Maht mun stivriim sämikielâlii äššigâs Kela vajoditmân?
Tiettih-uv tun, ete Kela uárnee sämikielâláid čujottum vajodittempalvâlusâid? Taan artikkâlist mij muštâlep, magarijd vajodittempalvâlusâid Kela uárnee sämikielâláid já maht tun stivriih sämikielâlii äššigâs Kela vajoditmân.
Kela viggá ovdediđ säämi kielâlaavâ uulmij já sämmilij tuođâlii oovtâviärdásâšvuođâ olášume keevâtlii elimist. Sämmilij kielâliih vuoigâdvuođah kyeskih meid Kela vajodittempalvâlussáid, já äššigâsâst lii vuoigâdvuotâ kevttiđ sämikielâ Kela vajodittemääši kieđâvušmist.
Vajodittempalvâlusah sämikielâláid
Kela uárnee jyehi ive sämikielâláid uáivildum juávkkuhámásijd Tules-vajodittemkuursâid. Vajodittemkuursâst äššigâs finnee torjuu puácuvuođâst tâi váádust vajoduumán. Kuursâst finnee meid tiäđuid puácuvuođâst, viärdásâštorjuu sehe torjuu argâpeeivi toimáid. Taah kuursah tuállojeh suomâkielân já tulkkojuvvojeh táárbu mield sämikieláid. Taan ive kurssáid láá ain pyereest sajeh. Tun kaavnah kuursâid uuccâmsaanijn ”Tules-kurssi” já kielâvaljiimijn “saame” Kela vajodittemkurssâucâmist (suomâkielân).
Äššigâsâst lii meid máhđulâšvuotâ uuccâđ uđđâ sämikielâlii mielâtiervâsvuođâvajoditmân, mii váldá huámmášumán sämikielâ já -kulttuur.
Sämikielâliih pyehtih nuuvt haalijddijn finniđ tulkkum meid eres Kela ornim vajoditmáid.
Sämikielâlâš mielâtiervâsvuođâvajodittem
Sämikielâlii mielâtiervâsvuođâvajodittem uuccâm lii joođoost já tom lii máhđulâš algâttiđ mieđetteijee vajodittemmiärádâs finnim maŋa. Palvâlus lii uáivildum 18–67-ihásáid sämikielâláid já/tâi sämikulttuur miäldásii vajodittem tarbâšeijee äššigâssáid, kiäin láá mielâtiervâsvuođâ hástuseh. Uuccâm iähtun lii, ete äššigâsâst lii kavnâttum läivis tâi koskâvädis šlundevuotâ, atâštâshemâdâs, kyevtsundásâš mielâtilehemâdâs, trauma tovâttem stressihemâdâs tâi mohnii eres trauman lohtâseijee kuhesáigásiih symptomeh.
Vajodittem ulmen lii trauma- já mielâtiervâsvuođâsymptomijn šaddee hástusij iberdem sehe vaijeem, toimâmnaavcâ já aargâhaldâšemtááiđui nanodem.
Sämikielâlâš mielâtiervâsvuođâvajodittem vuávájuvvoo individuaallávt äššigâs táárbui mield. Tom puáhtá olášuttiđ njyebžilávt argâpeeivi pirrâsijn, palvâluspyevtitteijee toimâsaajeest tâi káidusohtâvuođáin kovesuáittun. Vajodittem ana sistees sehe persovnlijd já juávkkuteivâdmjid, já tast váldojeh huámmášumán meid äššigâs aldaulmuuh já eres aldapiirâs. Palvâlus lii máhđulâš heiviittiđ njyebžilávt aargâ uássin. Palvâlusân ij kulluu ijâstâllâmsaje.
Sämikielâlâš mielâtiervâsvuođâvajodittem olášuttoo maaŋgâáámmátlávt já maaŋgâáámmátlii tiimi áámmátulmuuh kiävttojeh äššigâs individuaallii vajodittemtáárbu já tile mield. Maaŋgâáámmátlii tiimin kulá ain psykolog, psykoterapeut tâi mielâtiervâsvuotâpaargon spesiaališum pyecceitipšoo já toos lasseen ovdâmerkkân vajodittem stivrejeijee, toimâmterapeut tâi fysioterapeut já spesiaaltuáhtár.
