Mäʹhtt ohjjääm sääʹmǩiõllsaž äʹššneeʹǩǩ Kela säursmâttmõʹšše? 

Kela ǩiččlââtt oouʹdeed sääʹm ǩiõll-lääʹjj täävtõõzzi da säʹmmlai tuõttääššlaž õõutverddsažvuõđ teâuddjummuž vueʹjj mieʹldd. Säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđ kueʹsǩǩe še Kela säursmâʹttemkääzzkõõzzid, da äʹššneeʹǩǩest lij vuõiggâdvuõtt ââʹnned sääʹmǩiõl Kela säursmâʹttemääʹšš ǩiõttʼtõõllmõõžžâst. 

Säursmâʹttemkääzzkõõzz sääʹmǩiõllsaid 

Kela jääʹrjast piiri-iiʹjji måttmid sääʹmǩiõllsaid jurddum joukkmaall mieʹldd jååʹđtem Tules-säursmâʹttemkuursid. Säursmâʹttemkuursâst äʹššneǩ vuäǯǯ tueʹrj puõʒlmest leʹbe čuõʒʒtõõttmõõžžâst säursmummša. Kuursâst vuäǯǯ še teâđaid puõʒlmest, verddsažtueʹrj di tueʹrj aarǥ tååimaid. Täid kuursid ââʹnet lääʹddǩiõʹlle da tuʹlǩǩeet taarb mieʹldd sääʹmǩiõlid. Tän eeʹjj taʹrjjeemvuâla kuursid liâ ooudâs veâl pääiʹǩ vuäǯǯamnalla. Kaaunak kuursid sääʹnnooccmin ”Tules-kurssi” da ǩiõllvaʹlljummšin ”saame” Kela säursmâʹttemkurssooccmest (lääddas).

Lââʹssen äʹššneeʹǩǩest lij vueiʹtlvaž ođđ sääʹmǩiõllsaž miõltiõrvâsvuõttsäursmâttmõʹšše, kååʹtt väldd lokku sääʹmǩiõl da kulttuur.

Sääʹmǩiõllsa vueiʹtte haaʹleen vuäǯǯad tuʹlǩǩõõzz še jeeʹres Kela jäʹrjstem säursmâttmõõžžid. 

Sääʹmǩiõllsaž miõltiõrvâsvuõttsäursmâttmõš

Sääʹmǩiõllsaž miõltiõrvâsvuõttsäursmâttmõõžž ooccmõš lij tuâj vueʹlnn da tõt lij vueiʹtlvaž altteed miõttlõs säursmâʹttemtuʹmmstõõǥǥ vuäǯǯmõõžž mâŋŋa. Kääzzkõs lij jurddum 18–67-âkksaid sääʹmǩiõllsaž da/leʹbe sääʹmkulttuur meâldlaž säursmâttmõõžž taarbšeei äʹššniiʹǩǩid, ǩeäin liâ miõltiõrvâsvuõđ vaʹǯǯtõõzz. Ooccmõõžž õudldõssân lij, što äʹššneeʹǩǩest lij tuõttum lääiʹves leʹbe kõskkvaiggâd loʹssesmiõll, tåʹsǩǩvuõttrõttjõs, kueiʹtårrsaž miõllrõttjõs, traumavuõđlaž streʹssheämmõs leʹbe mii-ne jeeʹres trauʹmaaʹje õhttneei kuʹǩesäiggsaž oudldâsttmõš.

Säursmâttmõõžž täävtõssân lij trauma- da miõltiõrvâsvuõttoudldõõzzin šõddi vaʹǯǯtõõzzi fiʹttjummuš di vuäittmõõžž, toiʹmmjemoodd da aarǥtuõʹllʼjemtääidai raavšummuš. 

Sääʹmǩiõllsaž miõltiõrvâsvuõttsäursmâttmõš plaaneet persoonʼnallšeld äʹššneeʹǩǩ taarbi mieʹldd. Tõt vueiʹtet teâuddjâʹtted soojjlânji aarǥ pirrõõzzin, kääzzkõspuuʹtʼteeʹj tåimmpääiʹǩest leʹbe ougglõsõhttvuõđin kartt-teʹlfoon ââʹneeʹl. Säursmâttmõš âânn seʹst nuʹt persoonlaž ǥu joukknoorõõttmõõžžid, da tõʹst vääʹldet lokku še äʹššneeʹǩǩ õõldâsoummu da jeeʹres âʹlddpirrõs. Kääzzkõs lij vueiʹtlvaž suåvted soojjlânji pieʹǩǩen aarǥ. Kääzzkõs ij âânn seʹst innsââʹj. 

