Toorjâ škovlâmaađhijd já purrâmuššáid

Škovlâmätkitoorjâ

Škovlâmätkitoorjâ muttoo 1.8.2021. Tast muštâluvvoo škovlâmätkitorjust luuhâmive 2021–2022.

Škovlâmätkitorjust láá sierâ iävtuh uáppeid, kiäin lii vuoigâdvuotâ mávsuttes škovliittâsân, já eres uáppeid.

Kiäst lii vuoigâdvuotâ mávsuttes škovliittâsân?

Tust lii vuoigâdvuotâ mávsuttes škovliittâsân, jis tun tiävdáh kuohtuid čuávuváid iävtuid:

  • Tun lopâttah vuáđuškoovlâ ive 2021 tâi ton maŋa.
  • Tun lah šoddâm ive 2004 tâi ton maŋa.

Puoh škovliittâsah iä lah mávsuttemeh, veikâ tun tiävdáččih iävtuid. Täärhist jieijâd oppâlájádâsâst, lii-uv tuu škovliittâs mávsuttem.

Škovlâmätkitoorjâ uáppei, kiäst lii vuoigâdvuotâ mávsuttes škovliittâsân

Tun puávtáh uážžuđ torjuu jieijâd škovlâmaađhij várás, jis tun čođâlditáh ovdâmerkkân

  • luvâttâhuápuid tâi rävisulmui luvâttâhuápuid
  • áámmátlii vuáđutotkos
  • áámmáttotkos
  • áámmátlii škovliimân välmejeijee škovlim
  • uáppukenigâssáid čujottum rijjâ čuovviittâspargo škovlim.

Torjuu puáhtá uážžuđ, jis škovlâmätki oovtâ kuávlun lii ucemustáá 7 kilomeetterid.

Jis tust láá ucemustáá 15 mätkipeivid kalendermánuppaajeest, puávtáh uážžuđ olesmiärálii škovlâmätkitorjuu. Jis tust láá 10–14 mätkipeivid kalendermánuppaajeest, puávtáh uážžuđ škovlâmätkitorjuu, mutâ torjuu meeri lii peeli olesmiärálii torjust.

Jis tun kiävtáh škovlâmääđhist almolii jotoluv tâi škovlâsáátu, jieh táválávt määvsi mađhijnâd maiden.

Škovlâmätkitoorjâ uáppei, kiäst ij lah vuoigâdvuotâ mávsuttes škovliittâsân

Tun puávtáh uážžuđ torjuu tuu škovlâmaađhij várás, jis tun čođâlditáh ovdâmerkkân

  • luvâttâhuápuid
  • áámmátlii vuáđutotkos
  • áámmátlii škovliimân välmejeijee škovlim.

Torjuu puáhtá uážžuđ, jis škovlâmätki oovtâ kuávlun lii ucemustáá 10 kilomeetterid.

Jis tust láá ucemustáá 15 mätkipeivid kalendermánuppaajeest, puávtáh uážžuđ olesmiärálii škovlâmätkitorjuu. Jis tust láá 10–14 mätkipeivid kalendermánuppaajeest, puávtáh uážžuđ škovlâmätkitorjuu, mutâ torjuu meeri lii peeli olesmiärálii torjust.

Vâi tun puávtáh uážžuđ olesmiärálii torjuu, iähtun lii mätkipeeivij mere lasseen tot, ete tuu määđhih mäksih paijeel 54 e/mp. Talle tun máávsáh táválávt maađhijn jieš 43 e/mp.

Vâi tun puávtáh uážžuđ pele olesmiärálii torjust, iähtun lii mätkipeeivij mere lasseen tot, ete tuu määđhih mäksih paijeel 27 e/mp. Talle tun máávsáh táválávt maađhijn jieš 21,50 e/mp.

Jis tun kiävtáh Waltti-jotoluv, škovlâsáátu tâi jieš uárnejum jotteemvyevi, te tun puávtáh uážžuđ škovlâmätkitorjuu, veikâ tuu määđhih mäksih ucceeb.

Waltti lii mätkikorttâ, main tun puávtáh mäksiđ maađhijd maaŋgâ päikkikoddeest. Škovlâsáttu uáivild tom, ete oppâlájádâs tâi kieldâ uárnee tunjin škovlâsáátu tâi uástá tunjin mätkiliipuid škovlâmääđhi várás.

Jis tust ij lah almolâš jotolâh tâi škovlâsáttu kevttimnáál, puávtáh jotteeđ škoovlân jieijâd valjim vuovvijn, ovdâmerkkân jieijâd autoin tâi vaanhim sáttoin.

Škovlâmätkitorjuu uuccâm

Teevdi ucâmuš škovlâmätkitorjust já tooimât tom jieijâd oppâlájádâsân. Kela máksá torjuu tuu jotteemvyevi mield njuolgist liipu vyebdei, oppâlájádâsân tâi tunjin. Jis tun kiävtáh buusi, te tun uážuh tuu oppâlájádâsâst uástimtuođâštus.

Tun koolgah uuccâđ škovlâmätkitorjuu jyehi luuhâmive sierâ.

Luuvâ lase škovlâmätkitorjuu ucâmis (suomâkielân).

Purrâmuštoorjâ

Ollâškovlâuáppee puáhtá uážžuđ vuáládâs purrâmušâin raavâdviäsuin, moh láá mieldi purrâmuštorjust. Tun máávsáh purrâmušâst ucceeb, ko čááitáh uáppeekoortâ tâi Kela purrâmuštoorjâkoortâ.