Luuvâ lase sämikielâlii mielâtiervâsvuođâvajoditmist
Printtii taa infolostii sämikielâlii mielâtiervâsvuođâvajoditmist
- anarâškielân: Viälmá – sämikielâlâš mielâtiervâsvuotâvajodittem (pdf)
- tavesämikielân: Fielbmá – sámegielat mielladearvvasvuođaveajuiduhttin (pdf)
- nuorttâlâškielân: Veâlmm – sääʹmǩiõllsaž miõltiõrvâsvuõttsäursmâttmõš (pdf)
- suomâkielân: Saamenkielinen mielenterveyskuntoutus (pdf).
Sämikielâlii mielâtiervâsvuođâvajoditmân stivrim
Valjii uuccâmluámáttuvâst Kuorâttâllâmmiäldásâš vajodittem (KU 132smn) vajodittemkurssâ-muulsâiävtu já teevdi ucâmušâst occee tiäđui lasseen soojijd 2–8. Palvâlusân ij kulluu ijâstâllâmsaje. Uuccâmluámáttâh kávnoo meid
- tavesämikielân: Guorahallanvuloš veajuiduhttin (KU 132sme)
- nuorttâlâškielân: Tuʹmmjemvärrsaž säursmâttmõš (KU 132sms)
- suomâkielân: Harkinnanvarainen kuntoutus (KU 132).
Ucâmuš lahtosin tuu äššigâs taarbâš almos tiervâsvuođâhuolâttâsâst tohhum B-ciälkkámuš tâi eres talhâstieđâlii čielgiittâs, mast láá västideijee tiäđuh.
Tuu äššigâs puáhtá vuolgâttiđ ucâmuš Kelan šleđgâlávt anarâškielâlii MuuKelast tâi
Ucâmuš puáhtá vuolgâttiđ Kelan meid poostâ peht čujottâsân Kela, PL 10, 00056 KELA.
Jis tun tarbâšah jieijâd äššigâssáin iše ucâmuš tevdimist tâi tust láá eres koččâmušah, vuolgât ohtâvuotâväldimtáttum čujottâsân saame@kela.fi. Čääli ohtâvuotâväldimtáttumân jieijâd noomâ, tooimâ já puhelinnummeer já ääši almolii tääsist. Almoot meid, jis tun já/tâi tuu äššigâs taarbâšvetteđ palvâlem sämikielân. Kela äššitobdee tâi tulkkâ lii tunjin ohtâvuođâst 2-3 argâpeeivi siste.
Sämikielâlii mielâtiervâsvuođâvajodittem sämikielâlâšvuotâ já tulkkummáhđulâšvuotâ
Vajodittempalvâlus olášuttee maaŋgâáámmátlii tiimist lii ucemustáá ohtâ sämikielâ mättee áámmátolmooš. Kela uárnee sämikielâ sárnoo äššigâsân tulkkum suu jieijâs kielân, jis vajodittempalvâlusâst kiävttoo suomâkielâ tâi eres ko äššigâs sárnum sämikielâ.
Vajodittempalvâlusâst lii máhđulâš kevttiđ meid suomâkielâ tâi suomâ- já sämikielâ paldluvâi.
Kela ij vaađâ vajodittempalvâlus äššigâsâst sämikielâ mättim, peic äššigâs puáhtá ucâluđ palvâlusân meid vâi finnee vajodittem, mii váldá huámmášumán sämikulttuur sierânâsjiešvuovijd.
