Sahâvuáru

Sämikielâláid äššigâssáid lohtâseijee tutkâmuš váátá eromâš tärkkivuođâ já sensitiivlâšvuođâ

Almostittum 11.3.2026

Kelast lii ovdedum uđđâ vajodittempalvâlus sämikielâláid äššigâssáid já äššigâssáid, kiäh tarbâšeh sämikulttuur miäldásijd palvâlusâid. Projektân kulá árvuštâllâmtutkâmuš, mon vievâst pyevtittuvvoo tiätu ovdedempargo toorjân. Sehe ovdedemprojektist já tutkâmušâst kuávdáást lii noonâ oovtâstpargo Sämitige ovdâsteijeiguin já meid sämmilijd algâaalmugin lohtâseijee tutkâmuš eettisiih uáinuh.

Kela uđđâ sämikielâlâš mielâtiervâsvuođâvajodittem álgá cuáŋuimáánust 2026. Koččâmušâst lii kuhháá pištee vajodittempalvâlus pargoahasáid äššigâssáid, kiäh láá sämikielâliih tâi kiäh tarbâšeh vajodittem, mii nomâlâsân váldá vuotân sämikulttuur sierânâsjiešvuovijd.

Sämikielâlâš mielâtiervâsvuođâvajodittem lii meritiätulii pargo puáđus. Vajodittem sämikielâláid -ovdedemprojektist Kela lii majemui iivij ääigi porgâm noonâ oovtâstpargo Sämitiggijn sämmilij táárbuid huámmášumán väldee palvâlusâi ovdedem oovdân. Meid maaŋgah eres oovtâstpargopeleh láá lamaš mieldi oovdedmin palvâlus.

Mij totkeeh selvâttijm ive 2023 Kela sämikielâláid äššigâssáid čujottum Kela vajodittempalvâlusâi tile. Tääl mij selvâttep árvuštâllâmtutkâmušâst, maht uđđâ vajodittempalvâlus västid ulmijd.

Sämikielâlijd palvâlusâid tarbâšeijee ulmui mere lii vaigâd árvuštâllâđ

Sämmilij vuoigâdvuođâi olášuumeest láá lamaš vááijuvvuođah miätá historjá. Sämmiliih annojeh ain liijkás távjá kielâucceeblohhoon, veikâ sij láá algâaalmug.

Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio raportist pahuduvvoo, ete sämmilij pyereestvaijeem já mielâtiervâsvuotâ pyehtih kierdâđ, jis sii vuoigâdvuođah pääcih olášuuhánnáá sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâsâst. Vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurmiäldásáid palvâlussáid kalga leđe kuávdášlâš meid mielâtiervâsvuotâpalvâlusâi orniimist.

Sämikielâlijd palvâlusâid tarbâšeijee ulmui mere árvuštâlmist láá jieijâs vädisvuođah. Lovottâhkuávdáá mield ive 2024 Suomâ aalmugist 2 077 olmožid lijjii almottâm jieijâs eenikiellân tavesämi-, anarâš- tâi nuorttâlâškielâ.

Loho lii čájádittee maaŋgâ suujâ tiet.

Aalmugtiätuvuáhádâhân puáhtá almottiđ tuš oovtâ kielâ eenikiellân, veikâ sämmiliih távjá kevttih maaŋgâ kielâ jieijâs argâpeeivist. Sämikielah láá finnim virgálii sajattuv eskân ive 1992, te tađe ovdil almottum tiätu ij lah veltihánnáá peividum. Sämikielâ kevttimân sáttá lohtuđ meid heeppâdvuotâ. Sämmiliih láá Suomâst tääl paijeel 11 000.

Eettisiih ravvuuh stivrejeh tutkâm

Tutkâmhaavâst mij árvuštâllâp maaŋgâ meetood vievâst sämikielâlii mielâtiervâsvuođâvajodittem uulmij olášume. Mii ulmen lii pyevtittiđ tiäđu, mii iššeed ovdediđ sämikielâlij äššigâsâi vajodittempalvâlusâid västidiđ pyerebeht äššigâsâi táárbuid.

