puåtti še vuäiʹtte vaaikted mätt-tuärjjõõzz vuäǯǯma.

Vuäitak vuäǯǯad mätt-tuärjjõõzz, jõs mättʼtõõđak

  • lookkjiškooulâst
  • ämmtallaš mättstroiʹttlest
  • õllškooulâst
  • meermättškooulâst.

Vuõrâslookkjiškooulniiʹǩǩin mätt-tuärjjõõzz vuäiʹtte vuäǯǯad tåʹlǩ tõk, koin lij vuõiggâdvuõtt määusteʹmes škooultõʹsse leʹbe kook sprääʹve õhttuumtuʹtǩǩõõzz. Õhttuumtuʹtǩǩõs miârkkšââvv, što spraavak seämma ääiʹj ämmtallaš vuâđđtuʹtǩǩõõzz da lookkjiškooul.

Ǩeäʹst lij vuõiggâdvuõtt määusteʹmes škooultõʹsse?

Tuʹst lij vuõiggâdvuõtt määusteʹmes škooultõʹsse, jõs teâudak kuhttuid täid määinaid:

  • Ǩiõrǥtak vuâđđškooul eeʹjj 2021 leʹbe tõn mâŋŋa.
  • Leäk šõddâm eeʹjj 2004 leʹbe tõn mâŋŋa.

Puk škooultõõzz jie leäkku määusteeʹm, håʹt teâudčiǩ määinaid. Tääʹrǩest tuu mättstroiʹttlest, lij-a tuu škooultõs määustem.

Jõs puäđak ålggjânnmin Lääʹddjânnma mättʼtõõttâd, jiõk takainalla vueiʹt vuäǯǯad mätt-tuärjjõõzz.

Jõs mättʼtõõđak ålggjânnmin, vuäitak vuäǯǯad mätt-tuärjjõõzz Lääʹddjânnmest. Tuʹst kuuitâǥ âʹlǧǧe leeʹd ouddmiârkkân jälstem leʹbe piârkõskkvuõđi diõtt ǩiiddõs čõnstõõǥǥ Lääʹddjânnma.

Ǩii ij vuäǯǯ mätt-tuärjjõõzz?

Jiõk vueiʹt vuäǯǯad mätt-tuärjjõõzz, jõs vuäǯǯak ouddmiârkkân täid tuärjjõõzzid:

  • reâuǥteʹmesvuõttpeiʹvvtieʹǧǧ leʹbe reâuggmarkkântuärjjõõzz
  • puõʒʒâlmpeiʹvvtieʹǧǧ
  • säuʹrsmâʹttemtieʹǧǧ määttääd
  • jeältõõǥǥ (ij kuõsk piârjeältõõǥǥ)
  • vuârtõõllâmluõvâsvuõttkoʹrvvõõzz
  • mätt-tuärjjõõzz ålggjânnmin
  • vuõrâsoummiškooultemtuärjjõõzz.

Jõs vuäǯǯak vuõrâsoummiškooultemtuärjjõõzz, vuäitak kuuitâǥ vuäǯǯad mättlääin riikkstaanmõõžž.

Jiõk vuäǯǯ mätt-tuärjjõõzz ni teʹl, jõs

  • leäk reâuggviõkkškooultõõzzâst
  • leäk mättsuåppmõš-škooultõõzzâst
  • leäk prizoov- leʹbe siviilkääzzkõõzzâst.

Puâccjõõvvmõš

Jõs puâccjõõvak kõõsk määttai, vuäitak pääʹcced puõʒʒâlmluåmmu da ooccâd Kelast puõʒʒâlmpeiʹvvtieʹǧǧ. Jõs tuʹnne miõđât puõʒʒâlmpeiʹvvtieʹǧǧ, Kela looppat mätt-tuärjjõõzzad automaattlânji.

Looǥǥ lââʹzz puõʒʒâlmpeiʹvvtieʹǧǧest.

Armeija da siviilkääzzkõs

Jiõk vueiʹt vuäǯǯad mätt-tuärjjõõzz armeija leʹbe siviilkääzzkõõzz ääiʹj. Jõs vuäǯǯak mätt-tuärjjõõzzda alttääk armeija leʹbe siviilkääzzkõõzz, iʹlmmet tõʹst Kelaaʹje. Kela looppat mätt-tuärjjõõzzad. Vuäitak ooccâd tuärjjõõzz oʹđđest, ko juätkak määttaid.

