Keččâlem áánsust 65 ihheed tiävdám ulmuuh puávtáččii haalijddijnis peessâđ jotelubbooht tuáhtár vuástáväldimân väärridmáin ääigi priivaat almostuáhtárist ige tarbâšičii toohâđ tipšo táárbu árvuštâllâm.

• Äššigâs mávsáččij almostuáhtár vuástáväldimist enâmustáá 28,20 euro jiešvástádâs (ive 2025).

• Sajanmáávsu puávtáččii finniđ meid almostuáhtár meridem tiätu tutkâmušâin, main sajanmáksu ličij 50 % tutkâmuš enâmushaddeest.

• Tutkâmuššáid já vuástáväldimân puáđáččij enâmushadde (haddekáttu), mii tähidičij tom, ete äššigâsân iä šoodâ merettes stuorrâ koloh.

Sajanmáávsui finnim váátá, ete priivaat palvâluspyevtitteijee lii toohâm sopâmuš Kelain. Äššigâsah puávtáččii finniđ sajanmáávsu enâmustáá kuulmâ almostuáhtárvuástáväldimist ivveest, mutâ ive 2025 sajanmávsáččii enâmustáá 2 kollim.

Sajanmáávsu finniiččii njuolgâsajanmáksun tállân vuástáväldimist. Kela nonniiččij sierâ tutkâmušâid, moh sajanmáksojeh, já toi enâmushoodijd staatârääđi asâttâs vuáđuld. Kela almostitáččij meid keččâlmist mieldi orroo palvâluspyevtitteijei ohtâvuotâtiäđuid nettisijđoinis.

Keččâlem ulmen lii pyerediđ elilâm ulmui peessâm almostuáhtár vuástáväldimân já kepidiđ almos tiervâsvuođâhuolâttâs kuormim. Maaŋgah 65 ihheed tiävdám ulmuuh iä lah innig pargotiervâsvuođâhuolâttâs ooleest, já priivaat puácuvuotâkolotáhádâsah láá távjá elilâm ulmui tivrâseh tâi vaigâdávt finniimist.

Keččâlem lasseet äššigâsâi valjimrijjâvuođâ, ko sij pasteh valjiđ priivaat tâi almos palvâlus, mii máksá suulân siämmáá ennuv, já meid olssis hiäivulumos tuáhtár palvâluspyevtitteijein, kiäh uásálisteh keččâlmân. Ulmen lii jotelub tiipšon peessâm, mii puáhtá estiđ váddásub tiervâsvuotâčuolmâi šoddâm já puáhtá kepidiđ táárbu kocceem- já spesiaalpyecceitipšo palvâlussáid.

Áárvui mield uási almos tiervâsvuođâhuolâttâs äššigâsâin sirduuččii priivaat tiervâsvuođâhuolâttâsân, mii sáttá uánidiđ tipšojonoid pyereestvaijeemkuávlust. Taat sáttá luovâsmittiđ resursijd eromâšávt sijjân, kiäh kevttih vuosâsaajeest almos palvâlusâid.