Ođđ tuâjjviõkk-kääzzkõsmall šâdd viõʹǩǩe 2.5 – nääiʹt tõt vuäitt vaikkted Kela ouddõõzzid | KelaSiirry sisältöön
Tiedote

Ođđ tuâjjviõkk-kääzzkõsmall šâdd viõʹǩǩe 2.5 – nääiʹt tõt vuäitt vaikkted Kela ouddõõzzid

Julkaistu 4.4.2022

Ođđ tuâjjviõkk-kääzzkõsmaall täävtõssân lij taʹrjjeed reâuǥteʹmes tuâjjooccja ääiʹjbu jäänab individuaalʼlaž tuärjjõõzz ouddâl puki reâuǥteʹmesvuõđ aalǥâst. Juätkast še tuâjjooʒʒi âlgg ooccâd mieʹrrkõõski tuâjaid, što vuõiggâdvuõtt reâuǥteʹmesouddõʹsse seill. Reâuǥteʹmesvuõttouddõõzzid õhttneei kareeʹns kuuitâǥ vuännʼne.

Ođđ tuâjjviõkk-kääzzkõsmall šâdd viõʹǩǩe 2.5.2022. Juätkast še reâuǥteʹmes tuâjjooʒʒi vueʹǩǩ da vueiʹtlvažvuõđ ooccâd tuâjaid ärvvtõõlât individuaalʼlânji. Suʹnne tuejjeet tuâjjtâʹttemplaan, koid feʹrttai jääʹǩǩted.

Ǥu ooumaž pääcc reâuǥtaa da iʹlmmtââtt tuâjjooccjen, TE-kääzzkõõzzi leʹbe kååʹdd äʹšštobddi jäʹrjste vueiʹnnlõttmõõžž tâʹlles reâuǥteʹmesvuõđ aalǥâst. Õõutveäkka reâuǥteʹmes oummuin tuejjeet tuâjjtâʹttemplaan.. Tän mâŋŋa vueiʹnnlõttmõõžž liâ kueiʹt neäʹttel kõõskin. Miârktõs lij, što juâkksaž tuâjjoocci vuäǯǯči nåkam tuärjjõõzz da kääzzkõõzzid, koid taarbaš.

Tuâj âlgg ooccâd suåppumnalla

Ođđ maallâst reâuǥteeʹm âlgg ooccâd tuâj plaan mieʹldd, što vuõiggâdvuõtt reâuǥteʹmesvuõttouddõʹsse seill. Vueʹlǧǧemsââʹjjen reâuǥteeʹm âlgg ooccâd nellj tuâjjpääiʹǩ määnpââʹjest, leša meärra vaikkte taʹrjjeemnalla åårrai tuâjjpääiʹǩ da oummu toiʹmmjempâstlvažvuõtt.

Meäʹrest vueiʹtet čoʹrsted ouddmiârkkân, jõs tuâjjoocci lij reâuggpââʹstʼtem. Tuâjjoocci vuäitt jiõčč vaalšed, måkam tuâjjpaaiʹǩid ååcc. Reâuǥteʹmesvuõttouddõõzz ij vueiʹt mõõnted ij-ǥa tõn mieʹrr õccan, jõs lij ooccâm riʹjttjeei meäʹr tuâjaid da tåimmam tuâjjtâʹttemplaan mieʹldd.

Tuâjjooccmest raportââʹstet TE-kääzzkõõzzi interneʹttkääzzkõõzzâst mieʹrrkõõski. Raportâʹsttempââʹjj lij takainalla määnpââʹj mettsaž.

Kareeʹns kuuitâǥ vuännʼne

Jõs tuâjjoocci ij ooʒʒ tuâjaid suåppumnalla, son vuäitt vuäǯǯad TE-kääzzkõõzzin mušttʼtõõzz.

Jõs tuâjjoocci ij ni tän mâŋŋa ooʒʒ tuâjaid, TE-kääzzkõõzz vuäitt mieʹrreed suʹnne vuäʹnkõs kareeʹns, koon poodd reâuǥteʹmesvuõttouddõõzz jeät määuʹs ni vooʹps. Ânnʼjõž 60 peeiʹv sâjja kareʹnss peštt kuuitâǥ tåʹlǩ 5 leʹbe 10 peeiʹv.

Tuâjjoocci vuäitt mõõnted reâuǥteʹmesvuõttouddõõzz meäʹrteʹmes ääiǥas, jõs son tääuʹjeʹld ij ooʒʒ tuâj suåppumnalla. Jõs tuâjjoocci ǩeâlddââtt snäätnas tuâjjpääiʹǩest, son vuäitt vuäǯǯad 45 peeiʹv kareeʹns. Ânnʼjõž kareʹnss lij 90 peeiʹv.

Kela mähss reâuǥteʹmesvuõttouddõõzz TE-kääzzkõõzzi leʹbe kååʹdd tuâjjviõkkpoliittlaž ciâlkâlm vuâđald. Seämmavuâra Kela looppad reâuǥteʹmesvuõttouddõõzz mähssmõõžž, jõs TE-kääzzkõõzz õudd kareʹnssciâlkâlm. Vuäʹnkõs kareeʹns mâŋŋa reâuǥteʹmesvuõttouddõõzz ij taarbâž ooccâd oʹđđest.

Tääʹrǩest reâuǥteʹmes tuâjjooʒʒi mošttlistt (lääddas).

Sivu päivitetty 12.4.2022