Šõddâmvuõtt šorrni Lääʹddjânnmest– Kela õlmstõʹtti õõudbeäʹlnn eeʹjj 2022 jeäʹnnvuõttpaʹǩǩõõzz

Eeʹjj 2022 jeäʹnnvuõttpaʹǩǩõs õlmstõʹtteš čårstõknalla juʹn 9.12. Koronaeeʹjj liâ kaggâm Lääʹddjânnmest šõddâmvuõttkõõuʹrid šorrnummša mõõnni ääiʹjest. Takainalla õõuʹdab eeʹjj paʹǩǩõõzz liâ juõkkum eman ǩeâđđa loʹppe, leša eeʹjjest 2022 paʹǩǩõs vaajtââvv juʹn alggeeʹjjest. Kela lij ǩiʹddjam jeäʹnnvuõttpaʹǩǩõõzz vaʹstteemvuõʹtte jeänab vuâmmšõõzz. Ålgghaaʹlar da vueʹđđemsiâkk beäʹlnn jäʹrjsteš aalmijiõnstummuž.

Kela taʹrjjad päärnže da piârrja tuärjjõssân maaiʹlmest še slääʹv vuäǯǯam jeäʹnnvuõttpaʹǩǩõõzz. Jeäʹnnveäʹǩǩvuõttlääʹǩǩ teâudd puõʹtti eeʹjjest juʹn 85 eeʹǩǩed da tõin lij šurr symboolaž miârktõs lääʹdd pueʹrrvââjjamriikkâst.

– Lääʹddjânnmest korona-äiǧǧ kaaggi šõddâmvuõđ čårstõknallšeeʹm šorrnummša, håʹt-i jeeʹres Tâʹvvjânnmin ǩiâvi nuuʹbnalla. Puärrazvuõđâst vueiʹnet jiânnai vaʹǯǯtõõzzid, da lääʹddpuärraz še levvje täujja veʹrddeeʹl jeeʹres Euroopp jânnmid.  Kela jeäʹnnvuõttpaʹǩǩõs lij õhtt nääʹll vieʹǩǩted piârrjid aalǥâst da čiŋlmõõvvâd oʹdinaknallšeeʹm ommǥažäigga. Paʹǩǩõs lij samai miõllsaž, ǥu tõn vaʹllje teägglaž veäʹǩǩvuõđ sâjja võl še nuʹt kueʹhtt kuälmad vuäʹzz piârrjin, smeâtt ouddõsjååʹđteei Johanna Aholainen Kelast.

Jeäʹnnvuõttpaʹǩǩõs lij ǩeâllʼjeei da ekolooglaž

Jeäʹnnvuõttpaʹǩǩõõzz 43 jeeʹresnallšem ouddaz liâ vaʹlljum tääʹrǩeld ouddsi materiaalvaʹlljummšid da kvaliteeʹtt täʹrǩstõõleen, vaʹstteemvuõđ väjldâttǩani. Siiskõs lij eeʹjj 2022 paʹǩǩõõzzâst 7 ouddaz õõcckab ǥu tän eeʹjj: ouddsi kvaliteeʹtt liâ kaggâm hââʹdd sâjja.

– Pombbâloollâst valmštum ouddsin jäänmõsân liâ luommpombbâloollâst. Mueʹddest ouddsest liâ âânnam vuässas kââʹrvtem-materiaal. Puk ouddaz aʼlǧǧe kuuitâǥ teâudded Lääʹddjânnam da EU lääʹjjšiõttummmuž staanvuõttõõlǥtummšid, teäʹddad Kela ouddõsjååʹđteei Johanna Aholainen.

