Saakkvuârr

Sääʹmǩiõllsaž äʹššniiʹǩǩid õhttneei tuʹtǩǩummuš õõlǥat jeäʹrab tääʹrǩesvuõđ da sensitiivlažvuõđ

Õlmstõttum 11.3.2026

Kelast leät raajjâm ođđ säursmâʹttemkääzzkõõzzid sääʹmǩiõllsaid da sääʹmkulttuur meâldlaž kääzzkõõzzid taarbšeei äʹššniiʹǩǩid. Projektta õhttan ärvvtõõllâmtuʹtǩǩummuš, koon veäkka puuʹtʼtet teâđaid ooudâsviikkâmtuâj tuärjjõssân. Nuʹt ooudâsviikkâmprojeeʹktest ǥu tuʹtǩǩummšest kõskksââʹjest lij aktiivlaž õhttsažtuâjj Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeeʹjivuiʹm ǥu säʹmmlaid alggmeeran õhttneei tuʹtǩǩummuž eettlaž ǩiõččâmvueʹjj.

Kela ođđ sääʹmǩiõllsaž miõltiõrvâsvuõttsäursmâttmõš jåʹttai njuhččmannust 2026. Kõõččmõõžžâst lij kuʹǩespiʹštti säursmâʹttemkääzzkõs tuâjjâkksaid äʹššniiʹǩǩid, kook lie sääʹmǩiõllsa leʹbe taarbše nuʹt säärneeʹl sääʹmkulttuur jiijjâsnallšemvuõđ lokku väʹlddem säursmâttmõõžž.

Sääʹmǩiõllsaž miõltiõrvâsvuõttsäursmâttmõš lij kuʹǩesäiggsaž tuâj puʹhttõs. Säursmâttmõõžž sääʹmǩiõllsaid -ooudâsviikkâmprojeeʹktest Kela lij tuejjääm mõõnni iiʹjji poodd aktiivlaž õhttsažtuâj Sääʹmtiiʹǧǧin säʹmmlai taarbid lokku vaʹlddi kääzzkõõzzi ooudâsviikkmõõžž ouʹdde. Še määŋg jeeʹres õhttsažtuâjjkueiʹm lie leämmaž mieʹldd kääzzkõõzz ooudâsviikkmen.

Mij tuʹtǩǩeei seʹlvvtiim eeʹjjest 2023 Kela sääʹmǩiõllsaid äʹššniiʹǩǩid jurddum Kela säursmâʹttemkääzzkõõzzi sââʹj. Ååʹn pueʹttep seʹlvvted ärvvtõõllâmtuʹtǩǩummšest, mäʹhtt ođđ säursmâʹttemkääzzkõs vaʹsttad täävtõõzzid.

Sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid taarbšeei meäʹr lij vaiggâd ärvvtõõllâd

Historia jååʹttmen säʹmmlai vuõiggâdvuõđi čõõđviikkmõõžžâst lie leämmaž vääʹn. Säʹmmlaid ââʹnet ooudâs čuuʹt täujja ǩiõlluuʹccbõs joukkân, håʹt-i sij lie alggmeer.

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio rapoortâst tuõđât, što säʹmmlai puârastvââjjmõš da miõltiõrvâsvuõtt vueiʹtte muõkkšõõvvâd, jõs sij vuõiggâdvuõđâs kuâđđje teâuddjeǩani sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuâlast. Vuõiggâdvuõtt jiijjâs ǩiõl da kulttuurmeâldlaid kääzzkõõzzid âlgg leeʹd kõskksaž še miõlltiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi jäʹrjstummšest.

Sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid taarbšeei meärra ärvvtõõllmõõžžâst lie jiijjâs vaiggâdvuõđ. Statistikk-kõõskõõzz mieʹldd eeʹjjest 2024 Lääʹddjânnam meerast 2 077 oummu leʹjje iʹlmmtam jieʹnnǩiõllân tâʹvv-, aanar- leʹbe nuõrttsääʹmǩiõl.

Lååkk lij čaʹjjõʹsse jååʹđteei määŋgain määinain.

Meerteâttriâšldõʹǩǩe vuäitt iʹlmmted tåʹlǩ õõut ǩiõl jieʹnnǩiõllân, håʹt-i säʹmmla âʹnne täujja mäŋgg ǩiõl aarǥâst. Sääʹmǩiõl lie vuäǯǯam veerǥla sââʹj eman eeʹjjest 1992, nääiʹt tän ääiʹjab iʹlmmtum teâđaid jie vieʹltǩâni leäkku peeiʹvtam. Sääʹmǩiõl âânnmõõžžâst vueiʹtet tobddâd še straamm. Säʹmmla lie ååʹn Lääʹddjânnmest pâʹjjel 11 000.

Eettlaž vuäppõõzz ohjjee tuʹtǩǩummuž

Tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzzâst ärvvtõõllâp määŋgmõõntõõllâmnalla sääʹmǩiõllsai miõltiõrvâsvuõttsäursmâttmõõžž täävtõõzzi teâuddjummuž. Täävtõssân lij puuʹtʼted teâđ, kååʹtt vieʹǩǩat oouʹdeed sääʹmǩiõllsaž äʹššniiʹǩǩi säursmâʹttemkääzzkõõzzid vaʹstteed äʹššniiʹǩǩi taarbid pueʹrben.