Sääʹmǩiõllsaž miõltiõrvâsvuõttsäursmâttmõš viiǥǥât čõõđ määŋgämmtallašnalla da määŋgämmtallaž tiim ämmat-tuâjjlaid ââʹnet äʹššneeʹǩǩ persoonʼnallšem säursmâʹttemtaarb da vueʹjj mieʹldd. Määŋgämmtallaž tiiʹme kooll teâđast psykoloog, psykoterapeuʹtt leʹbe miõlltiõrvâsvuõtt-tuõjju spesiaalʼlõõvvâm puõccihoiʹddjeeʹjj da tän lââʹssen ouddmiârkkân säursmâttmõõžž oʹhjjeei, tåimmamterapeuʹtt leʹbe fysioterapeuʹtt da spesiaaldåhttar.

Looǥǥ lââʹzz sääʹmǩiõllsaž miõltiõrvâsvuõttsäursmâttmõõžžâst 

• nuõrttsääʹmǩiõʹlle
• tâʹvvsääʹmǩiõʹlle 
• aanarsääʹmǩiõʹlle

• lääʹddǩiõʹlle.

Priʹntte täʹst infolõõstaž sääʹmǩiõllsaž miõltiõrvâsvuõttsäursmâttmõõžžâst

• nuõrttsääʹmǩiõʹlle: Veâlmm – sääʹmǩiõllsaž miõltiõrvâsvuõttsäursmâttmõš (pdf)
• tâʹvvsääʹmǩiõʹlle: Fielbmá – sámegielat mielladearvvasvuođaveajuiduhttin (pdf)
• aanarsääʹmǩiõʹlle: Viälmá – sämikielâlâš mielâtiervâsvuotâvajodittem (pdf)
• lääʹddǩiõʹlle: Saamenkielinen mielenterveyskuntoutus (pdf).

Vaʹlljed ooccâmlomaakkâst Tuʹmmjemvärrsaž säursmâttmõš (KU 132sms) säursmâʹttemkurss-vaajtõsmäinn da tiuddâd ooccmõõžžâst ooʒʒi teâđai lââʹssen paaiʹǩid 2–8. Kääzzkõs ij âânn seʹst innsââʹj. Ooccmõšlomakk käunnai še 

• tâʹvvsääʹmǩiõʹlle: Guorahallanvuloš veajuiduhttin (KU 132sme) 

• aanarsääʹmǩiõʹlle: Kuorâttâllâmmiäldásâš vajodittem (KU 132smn) 

• lääʹddǩiõʹlle: Harkinnanvarainen kuntoutus (KU 132). 

Ooccmõõžž meâlddõssân kuurs äʹššneǩ taarbaš õõlmâs tiõrvâsvuõtthuâlast tuejjuum B-ciâlkâlm leʹbe jeeʹres taalkâstiõđla čiõǥltõõzz, kååʹtt âânn seʹst vaʹstteei teâđaid.  

Äʹššneǩ vuäitt vuõltteed ooccmõõžž Kelaaʹje liâdǥlânji MuuKelast leʹbe 

• tâʹvvsääʹmǩiõllsaž MuKelast
• aanarsääʹmǩiõllsaž MuuKelast
• lääʹddǩiõllsaž OmaKelast. 

Ooccmõõžž vuäitt vuõltteed Kela konttra še pååʹštin addrõʹsse Kela, PL 10, 00056 KELA. 

Jõs taarbšak äʹššniiʹǩǩinad vieʹǩǩ ooccmõõžž teâuddmõõžžâst leʹbe tuʹst liâ jeeʹres kõõččmõõžž, vuõlttâd õhttvuõđväʹlddemraukkmõš addrõʹsse saame@kela.fi. Ǩeeʹrjet õhttvuõđväʹlddemraukkmõʹšše nõõmad, tuâjad da teʹlfon-nââmrad di ääʹšš takai tääʹzzest. Iʹlmmet še, jõs ton taarbšak da/leʹbe tuu äʹššneǩ taarbaš kääzzkõõzz sääʹmǩiõlin. Kela äʹšštobddi leʹbe tulkk väldd tuʹnne õhttvuõđ 2-3 arggpeeiʹv seʹst. 

Sääʹmǩiõllsaž miõltiõrvâsvuõttsäursmâttmõõžž sääʹmǩiõllsažvuõtt da tuʹlǩǩeemvueiʹtlvažvuõtt  

Säursmâʹttemkääzzkõõzz čõõđviikki määŋgämmtallaš jooukâst lij uuʹccmõsân õhtt sääʹmǩiõl täiddsaž ämmat-tuâjjlaž. Kela jääʹrjast sääʹmǩiõl õõʹnni äʹššnekka tuʹlǩǩõõzz suu jiijjâs ǩiõlin, jõs säursmâʹttemkääzzkõõzzâst ââʹnet lääʹddǩiõl leʹbe jeeʹres ǥu äʹššneeʹǩǩ mainstem sääʹmǩiõl. 

