Vuálgáh-uv olgoenâmáid?
Taan siijđost
Olgoenâmáid vyelgim puáhtá vaiguttiđ tuu vuoigâdvuotân finniđ Kela torjuid. Jis mij mäksip tunjin torjuid tâi tust lii eurooplâš pyecceetipšokorttâ, tun koolgah almottiđ mijjân tuu olgoenâmáid vyelgimist.
Almoot tuu olgoenâmáid vyelgimist
Almoot olgoenâmáid vyelgimist, jis tunjin máksojeh torjuuh. Tun puávtáh toohâđ almottâs neetist.
Mii vaaigut toos, ete puávtáh-uv finniđ Kela torjuid?
Čuávuvááh ääših vaigutteh toos, puávtáh-uv finniđ Kelast torjuu:
- äigi, mon tun lah olgoenâmijn
- eennâm, kuus tun moonah
- suijâ olgoenâmáid vyelgimân.
Jis tun ááiguh maccâđ Suomân tâi tun poorgah Suomâst, tun puávtáh finniđ Kela torjuid koskâpuddâsii olgoenâmijn aassâm ääigi.
Jis tun varriih olgoenâmáid pisovávt, tun jieh innig paste finniđ Kela torjuid.
Mon kuhháá já mon enâmist tun oroh?
Tot, mon kuhháá tun oroh já mon enâmân tun vuálgáh, vaaigut tuu vuoigâdvuotân finniđ torjuid. Mij árvuštâllâp jyehi äššigâs tile ain tábáhtus mield.
Tun finniih täärhib tiäđu torjui mäksimist olgoenâmáid kela.fist tâi ko suáitáh mijjân.
Koskâpuddâsávt olgoenâmijn
Koskâpuddâsávt olgoenâmijn orroom ääigi tun puávtáh táválávt finniđ Kela torjuid. Mij pyehtip juátkiđ jo mieđettum torjuu mäksim tunjin. Tun puávtáh talle meid uuccâđ uđđâ torjuid Kelast.
Motomáid torjuid kuittâg vaaigut uccâ-uv orroom olgoenâmijn. Taah láá
Jis tun vuálgáh nube EU- tâi Eta-enâmân, Sveeicin tâi Stuorrâ-Britannian koskâpuddâsávt, tun puávtáh táválávt finniđ Kela torjuid.
Ko tun lah almottâm mijjân vyelgimist, mij árvuštâllâp, ete varriih-uv tun olgoenâmáid aassâđ koskâpuddâsávt vâi pisovávt.
Jis mij árvuštâllâp varrim koskâpuddâsâžžân, mij juátkip torjui mäksim olgoenâmáid. Tun puávtáh meid uuccâđ já finniđ uđđâ torjuid.
Aassâm árvuštâldijn mij tarkkup ovdâmerkkân taid aašijd:
- oovdeb aassâmhistorjá Suomâst já olgoenâmijn
- táálááh aassâmorniistâlmeh
- kiärdoo orroom Suomâst já olgoenâmijn
- peerâkoskâvuođah Suomân já olgoenâmáid.
Porgâškuottih-uv?
Jis tun porgâškuáđáh tain enâmijn, te tuu vuoigâdvuotâ Kela torjuid táválávt nohá. Talle porgâmeennâm västid tuu sosiaaltorvoost.
Jis tun aasah eres saajeest ko EU- tâi Eta-enâmist, Sveeicist tâi Stuorrâ-Britannniast enâmustáá 6 mánuppaje, tun puávtáh táválávt finniđ Kela torjuid aaibâs tego asâččih ain Suomâst.
Te torjui mäksim juátkoo olgoenâmáid já uđđâ torjuid puáhtá mieđettiđ ucâmuš vuáđuld. Täst spiekâsteh kuittâg áigápuátutoorjâ já paarnij päikkitipšo toorjâ.
Jis tun lah paijeel 6 mánuppaje eres saajeest ko EU- tâi Eta-enâmist, Sveeicist tâi Stuorrâ-Britanniast, te mij árvuštâllâp tuu varrim pisovâžžân já torjui mäksim nohá.
Pisovávt olgoenâmijn
Jis tun varriih olgoenâmáid pisovávt, tun jieh táválávt paste finniđ Kela torjuid. Áášán ij vaaigut tot, mon enâmân tun varriih.
Torjui mäksim nohá varrimpiäiván.
Ko tun lah almottâm mijjân vyelgimist, mij árvuštâllâp tuu almottâs vuáđuld, ete varriih-uv tun olgoenâmáid aassâđ koskâpuddâsávt vâi pisovávt.
Jis tun varriih nube EU- tâi Eta-enâmân, Sveeicin tâi Stuorrâ-Britannian já mij árvuštâllâp, ete tun aasah olgoenâmijn pisovávt, te torjui mäksim nohá.
Aassâm árvuštâldijn mij tarkkup ovdâmerkkân taid aašijd:
- oovdeb aassâmhistorjá Suomâst já olgoenâmijn
- táálááh aassâmorniistâlmeh
- kiärdoo orroom Suomâst já olgoenâmijn
- peerâkoskâvuođah Suomân já olgoenâmáid.
Jis tun lah paijeel 6 mánuppaje eres saajeest ko EU- tâi Eta-enâmist, Sveeicist tâi Stuorrâ-Britanniast, te mij árvuštâllâp tuu varrim pisovâžžân já torjui mäksim nohá.
