Roodnairuåtthåiddji säursmâʹttemkuurs

Kela jääʹrjast roodnairuåtthåiddji säursmâʹttemkuursid paarrkurssân di säursmâʹttemkurssân, koid roodnairuåtthåiddai vuässââtt õhttu. Paarrkuursid vuässâʹtte õõutâst roodnairuåtthåiddai da vuõrâsooumaž, koon hååidat. Säursmâʹttemkuursid, koid roodnairuåtthåiddai vuässââtt õhttu, jäʹrjstet vueʹzzin ougglõs-säursmâttmõššân.

Kuurs lie jurddum pâʹjjel 18-ekksaž roodnairuåtthåiddjid, kook håidda juõʹǩǩ peeiʹv vuõrâs õõldâsoummu, spesiaalpäärna leʹbe -nuõr. Roodnairuåtthåiddaivuõđ diõtt šõddi kuârmtõõzz diõtt äʹššneeʹǩǩ aarǥ tååimain spraavdõõttmõš leʹbe tõid vuässõõttmõš lij vuâllnam leʹbe vaar vueʹlnn vuâllned. Roodnairuåtthåiddjest lie levvjemoudldõõzz leʹbe levvjummuš, kook vaaikte vuäittmõʹšše juäʹtǩǩed roodnairuåtthåiddjen.

Kuursi täävtõssân lij uʹvdded roodnairuåtthåiddja tuärj da kuånstid jieʹllemvueʹjjes vaaldšummša da roodnairuåtthåiddaivuõđâst šõddi vaʹǯǯtõõzzi fiʹttjummša da tõivuiʹm piʹrǧǧummša.

Šuurmõs vueʹss kuursi toiʹmmjummšest šâdd jooukin da kuurs programm meäʹrtââvv vuässõõttji jiijjâz da joouk õhttsaž täävtõõzzi mieʹldd. Kurssprograamm tiuddeet taarb mieʹldd oummu meâldlaž ohjjummšin.

Kuursin vuäǯǯak

  • tuärj jieʹllemvuâkka
  • teâđ da konkreettlaž vuäʹppõõzzid aarǥâst piʹrǧǧummša
  • viõkkvääraid da vaalmâšvuõđid vuässõõttâd määŋgpeällsânji jeeʹres tååimaid jieʹllempirrõõzzâst da õhttsažkååʹddest
  • verddsõstuärj.

Paarrkuurs jäʹrjstummuš

Säursmâttmõõžž jäʹrjstet 15 määnpââʹj ääiʹj. Kuurs jäʹrjstet kääzzkõspuuʹtʼteei tåimmpääiʹǩest koummân 5 suutk vueʹzzest. Lââʹssen säursmâttmõš âânn seʹst ouddǩiõttsaž õhttvuõttvälddmõõžž ouddâl säursmâttmõõžž aalǥ da seuʹrrjemõhttvuõttvälddmõõžž säursmâttmõõžž puuttâm mâŋŋa. Kuʹrsse vuäitt vuässõõttâd še ääv-vuässõõttmõõžž mieʹldd nuʹtt, što vuäitt jieʹlled kuursâst, a jäälast dååma.

Säursmâʹttemkuurs jäʹrjstummuš

Säursmâttmõõžž jäʹrjstet nuʹtt, što tõʹst õhtteet kääzzkõspuuʹtʼteei tåimmpääiʹǩest šõddi säursmâttmõõžž di ougglõs-säursmâttmõõžž (neʹttsäursmâttmõš). Tåimmpääiʹǩest šõddi säursmâttmõš peštt õhttsiʹžže 10 sutkkâd da tõn jäʹrjstet kueʹhtten 5 suutk vueʹzzest. Vueʹzzi kõõskâst lij 12 neäʹttel neʹttsäursmâttmõš. Lââʹssen säursmâttmõš âânn seʹst ouddǩiõttsaž õhttvuõttvälddmõõžž ouddâl säursmâttmõõžž aalǥ da seuʹrrjemõhttvuõttvälddmõõžž säursmâttmõõžž puuttâm mâŋŋa. Säursmâttmõʹšše, koon jäʹrjstet kääzzkõspuuʹtʼteei tåimmpääiʹǩest, vuäitt še vuässõõttâd ääv-vuässõõttmõõžž mieʹldd nuʹtt, što jeäll säursmâttmõõžžâst, a jäälast dååma.

Säursmâttmõõžž ooccâm

Tieuʹd ooccâmlomaakk (KU 132) tärkka. Vuäǯǯak lomaakk neeʹttest. Ǩeeʹrjet ooccmõʹšše jiijjad saaʹnivuiʹm, mõõn diõtt taarbšak säursmâttmõõžž da tuu täävtõõzzid säursmâʹttma. Tååimat ooccâmlomaakk Kelaaʹje.

Ooccmõõžž meâlddõssân jeät taarbšuku dåhttarciâlkâlm leʹbe jeeʹres meâlddõõzzid.

Ko ooʒʒak säursmâʹttemkuʹrsse, tååimat säursmâttmõõžž aalǥâst kääzzkõspuuʹtʼteeja kopio jiijjad håiddmušttlõõzzâst, koon vuäǯǯak tuu hoiʹddjeei tiõrvâsvuõtthuâl juâkksest. Ko ooʒʒak paarrkuʹrsse, tååimat še håiddmušttlõskopio tuu hoiʹddjem õõldâsoummu tiõrvâsvuõttvueʹjjest.

Säursmâttmõš lij määustem, da tõõzz vuäitt ooccâd pirreeʹjj. Jõs leäk reâuggjieʹllmest, vuäitak vuäǯǯad säursmâttmõõžžad ääiʹjest säursmâʹttemtieʹǧǧ. Kela koʹrvvad še säursmâttmõõžžâst šõddâm mäʹtǩǩ-koolaid.

Looǥǥ lââʹzz