Kela tuärjjõõzz mättʼtõõttja | Nuõrttsääʹmǩiõll | KelaSirddu siiskõʹsse

Kela tuärjjõõzz mättʼtõõttja

Kela vuäitt miõttâd mättʼtõõttja mätt-tuärjjõõzz.

Mätt-tuärjjõʹsse koʹlle

  • mätt-teäʹǧǧ
  • mätt-tieʹǧǧ huõlteeipââjõs
  • mätt-tieʹǧǧ mättmateriaal-lââʹss
  • mättlääin riikkstaanmõš
  • jälstemlââʹss.

Mätt-tuärjjõõzz jälstemlââʹzz vuäitt vuäǯǯad tåʹlǩ, jõs mättʼtââtt ouddmiârkkân meermättškooulâst leʹbe ålggjânnmin.

Lääʹddjânnmest jälsteei mättʼtõõtti vuäitt takainalla vuäǯǯad takai jälstemtuärjjõõzz.

Jeeʹres Kela mäʹhssem tuärjjõõzz mättʼtõõttja lie ouddmiârkkân

  • škooulmäʹtǩǩtuärjjõs
  • mättläinnpueʹrõs
  • porrmõštuärjjõs.

Ǩii vuäǯǯ mätt-tuärjjõõzz?

Vuäitak ooccâd mätt-tuärjjõõzz, ko alttääk määttaid vuâđđškooul mâŋŋa.

Vuäitak vuäǯǯad mätt-tuärjjõõzz, jõs mättʼtõõđak

  • lookkjiškooulâst
  • ämmtallaš mättstroiʹttlest
  • õllškooulâst
  • meermättškooulâst.

Vuäitak vuäǯǯad mätt-tuärjjõõzz še vuâđđškoouʹle, jõs spraavak tuʹtǩǩõs-škooultõʹsse vaalmteei škooultõõzz leʹbe rääʹvesoummui vuâđđmättʼtõõzz.

Vuõrâslookkjiškooulniiʹǩǩin mätt-tuärjjõõzz vueiʹtte vuäǯǯad tåʹlǩ tõk, koin lij vuõiggâdvuõtt määusteʹmes škooultõʹsse leʹbe kook sprääʹve õhttuumtuʹtǩǩõõzz. Õhttuumtuʹtǩǩõs miârkkšââvv, što spraavak seämma ääiʹj ämmtallaš vuâđđtuʹtǩǩõõzz da lookkjiškooul.

Jiijjad puåtti da kuäʹss-ne puärrsi puåtti še vueiʹtte vaaikted mätt-tuärjjõõzz vuäǯǯma.

Jõs puäđak ålggjânnmin Lääʹddjânnma mättʼtõõttâd, jiõk takainalla vueiʹt vuäǯǯad mätt-tuärjjõõzz.

Jõs mättʼtõõđak ålggjânnmin, vuäitak vuäǯǯad mätt-tuärjjõõzz Lääʹddjânnmest. Tuʹst kuuitâǥ âʹlǧǧe leeʹd ouddmiârkkân jälstem leʹbe piârkõskkvuõđi diõtt ǩiiddõs čõnstõõǥǥ Lääʹddjânnma.

Ǩeäʹst lij vuõiggâdvuõtt määusteʹmes škooultõʹsse?

Tuʹst lij vuõiggâdvuõtt määusteʹmes škooultõʹsse, jõs teâudak kuhttuid täid määinaid:

  • Leäk ǩiõrggnam vuâđđškooulâst eeʹjj 2021 leʹbe tõn mâŋŋa.
  • Leäk šõddâm eeʹjj 2004 leʹbe tõn mâŋŋa.

Puk škooultõõzz jie leäkku määusteeʹm, håʹt teâudčiǩ määinaid. Tääʹrǩest tuu mättstroiʹttlest, lij-a tuu škooultõs määustem.

Ǩii ij vuäǯǯ mätt-tuärjjõõzz?

Jiõk vueiʹt vuäǯǯad mätt-tuärjjõõzz, jõs vuäǯǯak ouddmiârkkân täid tuärjjõõzzid:

  • reâuǥteʹmesvuõttpeiʹvvtieʹǧǧ leʹbe reâuggmarkkântuärjjõõzz
  • puõʒʒâlmpeiʹvvtieʹǧǧ
  • säuʹrsmâʹttemtieʹǧǧ määttääd
  • jeältõõǥǥ (ij kuõsk piârjeältõõǥǥ)
  • vuârtõõllâmluõvâsvuõttkoʹrvvõõzz
  • mätt-tuärjjõõzz ålggjânnmin
  • vuõrâsoummiškooultemtuärjjõõzz.

Jõs vuäǯǯak vuõrâsoummiškooultemtuärjjõõzz, vuäitak kuuitâǥ vuäǯǯad mättlääin riikkstaanmõõžž.

Jiõk vuäǯǯ mätt-tuärjjõõzz ni teʹl, jõs

  • leäk reâuggviõkkškooultõõzzâst
  • leäk mättsuåppmõš-škooultõõzzâst
  • leäk prizoov- leʹbe siviilkääzzkõõzzâst.