Algâaalmugijn láá jieijâs tutkâmeettisiih ravvuuh, moiguin viggeh visásmittiđ, ete totkeeh vääldih tutkâmuš tovâdijn vuotân kulttuurlávt merhâšittee jiešvuođâid já torvolii tile. Sämmilij puotâ tutkâmist lii tehálâš väldiđ vuotân ive 2024 almostittum Sämmilijd kyeskee tutkâmeettisiih ravvuuh. Návt visásmittoo, ete tutkâmuš lii lyetittettee, eettisâš já pyereest agâstâllum.

Ohtâ eettisij ravvui saje lii vuáruvaiguttâslâš kommunikistem já uásálistittem (sämikielân Gulahallan / Addiittâllâm / Kulstõõllmõš). Tot lii ärbivuáválâš sämmilâš vuáruvaiguttemvyehi, mii kovvee savâstâllâm, aktiivlii kuldâlem já ulmui koskâsii ibárdâs.

Tutkâmist addiittâllâm uáivild, ete tutkâmušân uásálistee siärvádâh váldoo uásálâžžân tutkâmuš olášutmân já vuáđuduvvoo luáttámušlâš koskâvuotâ totkei já siärvus kooskâ. Tággáár lonolii kommunikistem algâttem jo tutkâmuš vuávámmuddoost lii tehálâš.

Maaŋgâ uáinu tutkâmušâst sierâ juávhuh peesih jiänusân.

Eidu sämmilij mielâtiervâsvuotâpalvâlusâi kiävtun kyeskee tutkâmuš lii tohhum uáli uccáá. Tondiet mij suogârdâllâp tutkâmuš uássin meid vijđásubbooht algâaalmugij ulmuid uárnejum mielâtiervâsvuotâpalvâlusâid. Algâaalmugij tiervâsvuotâibárdâs lii meid sierâlágán ko väldiaalmugist, já ohtâvuotâ mielâtiervâsvuođâ já historjálij traumai kooskâ uáinoo vuáimálâžžân.

Tutkâmuš čuosâttâhjuávhuh láá uceh, já vááijuvlij eenikielâtiäđui tiet ovdâmerkkân lyetitteijee registertutkâmuš toohâm taan aalmuguásist lii eromâš vaigâd. Tondiet mij tiäduttep tutkâmušâst kvaliteetlijd amnâstuvâid.

Tutkâmušâst mij nuurrâp amnâstuv koijâdâlmijguin já sahhiittâlmijguin eereeb iärrás sämikielâlii mielâtiervâsvuođâvajodittem äššigâsâin alnestis, Kela palvâlusrävvejeijein já čuávdusäššitobdein, uđđâ palvâlus maaŋgâáámmátlii pargojuávhu áámmátulmuin ja tiervâsvuođâhuolâttâs áámmátulmuin. Sist mij finnip vuáttámušâid tast, maht uđđâ vajodittempalvâlus já toos stivrejum tuáimih.

Mij porgâp tutkâmušâst noonâ oovtâstpargo maaŋgâi pelijguin Kela siste já ulguubeln. Koskâsiih oovtâstpargopeleh láá ovdâmerkkân Sämitigge, Laapi pyereestvaijeemkuávlu já sämmilij palvâlussáid lohtâseijee tutkâm já ovdedem äššitobdeeh sierâ organisaatioin. Mij uásálistittep meid sämikielâ já -kulttuur äššitobdeid, vâi visásmittep kielâlij já kulttuurlij sierânâsjiešvuovij huámmášumán väldim.

Mij algâttep árvuštâllâmtutkâmuš amnâstuv nuurrâm kiiđâ 2026 ääigi.

Palvâlusâi olášume váátá tuárvi kulttuurlii mättim, luáttámuš já oovtâstpargo

Ličij tehálâš, ete tiäđulâšvuotâ sämmilijn algâaalmugin lasaničij já sii vuoigâdvuotâ finniđ palvâlusâid sämikielân já sämikulttuur mield olášuuččij ovdiist pyerebeht. Tehálâš lii meid tot, ete puátteevuođâst liččii tuárvi áámmátulmuuh, kiäin lii kulttuurlâš mättim já kielâtáiđu, olášuttiđ taid palvâlusâid.

Pyeri palvâlusâi olášume lii maaŋgâi oosij summe, mast luáttámuš já šiev oovtâstpargo sierâ tuáimei kooskâ lii tehálii sajattuvâst.

Čällee:

Sonja Tuomisto
spesiaaltotkee, Kela
sonja.tuomisto@kela.fi