Merikoskâsávt olgoenâmijn
Jis tun oroh olgoenâmijn merikoskâsávt mutâ jis mij árvuštâllâp, ete tun aasah pisovávt Suomâst, tun puávtáh finniđ Kela torjuid.
Merikoskâsávt olgoenâmijn orroom uáivild ovdâmerkkân tom, ete tun lah iäláttuvâst já aasah ain tälviv 4 mánuppaje olgoenâmijn já maacah kiđđuv Suomân.
Tun puávtáh finniđ Kela torjuid, jis mij árvuštâllâp, ete tun aasah Suomâst pisovávt, veikâ tun oroh nube EU- tâi Eta-enâmist, Sveeicist tâi Stuorrâ-Britanniast merikoskâsávt uási ääigi. Jis tun porgâškuáđáh taan enâmist, te jieh pyevti finniđ Kela torjuid.
Suomâst aassâm árvuštâldijn mij tarkkup ovdâmerkkân taid aašijd:
- oovdeb aassâmhistorjá Suomâst já olgoenâmijn
- táálááh aassâmorniistâlmeh
- kiärdoo orroom Suomâst já olgoenâmijn
- peerâkoskâvuođah Suomân já olgoenâmáid
- eennâm, mii máksá iäláttuv (jis tun lah iäláttuvfinnejeijee)
- eennâm, mii viärut iäláttuv (jis tun lah iäláttuvfinnejeijee).
Jis tun oroh merikoskâsávt vuálá 6 mánuppaje poojijd eres saajeest ko EU- tâi Eta-enâmist, Sveeicist tâi Stuorrâ-Britanniast, tun puávtáh ain finniđ Kela torjuid, jis tun oroh váldu-uási äigistâd Suomâst.
Mii lii suijâ tuu olgoenâmáid vyelgimân?
Uáppáásm tärhibeht, maht tuu tilán vaaigut, jis tun vuálgáh olgoenâmáid
Tun puávtáh varriđ tâi vyelgiđ olgoenâmáid meid eres suujâi tiet. Jis tust láá koččâmušah, puávtáh väldiđ mijjân ohtâvuođâ.
Almoot mijjân tuu vyelgimist
Almoot mijjân tuu vyelgimist MuuKelast vâi mij pastep árvuštâllâđ, ete pyehtip-uv juátkiđ tuu torjui mäksim.
Almoot tállân vyelgidijnâd, ko
- tun lah olgoenâmijn paijeel 3 mánuppaje já finniih Kela torjuid tâi tust lii eurooplâš pyecceetipšokorttâ
- tun finniih áigápuátutorjuu já lah olgoenâmijn paijeel 7 peivid
- tun algâttah mon peri kukkosii pargokoskâvuođâ nube EU- tâi Eta-enâmist, Sveeicist tâi Stuorrâ-Britanniast
- tun oroh olgoenâmijn merikoskâsávt já váldu-uási ääigist, ovdâmerkkân 1–6 mánuppaje häävild, já Kela máksá tunjin torjuid.
Tun jieh taarbâš almottiđ mijjân, jis tun lah vuolgâttum pargen ađai pargokoččomist
- EU- tâi Eta-enâmist
- Sveeicist
- Stuorrâ-Britanniast
- Ovtâstum staatâin
- Kanadast (meid Quebec)
- Chilest
- Israelist
- Australiast.
Tuu pargoadeleijee kalga talle uuccâđ tunjin A1-tuođâštus tâi vuolgâttum pargee tuođâštus Iäláttâhtorvokuávdáást (etk.fi, suomâkielân). Mij finnip tiäđu tuu pargokoččomist Iäláttâhtorvokuávdáá mieđettem tuođâštusâst.
Jis tun lah vuolgâttum pargen Indiast, Kiinast, Japanist tâi Maadâ-Koreast, almoot mijjân vyelgimist.
Almoot tuu olgoenâmáid vyelgimist
Almoot olgoenâmáid vyelgimist, jis tunjin máksojeh torjuuh. Tun puávtáh toohâđ almottâs neetist.
Jis tun jieh pyevti kevttiđ MuuKela, te vuolgât ucâmuš poostâ peht Kelan. Vuorkkii luámáttuv Varrim olgoenâmáid tâi porgâm olgoenâmijn Y 38smn (pdf) jieijâd piergâsân já teevdi tom vuorkkim maŋa. Vuolgât printtejum luámáttuv já lahtosijd čujottâsân Kela, PL 10, 00056 KELA.
Almoot mijjân ain meid, jis tuu eellimtiileest tábáhtuveh nubástusah. Täärhist, maht tuu eellimtile nubástus vaaigut tuu eres Kela torjuid.
Mušte almottiđ meid Digi- já aalmugtiätuvuáhádâhân olgoenâmijn vyelgimist (dvv.fi, suomâkielân).
Uáppáásm sosiaaltorvosopâmuššáid enâmij kooskâ
Uáppáásm sosiaaltorvosopâmuššáid enâmij kooskâ já EU-enâmáid kyeskee lahâaasâtmân (Tietoa Kelasta -uási). Jis tun lah vyelgimin Australian, Quebecân tâi Israelân, seelvât Kelast jieijâd vuoigâdvuođâ pyecceetiipšon.
Paasij-uv miinii aašijd epičielgâsin?
Suáiti Kela äššigâspalvâlusân
- Aalmugijkoskâsiih tileh
- 020 634 0200 (suomagillii ja eaŋgalasgillii, vu–be dii. 10–15)
- 020 634 0300 (ruoŧagillii, vu–be dii. 10–15)