Uáppulovnâ

Tun puávtáh ruttâdiđ jieijâd uápuid meid väldimáin paaŋkist uáppuloovnâ. Tun máávsáh loovnâ maassâd, ko tuu uápuh láá nuuhâm.

Tun puávtáh uážžuđ uáppuloovnân staatâtähidem, jis tun uážuh uáppuruuđâ tâi rävisolmoošškovlimtorjuu. Staatâtähidem uáivild, ete Kela máksá loovnâ maassâd paaŋkin, jis tun jieh jieš pyevti mäksiđ tom. Kela kuittâg piärá loovnâ tust maŋeláá maassâd.

Uusâ uáppuloovnâ staatâtähidem Kelast. Tun puávtáh uuccâđ tom siämmást ko uusah uápputorjuu.

Ko Kela lii mieđettâm tunjin uáppuloovnâ staatâtähidem, puávtáh jieš valjiđ, mon paaŋkist uusah uáppuloovnâ. Tun koolgah jieš ráđádâllâđ loovnâst já ton iävtuin, tego riäntust já maassâd mäksimist.

Uáppuloovnâ staatâtähidem puáhtá uážžuđ meiddei vanhim kulen ässee 18-19-ihásâš, veikâ sun ij uážu uáppuruuđâ.  Meiddei jiečânávt ässee vuálá 17-ihásâš puáhtá uážžuđ uáppuloovnâ staatâtähidem, jis suu vanhimij puáđuh láá uceh.

Vuálá 18-ihásâš uážžu loovnâ 300 e/mp. Vuálá 18-ihásâš taarbâš vanhimij mietâmâš uáppuloovnâ paajeedmân.

18-ihásâš já tađe puárásub uážžu uáppuloovnâ 650 e/mp. Olgoenâmijn uáppee uážžu uáppuloovnâ 800 e/mp.

Tun meridah jieš, ete pajedah-uv loovnâ já mon ennuv loovnâ tun pajedah ain häävild.

Uáppuloovnâ riäntuh lasettuvvojeh lovnâsuumán ton ääigi, ko tun uážuh uápputorjuu. Ko tun jieh innig uážu uápputorjuu, te tun uážuh paaŋkist reekkig riäntui já loovnâ mäksim várás.

Luuvâ lase uáppuloovnâ staatâtáhádâs ucâmist (suomâkielân).

Uáppulovnâpuáráttâs

Kela puáhtá mäksiđ uási tuu uáppuloovnâst, jis tun čođâlditáh ollâškovlâtotkos meriääigi siste.
Tot kočoduvvoo uáppulovnâpuáráttâssân. Uáppulovnâpuáráttâs lii 40 % ton uáppuloovnâ meereest, mii mana paijeel 2 500 eurod. Uáppulovnâpuáráttâsâst lii enâmusmeeri. Enâmusmeeri lii kiddâ tast, ete mon vijđes totkos tun lah čođâldittám.

Tun puávtáh uážžuđ uáppulovnâpuáráttâs, jis puoh čuávuvááh iävtuh tiävdojeh:

  • Tun lah algâttâm vuossâmuid ollâškovlâuápuid 1.8.2014 tâi ton maŋa.
  • Tun lah čođâldittám totkos meriääigi siste.
  • Tust lii paijeel 2 500 eurod uáppulovnâ.

Jis tun jieh čođâldit totkos meriääigi siste, puávtáh kuittâg uážžuđ uáppulovnâpuáráttâs, jis tuu uápuh láá hiđásmâm tohálii suujâ keežild.

Tohálâš suijâ lii ovdâmerkkân puáccám, mutâ tuše jis tun lah uážžum puoccâmpeiviruuđâ. Tohálâš suijâ lii meiddei ovdâmerkkân päärni uážžum, mutâ tuše jis tun lah uážžum vanhimpeiviruuđâ.

Táválávt tun jieh taarbâš sierâ uuccâđ uáppulovnâpuáráttâs. Kela vuolgât tast tunjin miärádâs, ko lah valmâštum ollâškoovlâst.

Uáppulovnâpuáráttâs kalga kuittâg uuccâđ, jis halijdah uážžuđ tom ollâopâttuvâst čođâldittum vyeleeb ollâškovlâtotkos maŋa.

Jis tun lah čođâldittám totkos olgoeennâmlii ollâškoovlâst, almoot tast Kelan.

Uáppulovnâkepidem

Jis tun lah algâttâm tuu uápuid nuvt kuhes ääigi tassaaš, ete jieh pyevti uážžuđ uáppulovnâpuáráttâs, puávtáh uážžuđ totkos čođâldittem maŋa kepidem viärui mäksimist. Tot kočoduvvoo uáppulovnâkeeppidmin.

Luuvâ lase uáppulovnâkeeppidmist (suomâkielân).

Riänttutoorjâ

Jis tun lah lopâttâm tuu uápuid já tust láá uccâ puáđuh já uáppulovnâ, tun puávtáh uuccâđ Kelast riänttutorjuu. Talle Kela máksá tuu uáppuloovnâ riäntuid. Tun jieh taarbâš mäksiđ taid Kelan maasâd.