Vuäitak looppted mätt-tuärjjõõzz da ooccâd tõn oʹđđest Kela äʹššeemkääzzkõõzzâst.

Mätt-tuärjjõs lookkjiškooulnekka da ämmta mättʼtõõttja

Kela vuäitt miõttâd mätt-tuärjjõõzz lookkjiškooulmäättaid da ämmtallaš škooultõʹsse. Vuõrâsoummilookkjiškooulâst vuäitak vuäǯǯad tuärjjõõzz tåʹlǩ, jõs tuʹst lij vuõiggâdvuõtt määusteʹmes škooultõʹsse leʹbe spraavak õhttuumtuʹtǩǩõõzz.

Vuäitak vuäǯǯad tuärjjõõzz jeeʹres määttaid še, ouddmiârkkân

  • määttaid meermättškooulâst leʹbe liikkeem-mättškooulâst
  • valmštõʹtti škooultõʹsse
  • lookkjiškoouʹle valmštõʹtti škooultõʹsse
  • vuõrâsoummi vuâđđmättʼtõʹsse.

Vuäǯǯak mätt-tuärjjõõzz mieʹrrääiʹj. Lookkjiškooulmäättaid tuärjjõõzz miõđât vuõššân kuälmad mättʼtõõttâmeeʹjj loʹppe. Ämmtallaš määttain tuärjjõõzz miõđât määttai veiddsõsvuõđ vaʹstteei ääiǥas. Jõs määttad juätkkje tõn mâŋŋa, tuʹst feʹrttai ooccâd tuärjjõõzz lââʹssääiǥas jeäʹrben.

Jõs valmštõõvak plaanuum ääiʹjben leʹbe jõõskak määttääd, muuʹšt iʹlmmted ääʹššest Kelaaʹje.

Mätt-tuärjjõs õllškooulmättʼtõõttja

Vuäitak vuäǯǯad mätt-tuärjjõõzz, ko spraavak

  • õllškooultuʹtǩǩõõzz universiteeʹttest leʹbe ämmatõllškooulâst
  • ämmatõllškooulmäättaid valmštõʹtti, jânnmasiʹrddjid jurddum škooultõõzz
  • pååđärvvsääʹn leʹbe mättobbvuõđ õllškooultuʹtǩǩõõzz mâŋŋa.

Määttääd veeidasvuõđâst lij ǩidd, mõõn kuuʹǩǩ vuäitak vuäǯǯad mätt-tuärjjõõzz. Õõut lookkâmeeʹjj ääiʹj mätt-tuärjjõõzz määuʹset takainalla 9 määnpââʹjest.

Što vuäitak vuäǯǯad mätt-tuärjjõõzz, määtt âʹlǧǧe ouddned. Kela seuʹrrai määttai ouddnummuž.

Mõõn jiânnai mätt-tuärjjõõzz vuäǯǯ?

Mättʼtõõtti, ǩeäʹst jie leäkku päärna, vuäitt vuäǯǯad mätt-tieʹǧǧ da mättlääin jäänmõsân nuʹtt 900 e/mp. Tät teäʹǧǧsumm âânn seʹst nuʹtt 250 euʹrred mätt-tieʹǧǧ da 650 euʹrred mättlääin.

Mättʼtõõtti, ǩeäʹst lie päärna, vuäitt vuäǯǯad mätt-teägga päärnažpââjõõzz.

Lââʹssen mättʼtõõtti vuäitt vuäǯǯad takai jälstemtuärjjõõzz.

Vuäitak ärvvtõõllâd Kela neʹttseeidai laʹsǩǩeem-mašina veäkka, mâʹmmet vuäǯǯak mättʼtõõtti tuärjjõõzzid (lääddas).

Kõõjj lââʹzz mättʼtõõttji da prizoovniiʹǩǩi tuärjjõõzzi pirr kääzzkâʹsttemnââmrest 020 692 209.

Looǥǥ lââʹzz