Reâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõk

Jõs puõʒʒak kuuʹǩǩ, vuäǯǯak takainalla vuõššân puõʒʒâlmpeiʹvvtieʹǧǧ.

Ko leäk vuäǯǯam puõʒʒâlmpeiʹvvtieʹǧǧ 150 arggpeiʹvved, Kela vuõlttad tuʹnne ǩeeʹrj, koʹst mušttlet säursmâʹttem da jeältõõǥǥ pirr. Vuäitak vuäǯǯad kååčč Kelaaʹje saǥstõõllâd tõʹst, mäʹhtt reâuggpâstlvažvuõđad vueiʹtet pueʹreed.

Reâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõõǥǥ vuäǯǯak takainalla eman teʹl, ko leäk vuäǯǯam puõʒʒâlmpeiʹvvtieʹǧǧ nuʹtt eeʹjj.

Reâuggpââʹstʼteʹmesvuõtt vuäitt leeʹd nuʹtt reâuggjeältõk ko še narodjeältõk. Vuäitak ooccâd tõid seämma ooccmõõžžin da dåhttarciâlklmin.

Looǥǥ lââʹzz reâuggpââʹstʼteʹmesvuõtt-tuärjjõõzz ooccmest (lääddas).

Ǩii vuäǯǯ Kelast reâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõõǥ?

Vuäitak vuäǯǯad reâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõõǥǥ, jõs leäk 16–64-ekksaž da tuʹst lij puõʒʒâlm leʹbe vââʹǩǩ, kååʹtt câgg tuu reâuggmest.

Jõs tuʹst lij kuʹǩes reâuggsueʹrǧǧ da leäk teâuddam 60 eeʹǩǩed, vuäitak vuäǯǯad jeältõõǥǥ ǩeäʹppsab vuâđain ko tõn nuõrab ooumaž. Põõššjen čââʹlmtem leʹbe liikkeempââʹstʼtem vuäǯǯ pâi reâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõõǥǥ, håʹt son reâuǥči. Oudldõs lij, što narodjeältõʹǩǩe vaaikteei jeeʹres puåtti jie mõõn pâʹjjel narodjeältõõǥǥ puåđraaj.

Ko teâudak 65 eeʹǩǩed, Kela mott reâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõõǥǥad puäʹresvuõttjeältõkkân. Tät ij muuʹtt vuäǯǯmad jeältõõǥǥ meäʹr.

Nuõrr ooumaž vuäǯǯ säursmâʹttemtieʹǧǧ

Jõs leäk šõddâm reâuggpââʹstʼteʹmmen vuâlla 15-ekksiʹžžen, vuäitak vuäǯǯad reâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõõǥǥ, ko teâudak 16 eeʹǩǩed. Takainalla  reâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõõǥǥ ij kuuitâǥ vuäǯǯ ouddâl 20 eeʹjj ââʹjj. Nuõrr oummu vuäiʹtte vuäǯǯad tõn sââʹjest ämmtallaš säursmâttmõõžž da säursmâʹttemtieʹǧǧ.

Ämmtallaš säursmâttmõõžž täävtõssân lij vieʹǩǩted tuu piâssâd tuõjju. Tuʹnne raajât jiijjad mättʼtõõttâm- da säursmemplaan. Tõn raajât õõutveäkka huõlteeʹjin da äʹšštobddjivuiʹm.

Jeältõõǥǥ sâjja vuäǯǯak teʹl nuõrroummu säursmâʹttemtieʹǧǧ. Tõt lij uuʹccmõsân 33,51 euʹrred peeiʹvest. Tõn lââʹssen vuäitak vuäǯǯad lääʹmestuärjjõõzz.

Säursmâʹttemtuärjjõs

Reâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõõǥǥ vuäitt vuäǯǯad mieʹrräiggsiʹžžen. Teʹl tõn nõmm lij säursmâʹttemtuärjjõs. Tõn määuʹset hååid leʹbe säursmâttmõõžž ääiʹjest.

Oudldõssân lij, što tuʹnne lij rajjum säursmâʹttem- leʹbe håiddamplaan. Säursmâʹttemtuärjjõs lij seämma šoora ko reâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõk. Tõn määuʹset seämma vuâđain.

Looǥǥ lââʹzz säursmâʹttemtuärjjõõzz ooccmest (lääddas).

Reâuggmõš reâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõõǥǥâst

Håʹt leäk reâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõõǥǥâst, vuäitak reâuggad måtam veeʹrd. Jõs reâuǥak, iʹlmmet tõʹst Kelaaʹje da reâuggjeältõkstroiʹttlasad.

Kela juätkk jeältõõǥǥ mähssmõõžž, jõs tiânnsad lie jäänmõsân 837,59 e/mp.

Jõs reâuǥak juätkkjeeʹjen da teäʹnʼjak pâʹjjel 837,59 e/mp, vuäitak kueʹđđed jeältõõǥǥ vuâŋŋad
jäänmõsân 2 eeʹjj ääiǥas. Tät miârkkšââvv tõn, što tuʹnne jeät mahssu jeältõõǥǥ, leâša ton jiõk taarbâž ooccâd tõn oʹđđest, jõs tuâj poʹtte 2 eeʹjj seʹst.

Jõs kuâđak jeältõõǥǥ vuâŋŋad da leäk ääiʹjben vuäǯǯam jeältõõǥǥ vuäǯǯai håiddtuärjjõõzz, vuäǯǯak pääʹlǩ lââʹssen Kelast ââʹlmõs lääʹmestuärjjõõzz nuʹtt 423 e/mp. Tõʹst ij mõõn piiđ.

Jõs jõõskak reâuggmen, iʹlmmet tõʹst tâʹlles Kelaaʹje. Kela älgg eʹpet mäʹhssed jeältõõǥǥ.