Kela já sämitigge ráđádâllii Helsigist – sämikielâliih palvâlusah ovdeduvvojeh oovtâstpargoost
Kela já sämitigge ráđádâllii sämikielâlij palvâlusâi oovdedmist Helsigist majebaargâ 12.5. Ráđádâlmijn suogârdii meid sämmilij sosiaaltorvo olášume sierâ tiilijn.
Kela oovded jieijâs sämikielâlijd palvâlusâid säämi kielâlaavâ sehe sämitiggijn ive 2020 čonnum oovtâstpargosopâmuš vuáđuld. Ovdedempargo puátusijd čuávuh jyehi ive oovtâstpargoráđádâlmijn. Ráđádâlmeh tuállojii taan ive Kela váldutáálust Helsigist, já taid jođettij Kela väldikodálij äššigâsvuotâpalvâlusâi jođetteijee Antti Jussila.
Ráđádâlmij ulmen lii ovdediđ Kela sämikielâlijd palvâlusâid já visásmittiđ, ete sämmilij kielâliih já sosiaalliih vuoigâdvuođah olášuveh Kela palvâlusâin. Ráđádâlmijn suogârdeh oovtâst soppum ovdedemtooimâi ovdánem já suápih puáttee uulmijn.
Kela oovded sämikielâlijd palvâlusâid oovtâstpargoost Sämitiggijn
Majemui iivij Kela lii ovdedâm sämitige tuoivust eromâšávt sämikielâlij äššigâsâi vajodittem. Cuáŋuimáánust 2026 Kela algâttij uđđâ vajodittemkeččâlem, sämikielâlii mielâtiervâsvuođâvajodittem. Tot lii čujottum sämikielâláid äššigâssáid, já täst láá valdum vuotân sämikulttuur sierânâsjiešvyevih.
– Taan tääl keččâlemnáál leijee sämikielâlij vajodittempalvâlusân puáhtá uuccâđ pirrâ Suomâ, ko vajodittem lii máhđulâš olášuttiđ meid ollásávt káidusin, proojeekthovdâ Laura Jokiranta Kelast muštâl.
Kelast suogârdeh meid hiäturavvui hiävulâšvuođâ ärbivuáváláid sämmilijd iäláttâssáid.
– Kelast miäruštâleh, maht sämikulttuur já ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttem sierânâsjiešvuovijd kolgâččij väldiđ vuotân hiäđui čuávdimvuáháduvâin, muštâl ohtâduv hovdâ Mia Helle Kela väldikodálij äššigâsvuotâpalvâlusâi ohtâduvâst. Taat árvuštâllâmpargo tahhoo suogârdâlmáin sämitige oovdân pajedâm tiilijd.
– Oovtâstpargo Kelain lii tehálâš, vâi sämmiliih pyehtih finniđ palvâlusâid jieijâs kielân já kulttuur vuotân väldee vuovvijn. Lii merhâšittee, ete Kela lii kiärgus ovdediđ sehe vajodittempalvâlusâid já hiätuvuáháduvâid mii iävtuttâsâi vuáđuld, sämitige saavâjođetteijee sajasâš Tuomas Aslak Juuso paahud.
Sämitigge lii pajedâm oovdân meid eres ovdedemtáárbuid. Ovdebij ráđádâlmij maŋa Kela já sämitigge vuáđudii ohtsii pargojuávhu selvâttiđ raajijd rastaldittee sosiaaltorvo hástusijd. Pargojuávkku olášutij koijâdâllâm, mon puátuseh oovdânpuáhtojii ráđádâlmijn. Koijâdâllâm puátuseh išedeh Kela ovdediđ jieijâs tooimâ tienuuvt, ete raajijd rastaldittee sosiaaltorvo hástuseh váldojeh ovdiist pyerebeht huámmášumán.
Eepos vaaigut meid sämmilij ášástâlmân
Kelast lii joođoost Eepos-noomáin jottee sosiaaltorvo olášuttem ovdedemohjelm. Tehálâžžân uássin Eepos-ovdedemohjelm Kela uđâsmit hiätukieđâvuššâm palvâlusâid já tiätuvuáháduvâid. Ráđádâlmijn Kela oovdânpuovtij Eepos-ohjelm sämitiigán.
– Eepos taha máhđulâžžân palvâluspálgáid puoh kuulmâ sämikielân, paahud Eepos ohjelmjođetteijee Miikka Saarteinen. Eepos-ohjelmist viggâp toos, ete meid sämikielâlij ulmui digitaalliih palvâlusah olášuttojeh tienuuvt, ko säämi kielâlaahâ váátá.
– Sämitigge kalga uápásmuđ áášán pyerebeht. Mist láá säämi kielâlaavâ lasseen maaŋgah hástuliih koččâmušah, tego tiäđui kieđâvuššâm já kulttuurlij sierânâsjiešvuovij huámmášumán väldim hiätumiärádâstohâmist. Ääšist iä lah vala lamaš sämitiggelaavâ miäldásiih ráđádâlmeh, iätá sämitige saavâjođetteijee sajasâš Tuomas Aslak Juuso.
Ráđádâlmijn Kela já sämitigge soppii, ete sämitiggelaavâ miäldásij ráđádâlmij valmâštâlmeh algâttuvvojeh nuuvt jotelávt ko máhđulâš.