Puâccjõõvvmõš

Jõs puâccjõõvak kõõsk määttai, vuäitak pääʹcced puõʒʒâlmluåmmu da ooccâd Kelast puõʒʒâlmpeiʹvvtieʹǧǧ.

Jõs tuʹnne miõđât puõʒʒâlmpeiʹvvtieʹǧǧ, Kela looppat mätt-tuärjjõõzzad automaattlânji.

Looǥǥ lââʹzz Kela puõʒʒâlmpeiʹvvtieʹǧǧest.

Armeija da siviilkääzzkõs

Jiõk vueiʹt vuäǯǯad mätt-tuärjjõõzz armeija leʹbe siviilkääzzkõõzz ääiʹj. Jõs vuäǯǯak mätt-tuärjjõõzz da alttääk armeija leʹbe siviilkääzzkõõzz, iʹlmmet tõʹst Kelaaʹje. Kela looppat mätt-tuärjjõõzzad. Vuäitak ooccâd tuärjjõõzz oʹđđest, ko juätkak määttaid.

Vuäitak looppted mätt-tuärjjõõzz da ooccâd tõn oʹđđest neeʹttest OmaKelast.

Mätt-tuärjjõs lookkjiškooulnekka da ämmta mättʼtõõttja

Kela vuäitt miõttâd mätt-tuärjjõõzz lookkjiškooulmäättaid da ämmtallaš škooultõʹsse. Vuõrâsoummilookkjiškooulâst vuäitak vuäǯǯad tuärjjõõzz tåʹlǩ, jõs tuʹst lij vuõiggâdvuõtt määusteʹmes škooultõʹsse leʹbe spraavak õhttuumtuʹtǩǩõõzz.

Vuäitak vuäǯǯad tuärjjõõzz jeeʹres määttaid še, ouddmiârkkân

  • määttaid meermättškooulâst leʹbe liikkeem-mättškooulâst
  • valmštõʹtti škooultõʹsse ouddmiârkkân TUVA-škooultõʹsse
  • vuõrâsoummi vuâđđmättʼtõʹsse.

Vuäǯǯak mätt-tuärjjõõzz mieʹrrääiʹj.

Lookkjiškooulmäättaid tuärjjõõzz miõđât vuõššân kuälmad mättʼtõõttâmeeʹjj loʹppe. Ämmtallaš määttain tuärjjõõzz miõđât määttai veiddsõsvuõđ vaʹstteei ääiǥas.

Jõs määttad juätkkje tõn mâŋŋa, tuʹst feʹrttai ooccâd tuärjjõõzz lââʹssääiǥas jeäʹrben. Jõs valmštõõvak plaanuum ääiʹjben leʹbe jõõskak määttääd, muuʹšt iʹlmmted ääʹššest Kelaaʹje.

Mätt-tuärjjõs õllškooulmättʼtõõttja

Vuäitak vuäǯǯad mätt-tuärjjõõzz, ko spraavak

  • õllškooultuʹtǩǩõõzz universiteeʹttest leʹbe ämmatõllškooulâst
  • ämmatõllškooulmäättaid valmštõʹtti, jânnmasiʹrddjid jurddum škooultõõzz
  • pååđärvvsääʹn leʹbe mättobbvuõđ õllškooultuʹtǩǩõõzz mâŋŋa.

Määttääd veeidasvuõđâst lij ǩidd, mõõn kuuʹǩǩ vuäitak vuäǯǯad mätt-tuärjjõõzz. Õõut lookkâmeeʹjj ääiʹj mätt-tuärjjõõzz määuʹset takainalla 9 määnpââʹjest.

Što vuäitak vuäǯǯad mätt-tuärjjõõzz, määtt âʹlǧǧe ouddned. Kela seuʹrrai määttai ouddnummuž.

Mõõn jiânnai mätt-tuärjjõõzz vuäǯǯ?

Mättʼtõõtti, ǩeäʹst jie leäkku päärna, vuäitt vuäǯǯad mätt- tieʹǧǧ da mättlääin jäänmõsân nuʹtt 930 euʹrred määnpââʹjest. Tät teäʹǧǧsumm âânn seʹst nuʹtt 280 euʹrred mätt-tieʹǧǧ da 650 euʹrred mättlääin. Mättʼtõõtti, ǩeäʹst lie päärna, vuäitt vuäǯǯad mätt-teägga päärnažpââjõõzz.

Lââʹssen mättʼtõõtti vuäitt vuäǯǯad takai jälstemtuärjjõõzz.

Vuäitak ärvvtõõllâd laʹsǩǩeem-mašina veäkka, mâʹmmet vuäǯǯak mättʼtõõtti tuärjjõõzzid (lääddas).

Kõõjj lââʹzz mättʼtõõttji da prizoovniiʹǩǩi tuärjjõõzzi pirr kääzzkâʹsttemnââmrest 020 692 209.

Looǥǥ lââʹzz