Säursmâʹttemkääzzkõõzzâst lij vueiʹtlvaž ââʹnned še lääʹddǩiõl leʹbe lääʹddǩiõl da sääʹmǩiõl palddlõõžži.

Kela ij õõlǥât säursmâʹttemkääzzkõõzz äʹššneeʹǩǩest sääʹmǩiõl tääid, leša äʹššneǩ vuäitt ooʒʒõõttâd kääzzkõʹsse še vuäǯǯam diõtt sääʹmkulttuur jiijjâsnallšemvuõđid lokku väʹlddem säursmâttmõõžž. 

Säursmâttmõõžž sääʹmǩiõllsaid -projeʹktt

Sääʹmǩiõllsaž miõltiõrvâsvuõttsäursmâttmõš lij pieʹǩǩ Säursmâttmõõžž sääʹmǩiõllsaid -projeeʹkt, koʹst viiǥǥât ooudårra da ǩiõččlõõddât sääʹmǩiõllsaid jurddum säursmâʹttemkääzzkõõzz, kååʹtt väldd lokku ǩiõl da kulttuur. Ǩiõččlõõddmõõžž poodd noorât vuäinnmõõžžid da teâđaid jeeʹrab mieʹldd ärvvtõõllâmtuʹtǩǩummšin. Tõn vuâđald säursmâʹttemkääzzkõõzz ooudâsviiǥǥât veâl nuʹt, što tõn vueiʹtet projeeʹkt puuđeeʹst viikkâd pieʹǩǩen Kela säursmâttmõõžž kääzzkõsvaʹlljstõõǥǥ. 

Säursmâʹttemkääzzkõõzz plaaneempooddâst leät tuejjuum õhttsažtuâj Kela, sääʹmteeʹǧǧ da Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd di jeeʹres čõõnâsjooukivuiʹm.

Teâđ da materiaal äʹššneǩvuäʹpstõõzz tuäʹrjjen

Ääiʹjpoddsaž ođđâz ja viiŋk vuõiʹǧǧest tuu neʹttpååšta 

Kela Sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzz -oođâsǩeʹrjj teâđat ääiʹjpoddsaž ođđsin da viiŋkin sääʹmǩiõllsaž äʹššniiʹǩǩid da čõõnâsjooukid. Sääʹmǩiõʹlle- da lääʹddǩiõʹlle õlmstâʹttem oođâsǩeʹrjj iʹlmstââvv nuʹt 4 vuâra eeʹjjest. 

Tiʹlle oođâsǩeeʹrj

Sääʹmǩiõllsa äʹššneeʹǩǩ vuõiggâdvuõtt jiijjâsǩiõllsaž taʹksse säursmâʹttem-maaʹtǩin 

Äʹššneǩ vuäitt vuäǯǯad Kelast mäʹtǩǩ-koʹrvvõõzz, ǥu son mâânn Kela säursmâttmõʹšše leʹbe õõlmâs tiõrvâsvuõtthuâl jäʹrjstem säursmâttmõʹšše. Jõs äʹššneǩ ij vueiʹt ââʹnned õõlmâs jååttlõõǥǥ tiõrvâsvuõđâs diõtt leʹbe õõlmâs jååttlõk ij leäkku ââʹnnemnalla ǩeeʹjjmieʹldd mätkka leʹbe pieʹǩǩ määʹtǩ, vuäitt son ââʹnned taaks. 

Sääʹmvuuʹdest põõššinalla jälsteeʹj sääʹmǩiõllsaž äʹššneeʹǩǩest lij vuõiggâdvuõtt ââʹnned sääʹmǩiõllsaž Kela-taaks jååʹđteeʹj, jõs nåkam lij vuuʹdest vuäǯǯamnalla.

Sääʹmǩiõllsaž äʹššnekka lij jiijjâs vuäppõs taaks tiʹllʼjem vääras

• nuõrttsääʹmǩiõʹlle
• tâʹvvsääʹmǩiõʹlle 
• aanarsääʹmǩiõʹlle. 

Täujja kõččum kõõččmõõžž

Tän vuâra vaʹstteep täujja kõččum kõõččmõõžžid, kook õhttne Kela sääʹmǩiõllsaž säursmâʹttemkääzzkõõzzid

5 kõõččmõõžž sääʹmǩiõllsaž säursmâʹttemkääzzkõõzzin