Alggmeerain lie jiijjâz tuʹtǩǩeemeettlaž raʹvvjõõzz, koin ǩiččlõõđât ainsmâʹtted, što tuʹtǩǩeei väʹldde lokku tuʹtǩǩummuž tuejjeen kulttuursânji miârkteeinallšem jiõččvuõđid da tuõrvlaž åårrmõõžžid. Säʹmmlai beäʹlnn tuʹtǩǩummšest lij vääžnai väʹldded lokku eeʹjjest 2024 õlmstõttum Säʹmmlaid tillʼlõõvi tuʹtǩǩummuž eettlaž vuäppõõzz. Tän veäkka ainsmââʹttet, što tuʹtǩǩummuš lij snäätnai, eettlaž da puârast vuâđđtõllum.

Õhtt eettlaž vuäppõõzzi päiʹǩǩ lij vueʹsttvuârrlaž kommunikâsttmõš da vuässâttmõš (sääʹmǩiõlin Gulahallan / Addiittâllâm / Kulstõõllmõš). Tõt lij äʹrbbvuõđlaž sääʹm vuârrvaaiktemnääʹll, kååʹtt kovvad vueʹsttvuârrlaž saǥstõõllmõõžž, aktiivlaž kuvddlummuž da kõskksaž fiʹttjummuž.

Tuʹtǩǩummšest vueʹsttvuârrlaž kommunikâsttmõš da vuässâttmõš miârkat, što tuʹtǩǩummša vuässõõtti õutstõõzz vuäzlvââʹttet tuʹtǩǩummuž raajjmõʹšše da raajât luõʹttjemnallšem kõskkvuõđ tuʹtǩǩeeʹji da õutstõõzz kõʹsǩǩe. Tän tyypplaž vueʹsttvuârrla kommunikaatio alttummuš juʹn tuʹtǩǩummuž plaaneempââʹjest lij vääžnai.

Määŋgǩiõččâmvueʹjjest tuʹtǩǩummšest jeeʹres joouk peäʹsse jiõʹnne

Samai säʹmmlai miõlltiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi âânnmõõžž kuõskki tuʹtǩǩummuž leät tuejjuum tåʹlǩ siõmmna. Tõn diõtt taʹrǩstõõllâp vueʹssen tuʹtǩǩummuž še veiddsubun alggmeeraid kuulli oummuid jäʹrjstem miõltiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid. Alggmeerai tiõrvâsvuõttfiʹttjõs lij še jeeʹresnallšem ǥu väʹlddmeerast, da õhttvuõtt miõltiõrvâsvuõđ da historiallai traumai kõõskâst vueiʹnet viõhssân.

Tuʹtǩǩummuž täävtõsjoouk liâ uuʹcces, da vännai jieʹnnǩiõllteâđai diõtt ouddmiârkkân snäätnas rekistertuʹtǩǩummuž raajjmõš täʹst meervueʹzzest lij samai vaiggâd. Tõn diõtt teäʹddeep tuʹtǩǩummšest vueʹǩǩšallaž aunstõõzzid.

Tuʹtǩǩummšest noorrâp aunstõõzzid kõõjjõõzzin da mainstâttmõõžžin jeäʹrbi mieʹldd sääʹmǩiõllsaž miõltiõrvâsvuõttsäursmâttmõõžž äʹššniiʹǩǩin jijstes, Kela kääzzkõsvuäʹpsteeʹjin da räʹtǩǩeemäʹšštobddjin, ođđ kääzzkõõzz määŋgämmtallaž tuâjj-joouk ämmatniiʹǩǩin da tiõrvâsvuõtthuâl ämmat-tuâjjlain. Seeʹst vuäǯǯap ǩiõččlâsttmõõžžid tõʹst, mäʹhtt ođđ säursmâʹttemkääzzkõs da tõõzz ohjjõõvvmõš tåimma.

Tuejjeep tuʹtǩǩummšest aktiivlaž õhttsažtuâj määŋgai vueʹssbeäʹlivuiʹm Kela seʹst da åålǥbeäʹlnn. Kõskksa õhttsažtuâjjkueiʹm lie ouddmiârkkân Sääʹmteʹǧǧ, Lappi pueʹrrvââjjamvuʹvdd di säʹmmlai kääzzkõõzzid õhttneei tuʹtǩǩummuž da ooudâsviikkmõõžž äʹšštoobdi jeeʹres organisaatioin. Vuässâʹttep še sääʹmǩiõl da kulttuur äʹšštobddjid, što ainsmâʹttep ǩiõlʼlaž da kulttuursai jiijjâsnallšemvuõđi lokku välddmõõžž.

Jåttʼteep ärvvtõõllâmtuʹtǩǩummuž aunstõõzz noorrmõõžž ǩiiđ 2026 poodd.

Kääzzkõõzzi čõõđ viikkmõš õõlǥat riʹjttjeei kulttuursa silttummuž, luõʹttjummuš da õhttsažtuâj

Leʹčči vääžnai, što tieʹttemvuõtt säʹmmlain alggmeeran lâssneʹči da sij vuõiggâdvuõđâs vuäǯǯad kääzzkõõzzid sääʹmǩiõlin da sääʹmkulttuur meâldlânji teâuddjeʹči ääiʹjbu pueʹrben. Kõskksaž lij še tõt, što pueʹttiääiʹjest leʹčči taarblaž mieʹrr kulttuursaž silttummuž da ǩiõlltääid vuäʹmsteei ämmat-tuâjjla täid kääzzkõõzzid čõõđ viikkâd.

Tiuddlaž kääzzkõõzzi teâuddjummuš lij määŋgai vuõʹzzi summ, koʹst luõʹttjummuž da šiõǥǥ õhttsažtuâjj jeeʹres tåimmji kõõskâst lie kõskksaž sââʹjest.

Ǩeeʹrjteei:

Sonja Tuomisto
spesiaaltuʹtǩǩeei, Kela
sonja.tuomisto@kela.fi