Vajodittem sämikielâláid -proojeekt
Sämikielâlâš mielâtiervâsvuođâvajodittem lii uási Vajodittem sämikielâláid -projektist, mast ovdeduvvoo já keččâluvvoo sämikielâláid čuosâttum vajodittempalvâlus, mii váldá huámmášumán kielâ já kulttuur. Keččâlem ääigi noreh vuáttámušâid já tiäđuid eereeb iärrás árvuštâllâmtutkâmuššáin. Ton vuáđuld vajodittempalvâlus ovdeduvvoo ain tienuuvt, ete proojeekt maŋa tom puáhtá väldiđ Kela vajodittem palvâlusvaljiittâs uássin.
Vajodittempalvâlus vuávámmuddoost lii porgum oovtâstpargo Kelain, Sämitiggijn já Laapi pyereestvaijeemkuávloin sehe eres čonâsjuávhuiguin.
Tiäđuh já materialeh äššigâsstivrim toorjân
Kela nettisiijđoi Kumppanit-uásist (suomâkielân) tun kaavnah täärhib tiäđuid Kela vajodittempalvâlusâin sehe eres palvâlusâin, maid Kela fáálá jieijâs kuoimijd.
Persovnäššigâs siijđoin muštâluvvoo vajoditmist äššigâs uáinust. Huámmáš meid, ete mii nettisiijđoin muštâluvvoo Kela vajoditmist meid
Luuvâ lase
Maht tun uusah Kela vajoditmân? (Kumppanit-sijđo, suomâkielân)
Kela škovliimeh (suomâkielân) fäälih sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs áámmátulmuu pargo toorjân taarbâšlijd já äigikyevdilis tiäđuid Kela torjuin já palvâlusâin sehe nubástusâin, moh láá puátimin. Mij ornip jyehi ive maaŋgâid nettiseminaarijd já pyevtittep škovlimvideoid sierâ fáádáin. Nettiseminaar- já škovlimpaddiimeh (suomâkielân) almostittojeh fáádái mield Kela nettisiijđoin.
Kela vajodittem nettikurssâ (suomâkielân) fáálá sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs áámmátulmuu pargo toorjân taarbâšlijd tiäđuid vajodittempalvâlusâin sehe áigápuáđust puoccâm já vajodittem ääigi.
Äigikyevdileh uđđâseh já oonah njuolgist tuu šleđgâpoostân
Kela Sämikielâliih palvâlusah -uđâsreivâ tieđeet äigikyevdilijn uđđâsijn já oonâin sämikielâláid äššigâssáid já čonâsjuávhoid. Uđâsreivâ, mii almostittoo sämi- já suomâkielân almostuvá suulân neljii ivveest.
Sämikielâlii äššigâs vuoigâdvuotâ jieijâskielâlii taaksin vajodittemmaađhijn
Äššigâs puáhtá finniđ Kelast mätkisajanmáávsu, ko sun maađhâš Kela vajoditmân tâi almos tiervâsvuođâhuolâttâs ornim vajoditmân. Jis äššigâs ij pyevti kevttiđ almos jotoluv jieijâs tiervâsvuođâtile tiet tâi almos jotoluv ij lah kiävtust oles máátkán tâi määđhi uásán, te sun puáhtá kevttiđ taaksi.
Sämikuávlust fastâ ässee sämikielâlii äššigâsâst lii vuoigâdvuotâ kevttiđ sämikielâlii Kela-taaksi vyeijee, jis taggaar lii kuávlust finniimist.
Sämikielâláid äššigâssáid lii jieijâs raavâ taaksi tiilám várás
Távjá koijâdum koččâmušah
Taan uásist mij västidep távjá koijâdum koččâmuššáid, moh lohtâseh Kela sämikielâláid vajodittempalvâlussáid
5 koččâmuš sämikielâlijn vajodittempalvâlusâin
Kela uárnee jyehi ive sämikielâláid uáivildum juávkkuhámásijd Tules-vajodittemkuursâid.
Lasseen äššigâssáid uárnejuvvoo uđđâ sämikielâlâš mielâtiervâsvuođâvajodittem, mii váldá huámmášumán sämikielâ já -kulttuur.
Sämikielâliih pyehtih nuuvt haalijddijn finniđ tulkkum meid eres Kela ornim vajoditmáid.
