Peerâiäláttâh

Aldaomâháá jäämmim muttá perruu áigápuáđu. Peerâiäláttâh torvee leeskâ já päärni áigápuáđu, ko pelikyeimi tâi päärni vanhim jáámá.

Peerâiäláttuvah láá leskâiäláttâh já pärni-iäláttâh.

Kelast peerâiäláttuv uážžu

  • vuálá 65-ihásâš leskâ
  • vuálá 18-ihásâš pärni, kiän vanhim tâi huolâtteijee lii jáámmám.

Jis pärni álgá jotteeđ uápuid, te sun puáhtá uážžuđ peerâiäláttuv 21-ihásâžžân räi.

Kela mäksim peerâiäláttuv lasseen tun puávtáh uážžuđ peerâiäláttuv jáámmám omâháá pargoiäláttâhlájádâsâst. Tiäđuid tun uážuh pargoiäláttâhlájádâsâst tâi Iäláttâhtorvokuávdáást. Eennâmtuállein já irâtteijein láá jieijâs iäláttâhtáhádâsah.

Jis omâhâš lii aassâm tâi porgâm olgoenâmijn, peerâ puáhtá uážžuđ iäláttuv meid olgoenâmijn.

Jis omâhâš lii lamaš pargoelimist, te leskâ já pärni pyehtiv uážžuđ meid kerdisajanmáávsu juávkkujieggâtáhádâsâst. Lasetiäđuid uážuh tuu omâháá pargosaajeest.

Jis omâhâš lii jáámmám jotolâhpäärtist tâi täpitormeest, leskâ já pärni pyehtiv uážžuđ peerâiäláttuv meid täpitormetáhádâsâst. Lasetiäđuid tun uážuh táhádâsfinnoduvâst.

Eres peerâiäláttuvah já sajanmáávsuh pyehtih vaiguttiđ Kela mäksim iäláttuvváid já aassâmtorjui.

Peerâiäláttuvâin piärroo viäru.

Leskâiäláttâh

Kela máksá leskâiäláttuv tuše vuálá 65-ihásii leeskân. Leskâiäláttâhân kulá algâiäláttâh já máhđulâš jotkâiäláttâh. Jis tuu puáđuh láá uceh, te tun puávtáh uuccâđ meid aassâmtorjuu.

Tun puávtáh uážžuđ leskâiäláttuv, jis tun lah lámáš naaijâm tâi registeristum parâkoskâvuođâst tuu pelikuoimijn. Ávuspelikyeimi ij pyevti uážžuđ leskâiäláttuv, mutâ ohtâsiih päärnih pyehtih uážžuđ pärni-iäláttuv.

Jis tunnust iä lamaš ohtsiih párnááh, te tun puávtáh uážžuđ leskâiäláttuv tuše, jis

  • Tun lah lamaš ucemustáá 50-ihásâš, ko tuu pelikyeimi jaamij.
  • Tun lah lamaš vuálá 50-ihásâžžân já tuu pelikyeimi vuálá 65-ihásâš, ko tuoi naajáid tâi registeristijd jieijâd parâkoskâvuođâ.
  • Näimilitto tâi registeristum parâkoskâvuotâ piištij ucemustáá 5 ive.

Pelikyeimi jäämmim maŋa Kela máksá algâiäláttuv suulân 329 e/mp. Algâiäláttâh máksoo 6 mánuppaje.

Algâiäláttuv maŋa tun puávtáh uážžuđ jotkâiäláttuv. Tot šadda vuáđumeereest já tievâsmittemmeereest. Vuáđumeeri lii suulân 103 e/mp. Tun uážuh tom tuše, jis tust lii huolâttemnáál tuu teikâ tuu pelikyeimi vuálá 18-ihásâš pärni. Tievâsmittemmere uážžumân vaigutteh masa puoh tuu puáđuh. Oles tievâsmittemmeeri lii suulân 534 e/mp. Jis tun naajah uđđâsist, oles tievâsmittemmeeri lii suullân 462 e/mp.

Iäláttuv meeri puáhtá leđe ucceeb,jis tuu pelikyeimi lii aassâm olgoenâmijn.

Luuvâ lase leeskâiäláttuv ucâmist (suomâkielân).

Jis tun naajah uđđâsist

Jis tun naajah uđđâsist ovdil ko tiävdáh 50 ihheed, te Kela jaska leskâiäláttuv mäksim. Talle tun uážuh kuittâg ohtân mere, mii västid 3 ive iäláttuv. Iähtun lii, ete tun lah uážžum leskâiäláttuv ucemustáá 1 ive ääigi.

Päärni-iäláttâh

Jis päärni vanhim jáámá, te Kela máksá páárnán pärni-iäláttuv. Vanhim lii tot olmooš, kii lii aassâm parnijn já huolâttâm sust. Vanhim puáhtá leđe enni, eeči tâi eres olmooš. Kela máksá páárnán pärni-iäláttuv, tassaaš ko pärni tiävdá 18 ihheed. Jis pärni jotá uápuid váldutoimâlávt, te iäláttâh juátkoo 21-ihásâžžân räi.

Meid jáámmám vaanhim pargoiäláttâhlájádâs máksá pärni-iäláttuv.

Kela mäksim pärni-iäláttuv vuáđumeeri lii suulân 60 e/mp. Jis kuohtuuh vaanhimeh lává jáámmám, te pärni uážžu suulân 120 e/mp.

Vuálá 18-ihásâš pärni puáhtá ton lasseen uážžuđ tievâsmittemmere, moos vaigutteh suu finnim eres peerâiäláttuvah. Tievâsmittemmeeri lii enâmustáá suulân 91 e/mp.

Luuvâ lase päärni-iäláttuv ucâmist (suomâkielân).