Mäʹhtt puåtti vaaikte takai jälstemtuärjjõʹsse?
Puåtti da jeällmõš vaaikte tõõzz, jiânnai-a takai jälstemtuärjjõõzz vuäitak vuäǯǯad.
Vuâđđjiõččvasttõs
Ouddâl ko loopplaž jälstemtuärjjõs lij seʹlvv, jälstemkoolain ǩieʹppeet vuâđđjiõččvasttõõzz.
Vuâđđjiõččvasttõõzz meärra vaaikte
- vuõrâsoummi da päärnai lååkkmieʹrr poorrâmkååʹddest
- jällmõš (ouddmiârkkân vuässõõǥǥ da tieʹǧǧ tuu baŋkktiill âʹlnn)
- poorrâmkååʹdd bruttopuåtti määnpââʹjest.
Mõõn šuurab puåtti lie, tõn šuurab lij vuâđđjiõččvasttõs. Jõs puåtti lie samai occka, vuâđđjiõččvasttõs ij leäkku ni vooʹps.
Puåtti da jeällmõš
- Jälstemtuärjjõõzz meärra vaaikte
- tiânâspuåtti (ouddmiârkkân päʹlǩǩ)
- jeällmõš (ouddmiârkkân vuässõõzz da tiillâst åårrai tieʹǧǧ)
- kapitalpuåtti (ouddmiârkkân vuåkrrpuåtti da baŋkk-koorǥ)
- määŋg tuärjjõõzz (ouddmiârkkân reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõs, puõʒʒâlmpeiʹvvteäʹǧǧ da puärrsipeiʹvvtieʹǧǧ).
Jälstemtuärjjõõzz meärra jie vaaikât
- tiõttum tuärjjõõzz (ouddmiârkkân piʹrǧǧeemtuärjjõs, päärnažlââʹss, mätt-tieʹǧǧ huõlteeipââjõs leʹbe roodnairuåtthååid tuärjjõs)
- poorrâmkååʹdd vueʹllâkksaž päärna puåtti da jällmõš.
Tuu puåtti vuäiʹtte juätkkjed seämmanallšeʹmmen leʹbe vaajtõõllâd.
Kela laʹsǩǩad tuʹnne juätkkjeei puåtti tän vueʹjjest: puåtti juätkkje seämmanallšeʹmmen 3 määnpââʹj ooudårra tõʹst, ko tuʹnne lij miõttum jälstemtuärjjõs leʹbe ko tuu jälstemtuärjjõs lij täʹrǩstum.
Jõs tuu puåtti vaajtâʹlle, Kela ärvvtââll tuʹnne kõskkärvvpuåtti pueʹtti 12 määnpââʹj puåttji vuâđald. Nääiʹt vuäitt leeʹd, jõs ouddmiârkkân tuejjääk måtmešt kõskkpoddsaž tiânâstuâjaid da leäk måtam kõõsk reâuǥteʹmmen.
Tuʹst feʹrttai iʹlmmted puk puåttjääd jälstemtuärjjõsooccmõõžžâst.
Kela vuäǯǯ teâđaid mahssum paaʹlǩin še puåđrekisteeʹrest.
Muuʹšt iʹlmmted Kelaaʹje, jõs puåttjad lâssne leʹbe ǩeäppne.
Looǥǥ lââʹzz tä'st, mäʹhtt puåtti vaaikte jälstemtuärjjõʹsse (lääddas).