Kela já Sämitigge movtijditeh sämikielâlijd kevttiđ jieijâskielâlijd palvâlusâid | KelaMoonâ siskáldâsân
Tiäđáttâs

Kela já Sämitigge movtijditeh sämikielâlijd kevttiđ jieijâskielâlijd palvâlusâid

Almostittum 5.5.2023

Kela já Sämitigge ráđádâleh Kela sämikielâlij palvâlusâi oovdedmist Anarist vástuppeeivi 5.5. Ráđádâlmij äššilistoost láá sämikielâlij ášástâllâm já vajodittem ovdedem. Toos lasseen suogârdeh oovtâst vuovijd ruokâsmittiđ äššigâsâid kevttiđ jieijâskielâlijd palvâlusâid.

Kela oovded jieijâs sämikielâlijd palvâlusâid säämi kielâlaavâ sehe Sämitiggijn tohhum oovtâstpargosopâmuš vuáđuld. Ovdedempargo puátusijd čuávuh jyehi ive oovtâstpargoráđádâlmijn. Taan ive oovtâstpargoráđádâlmeh tuállojeh Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist vástuppeeivi 5.5.2023.

Oovtâstpargoráđádâlmij äššilistoost láá taan tove sämikielâlij ášástâllâm Kelast já sämikielâlij vajodittem ovdedem. Sämikielâlij palvâlusâi kevttim tárkkojuvvoo sehe ášástâllâm lovottuvâi já sämikielâlij äššigâsâi sierânâstáárbui peht.

Kela ulmen šievšlaajâg já kulttuurmiäldásâš sämikielâlâš palvâlus

Kela nettisiijđoin já tieđettemčálusijn muštâleh Kela palvâlusâin já hiäđuin sierâ eellimtiilijn meid kuulmâ sämikielân. Sämikielâlâš äššigâs puáhtá jo uuccâđ maaŋgâid Kela hiäđuid jieijâskielâlâš luámáttuvváin. Äššigâspalvâlem finnee tääl tavesämi- já nuorttâlâškielân sehe táárbu mield tulkkum anarâškielân.

– Mii ulmen lii, ete meid sämikielâliih äššigâsah finnejeh Kelast ášástâldijnis eromâš pyere äššigâsvuáttámuš, iätá Kela väldikodálij äššigâsvuotâpalvâlusâi hovdâ Sari Hänninen, kote siärvá ráđádâlmáid pääihi alne Anarist.

Kela viggá kiddiđ huámmášume meid sämikielâlij palvâlusâi kulttuurmiäldásâšvuotân. Iivij 2021–2022 Kela ornij Mij oovtâst -pargopáájárááiđu, mon ulmen lâi sämikielâlii palvâlus ovdedem. Pargopáájáin šoodâi virgeomâhái ohtsâš já Sämitige koordinistem Mij oovtâst -viärmádâh, mast ovdâsteijeeh almoshaldâttuv sierâ toimâsuorgijn pyehtih oovtâst ovdediđ jieijâs sämikielâlijd palvâlusâid.

Sämikielâlij vajodittem ovdeduvvoo oovtâstpargoost totkeiguin

Kela uárnee sierâ vajodittemkuursâid sämikieláid. Sämikielâlâš äššigâs puáhtá finniđ tulkkum meid eres Kela ornim vajoditmáid, jis haalijd, já toin iävttoin, ete tulkkâ kávnoo. Vajodittem kiäsut sämikielâlijd, mutâ siämmást sij aneh, ete tai olášuttemvuáhán lohtâseh ennuv hástuseh.

Kela já Sämitige ráđádâlmijn vyesimáánust 2022 kieđâvuššii sämmiláid fallum vajodittempalvâlusâi tááláá tile já pahudii táárbu pyevtittiđ palvâlusâid, moh láá ovdiist eenâb kulttuur miäldásiih. Kela tutkâmjuávkku lii algâttâm haavâ, mast selvâtteh tärhibeht sämikielâlij vuáttámušâid Kela vajoditmist. Haavâ mield Kela puáhtá ovdediđ vajoditmân stivrim já ton olášume. Čielgiittâshaahâ lii finnim siärvuslii tuhhiittem Sämitiggeest.

Kela já Sämitigge ruokâsmiteh keččâliđ sämikielâlij palvâlusâid

Sämikielâliih kevttih jieijâskielâlijd palvâlusâid uáli uccáá, veikâ falâldâh lii puáránâm. Kela já Sämitigge viggeh oovtâst ruokâsmittiđ sämikielâlijd uápásmuđ fálusist orroo sämikielâláid palvâlussáid já kevttiđ taid.

– Lii tehálâš čäittiđ, ete lii haalu kevttiđ sämikielâlijd palvâlusâid já toid lii tuođâlâš tárbu. Mun oskom, ete tot naanood laavâst torvejum palvâlusâi sajattuv já lasseet haalu ovdediđ taid. Sämikielâlij palvâlusâi kevttimist finnimnáál vuáttámušah láá meid mávsuliih palvâlusâi ovdedem uáinust, iätá Sämitige I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto.

Sämitige uáinu mield sämiaalmug ij lah hárjánâm ášástâllâđ sämikielân virgeomâháin, já tondiet tarbâšuvvoo ruokâsmittem sämikielâlii ášástâlmân. Sämitige mield sämikielâi kevttimmáhđulâšvuođâi vijđedem virgeomâhâšášástâlmân lii tehálâš kielâi eellimvuáimálâšvuođâ tiet.

Luuvâ lase

 

Sijđo lii peividum 3.5.2023