Miõllsažmaall da määŋgnallšeeʹm âânnmõʹšše ouddaz

Määŋgnallšemââʹnnemvuõtt lij pââimõssân ooudasvaalljstõõǥǥâst tän še vuâra. Kueiʹtest bodyst liâ lââʹsskuuʹsǩ, što piiutâs čääkk ommǥa kuuʹǩǩab ääiʹj. Lââʹssen pukin paʹǩǩõõzz puusin liâ kuʹǩes jårǥstem-maall reznkakođđi puhsspeäʹlin, kook še lââʹzzte puusi ââʹnnemeeʹjj. Materiaal ǩeâllʼjemvuõtt, euʹnnmaaiʹlm harmonlažvuõtt da õhttõõllâmvuõtt vieʹǩǩte ouddsi kââʹrvtummuž ooudårra.

Jeäʹnnvuõttpaʹǩǩõõzz räʹǩstemnallšmid ouddsid kooll määŋgnallšemâânnmõʹšše ommǥa ålgghaaʹlar, koon vuäitt muʹtted vueʹđđemsiâkkân ommǥiʹžže. Kela jäʹrjsti haaʹlar da vueʹđđemsiâkk maallâst jiõnstummuž. Paʹǩǩõʹsse vaʹlljõõvi čueʹǩǩes-seenai Muum-mall 59 proseeʹnt jiõnnjäänbõõzzin. Kätlmõssân mõttjeei vueʹđđemsiâkk 56 proseeʹnt jiõnnmeäʹrin vaʹlljõõvvâm vuiʹjttimall Norppa lij minimalisttlaž čaʹppesviõʹlǧǧes. Õhttseʹžže jiõnid uʹvddeš pâʹjjel 8000.

Vueʹđđemčuuʹǩǩ ǩicstõõǥǥ lij plaanääm jaappneǩ Aya Iwaya. Ǩicstõõǥǥ nõmm lij Piâr. Vueʹđđemčuuʹǩǩ kovvõõzzâst šeikkâʹtte šiõǥǥ suåvâst kaampâr, heävaš, njuhčč, repp da jeeʹres dommjânnamlaž jieʹlli piârjineeez. Mall leäi õhtt Kela 2017 jäʹrjestem jeäʹnnvuõttpaʹǩǩõsčuuʹǩǩ ǩicstõkplaaneemǩeâšttõõttmõõžž vuiʹjttituâjain. Ođđ plaaneemǩeâšttõõttmõš jåʹttʼtet pueʹtti eeʹjj. Vueʹđđemčuʹǩǩ lij plaanuum toiʹmmjed še ommǥa vuõss-siâŋggân, paʹǩǩõs âânn seʹst še čokka suåppi kuõddu.

Kela väldd šiõǥǥmiõlin vuâstta maacctõõzzid paʹǩǩõõzz siiskõõzzâst. Maacctõõzz vuâđald sueʹǧǧ liâ tän eeʹjj jäänab da räänn lij valddum oʹđđest vaalljstõʹǩǩe.

– Kela ooudâsveekk siiskõõzz čõõđ ääiʹj vaʹstteemnallšeʹmmen da ouddsi ålggpiiutâsvaʹlljummšin vuässââʹttet juätkast še aalmjid. Paʹǩǩõõzz vuâđđtuâjj lij kuuitâǥ meertiõrvâsvuõđlaž; tõin haaʹleet tuõrvvâd ommǥa vuâđđtaarbid, di vieʹǩǩted ommǥažpiârri aalǥâst, Aholainen mušttat.

Mieʹldd še ǩeʹrjj – ođđsen sääʹmǩiõllsaž versio tiʹll’jemnalla

Kela piiji mieʹldd eeʹjj 2022 jeäʹnnvuõttpaʹǩǩõʹsse Ilo pisaroi! -vuõssǩeeʹrj (Rämm kuäškknjâst!), kååʹtt âânn seʹst päärnaitiivtid da ommǥa heârramvuäppõõzzid puärrsid lääʹdd da ruõccǩiõlin. Paʹǩǩõʹsse vuõiggõttum vueiʹtte tiʹllʼjed Kelast sääʹmǩiõllsa versio ǩeeʹrjest.