Mast mun tiäđám, ete lii-uv sämikielâlâš mielâtiervâsvuođâvajodittem munjin máhđulâš vajodittemvyehi?
Palvâlus puáhtá leđe tunjin máhđulâš
- jis tun lah 18–67-ihásâš
- tust lii kavnâttum läivis tâi koskâvädis šlundevuotâ, atâštâshemâdâs, kyevtsundásâš mielâtilehemâdâs, trauma tovâttem stressihemâdâs tâi mohnii eres trauman lohtâseijee kuhesáigásiih symptomeh
- tun tarbâšah vajodittem, mii váldá vuotân sämikielâ já -kulttuur.
Vajodittem ulmen lii trauma- já mielâtiervâsvuođâsymptomijn šaddee hástusij iberdem sehe vaijeem, toimâmnaavcâ já aargâhaldâšemtááiđui nanodem.
Sämikielâlâš mielâtiervâsvuođâvajodittem vuávájuvvoo individuaallávt äššigâs táárbui mield. Tom puáhtá olášuttiđ njyebžilávt argâpeeivi pirrâsijn, palvâluspyevtitteijee toimâsaajeest tâi káidusohtâvuođáin kovesuáittun. Vajodittem ana sistees sehe persovnlijd já juávkkuteivâdmjid, já tast váldojeh huámmášumán meid äššigâs aldaulmuuh já eres aldapiirâs. Palvâlus lii máhđulâš heiviittiđ njyebžilávt aargâ uássin. Palvâlusân ij kulluu ijâstâllâmsaje.
Sämikielâlâš mielâtiervâsvuođâvajodittem olášuttoo maaŋgâáámmátlávt já maaŋgâáámmátlii tiimi áámmátulmuuh kiävttojeh äššigâs individuaallii vajodittemtáárbu já tile mield. Maaŋgâáámmátlii tiimin kulá ain psykolog, psykoterapeut tâi mielâtiervâsvuotâpaargon spesiaališum pyecceitipšoo já toos lasseen ovdâmerkkân vajodittem stivrejeijee, toimâmterapeut tâi fysioterapeut já spesiaaltuáhtár.
Valjii uuccâmluámáttuvâst Kuorâttâllâmmiäldásâš vajodittem (KU 132smn, pdf) vajodittemkurssâ-muulsâiävtu já teevdi ucâmušâst occee tiäđui lasseen soojijd 2–8. Palvâlusân ij kulluu ijâstâllâmsaje. Uuccâmluámáttâh kávnoo meid
- tavesämikielân: Guorahallanvuloš veajuiduhttin (KU 132sme, pdf)
- nuorttâlâškielân: Tuʹmmjemvärrsaž säursmâttmõš (KU 132sms, pdf)
- suomâkielân: Harkinnanvarainen kuntoutus (KU 132, pdf).
Ucâmuš lahtosin tun tarbâšah almos tiervâsvuođâhuolâttâsâst tohhum B-ciälkkámuš tâi eres talhâstieđâlii čielgiittâs, mii ana sistees västideijee tiäđuid. Vajodittem lii čujottum äššigâssáid, kiäin lii läivis tâi koskâvädis šlundevuotâ, atâštâshemâdâs, kyevtsundásâš mielâtilehemâdâs, trauma tovâttem stressihemâdâs tâi mohnii eres trauman lohtâseijee kuhesáigásiih symptomeh.
Tun puávtáh vuolgâttiđ ucâmuš Kelan šleđgâlávt anarâškielâlii MuuKelast tâi
Ucâmuš puáhtá vuolgâttiđ Kelan meid poostâ peht čujottâsân Kela, PL 10, 00056 KELA.
Jis tun tarbâšah iše ucâmuš tevdimist tâi tust láá eres koččâmušah, te vuolgât ohtâvuotâväldimtáttum čujottâsân saame@kela.fi. Čääli ohtâvuotâväldimtáttumân jieijâd noomâ, tooimâ já puhelinnummeer já ääši almolii tääsist. Almoot meid, jis tun tarbâšah palvâlem sämikielân.