Pargonavcâttesvuotâiäláttâh

Jis tun lah kuhes ääigi pyeccen, te tun uážuh táválávt vistig puoccâmpeiviruuđâ.

Ko tun lah uážžum puoccâmpeiviruuđâ 150 argâpeivid, te Kela vuolgât tunjin reeivâ, mast muštâluvvoo vajoiditmist já iäláttuvâst. Tun puávtáh uážžuđ povdiittâs Kelan ráđádâllâđ tuu pargonaavcâi pyereedmist.

Tun uážuh pargonavcâttesvuotâiäláttuv táválávt iäskán talle, ko lah uážžum puoccâmpeiviruuđâ suullân ive.

Pargonavcâttesvuotâiäláttâh puáhtá leđe sehe pargoiäláttâh já aalmugiäláttâh. Tun puávtáh uuccâđ taid siämmáin ucâmuššáin já tuáhtártuođâštussáin.

Luuvâ lase pargonavcâttesvuotâiäláttuv ucâmist (suomâkielân).

Kii uážžu Kelast pargonavcâttesvuotâiäláttuv?

Tun puávtáh uážžuđ pargonavcâttesvuotâiäláttuv, jis tun lah 16–64-ihásâš já tust lii puácuvuotâ tâi váddu, mii iästá tuu porgâmist.

Jos olet kuhes pargokarrieer porgâm já tiävdám 60 ihheed, puávtáh uážžuđ iäláttuv älkkebeht ko nuorâb olmooš. Pisovávt čalmettem tâi lihâdemnavcâttem finnee ain pargonavcâttesvuotâiäláttuv, veikâ sun porgâččij. Iähtun lii, ete aalmugiäláttâhân vaigutteijee eres iäláttuvah iä moonâ aalmugiäláttuv puáturääji paijeel.

Ko tun tiävdáh 65 ihheed, te Kela muttá tuu pargonavcâttesvuotâiäláttuv puárásijiäláttâhhân. Taat ij mute tuu uážžum iäláttuv mere.

Nuorâ uážžu vajoidittemruuđâ

Jis tun lah šoddâm pargonavcâtteemmin ovdil ko lah tiävdám 15 ihheed, te tun puávtáh uážžuđ pargonavcâttesvuotâiäláttuv tállán, ko tun tiävdáh 16 ihheed. Táválávt pargonavcâttesvuotâiäláttuv ij kuittâg uážu ovdil 20 ive ave. Nuorah pyehtih ton saajeest uážžuđ áámmátlii vajoidittem já vajoidittemruuđâ.

Áámmátlii vajoidittem ulmen lii išediđ tuu peessâđ pargoelimân. Tunjin ráhtoo persovnlâš oppâm- já vajoidittemvuávám. Tot ráhtoo oovtâst huolâtteijein já äššitobdeiguin.

Iäláttuv saajeest tun uážuh talle nuorâ ulmuu vajoidittemruuđâ. Tot lii ucemustáá 33,51 eurod peeivist. Ton lasseen puávtáh uážžuđ vádulâštorjuu.

Vajoidittemtoorjâ

Pargonavcâttesvuotâiäláttuv puáhtá uážžuđ meriáigásâžžân. Talle ton nommâ lii vajoidittemtoorjâ. Tot máksoo tipšom tâi vajoidittem ääigi.

Iähtun lii, ete tunjin lii rahtum vajoidittem- já tipšomvuávám. Vajoidittemtoorjâ lii siämmáá styeres ko pargonavcâttesvuotâiäláttâh. Tot máksoo siämmái aagâi vuáđuld.

Luuvâ lase vajoidittemtorjuu ucâmist (suomâkielân).

Porgâm pargonavcâttesvuotâiäláttuv ääigi

Veikâ tun liččih pargonavcâttesvuođâiäláttuvâst, tun puávtáh porgâđ mottoom verd. Jis tun poorgah, te almoot tast Kelan já tuu pargoiäláttâhlájádâsân.

Kela juátká iäláttuv mäksim, jis tuu tienâs lii enâmustáá 837,59 e/mp.

Jis tun poorgah ohtânmaanoost já tienâs lii paijeel 837,59 e/mp, te tun puávtáh pieijâđ iäláttuv puudân enâmustáá 2 ive äigin. Taat uáivild tom, ete tunjin ij maksuu iäláttâh, mutâ tun jieh taarbâš uuccâđ tom uđđâsist, jis pargoh noheh 2 ive siste.

Jis tun kuáđáh iäláttuv puudân já tun lah ovdil uážžum iäláttuv uážžoo tipšotorjuu, te tun uážuh päälhi lasseen Kelast alemuu vádulâštorjuu suulân 423 e/mp. Tast iä moonâ viäruh.

Jis jooskah porgâmist, te almoot tast tállán Kelan. Kela álgá oppeet mäksiđ iäláttuv.