Toorjâ vajoiditmân

Vajoiditmáin pyeredeh pargonaavcâid já toimânaavcâid, jis toh láá hiäjusmâm. Kela uárnee vajoidittem já tuárju tuu áigápuáđu vajoidittem ääigi. Kela lasseen vajoidittem uárnejeh ovdâmerkkân tiervâsvuođâkuávdááh já pyecceeviäsuh, pargoiäláttâslájádâsah já pargo- já iäláttâstoimâttuvah.

Tun puávtáh tiäđuštâllâđ tuáhtárist tâi Kelast, ete kiän ornim vajoidittem tun puávtáh uuccâđ.

Puávtáh meid koijâdiđ lase palvâlemnumerist 020 692 205.

Kela ornim vajoidittem lii

  • áámmátlâš vajoidittem
  • vajoidittem psykoterapia
  • vajoidittem- já vuáhádâhhárjuttâskuursah
  • vättee tálhudemvajoidittem
  • neuropsykologilâš vajoidittem.

Tun kaavnah Kela ornim vajoidittemkuursâid Kela siijđoin (suomâkielân).

Vajoidittempalvâlusâi pyevtitteijei tiäđuh láá Kela siijđoin (suomâkielân).

Áámmátlâš vajoidittem

Áámmátlâš vajoidittem lii uáivildum pargoahasáid, kiäin puácuvuođâ lii hiäjusmittám tâi lii vyerdimist, ete puáttee iivij ääigi hiäjusmit pargonaavcâid tâi oppâmnaavcâid.

Vajoidittem ulmen lii ovdediđ pargoost vaijeem tâi paargon maccâm. Vajoidittem puáhtá meid išediđ nuorâ peessâđ pargoelimân. Áámmátlii vajoidittem uássin puáhtá uážžuđ meid išeniävuid.

Nuorâ áámmátlâš vajoidittem

Nuorâ áámmátlâš vajoidittem lii uáivildum 16–29-ihásáid, kiäin ij lah oppâm- tâi pargosaje. Tom puáhtá uážžuđ meid, jis uápuh láá koskâldum tâi vaarâst koskâlduđ. Nuorâ áámmátlâš vajoidittem puáhtá uuccâđ tuáhtártuođâštusttáá.

Vajoidittee psykoterapia

Tun puávtáh uuccâđ Kelast vajoidittempsykoterapia, jis tust lii tuáhtár kavnâttem mielâtiervâsvuođâ hemâdâs, mii hettee tuu uápuid tâi porgâm. Iähtun lii meid, ete tun lah uážžum mielâtiervâsvuođâ hemâdâs tiet tipšo ucemustáá 3 mánuppaje.

Toos lasseen tarbâšuvvoo psykiatrâ ciälkkámuš, mast agâstâlloo, ete mane tun tarbâšah terapia.

Vajoidittem- já vuáhádâhhárjuttâskuursah

Kela uárnee vajoidittem- já vuáhádâhhárjuttâskuursâid párnáid, nuoráid já rävisulmuid, kiäin lii puácuvuotâ teikkâ váddu. Kuursâin uážuh tiäđu puácuvuođâst, viärdásâštorjuu sehe torjuu argâtooimâin cevzimân.

Sämikielâliih vajoidittemkuursah

Kela uárnee vajoidittemkuursâid meid sämikielâláid. Talle kurssâ tuálloo suomâkielân já tulkkojuvvoo táárbu mield jieškote-uv sämikielân.

Vättee tálhudemvajoidittem

Tun puávtáh uážžuđ vättee tálhudemvajoidittem, jis tun lah vuálá 65-ihásâš já tust láá puácuvuođâst tâi váádust šaddee merhâšittee vaigâdvuođah cevziđ aargâ tooimâin. Vátávâš tálhudemvajoidittem puáhtá leđe ovdâmerkkân toimâmterapia tâi fysioterapia.

Neuropsykologilâš vajoidittem

Neuropsykologilâš vajoidittem lii uáivildum taid ulmuid, kiäin lii ovdâmerkkân ADHD teikkâ ovdánemhemâdâs.

Maht tun peesah vajoiditmân?

Tun puávtáh uuccâđ vajoiditmân, jis tun anah, ete tuu pargonahcâ tâi toimânahcâ lii hiäjusmâm. Tun tarbâšah táválávt meid tuáhtár čäällim ciälkkámuš. Ciälkkámušâst eteh, ete mii puácuvuođâid tâi vááduid tust lii já mon vajoidittem tuáhtár toos avžut. Tun tarbâšah vátáváá tálhudemvajoidittem várás vajoidittemvuávám, mii lii rahtum almolii tiervâsvuotâhuolâttâsâst.

Ko tun lah finnim tuáhtárist ciälkkámuš, te tun puávtáh uuccâđ vajoidittem Kelast.

Vajoidittemruttâ

Vajoidittemruttâ tuurvâst tuu áigápuáđu vajoidittem ääigi. Tun puávtáh uážžuđ uásivajoidittemruuđâ taggaar peeivist, kuás tun uásálistáh Kela, pyecceiviäsu teikâ pargotiervâsvuotâhuolâttâs tâi sosiaalpalvâlusâi ornim vajoiditmân.

Vajoidittemruttâ meriduvvoo ihepuáđui mield, siämmáá vyevist ko puoccâmpeiviruttâ. Vajoidittemruuđâst piärroo viäru.

Jis tuu pargopeivi lii uánidum tondiet, ete tun uásálistáh vajoiditmân, te puávtáh uážžuđ uásivajoidittemruuđâ.

Rekinist rekinistempalvâlusâst, ete mon ennuv tun suulân puávtáh uážžuđ vajoidittemruuđâ (suomâkielân).

Nuorâ vajoidittemruttâ

Nuorâ vajoidittemruttâ máksoo uápui tâi eres pargoelimân čyeccee vajoidittem ääigi. Tun puávtáh uážžuđ nuorâ vajoidittemruuđâ, jis lah 16–19-ihásâš já jis tun anah, ete tuu pargonahcâ tâi toimânahcâ lii hiäjusmâm puácuvuođâid tâi vááduid tiet.

Luuvâ lase