Návt Kela torjuuh muttojeh ive 2026
Kela torjui meerijd já iävttoid puátih maaŋgah nubástusah ive 2026. Täärhist taa, ete maht tuu torjuuh muttojeh. Mij toohâp nubástusâid jo mäksimnáál orroo torjuid automaatlávt.
Sosiaaltorvo nubástusâin lii linjejum haldâttâsohjelmist. Ministeriöh láá valmâštâllâm haldâttâs iävtuttâsâid, moh láá kieđâvuššum já tuhhiittum ovdâskoddeest. Kela pargon lii olášuttiđ ovdâskode tuhhiittem lahânubástusâid.
Kela mäksim iäláttuvah, vádulijtorjuuh, áigápuátutoorjâ já suáldáttoorjâ aleduvvojeh ive aalgâst 0,5 % aalmugiäláttâhindeks vuáđuld. Aalmugiäláttâhindeks siämmážin toollâm tiet eres torjuid iä puáđi aaleedmeh. Indeks piso siämmážin ive 2027 räi.
Nubástusah pargottesvuotâtorjuid 2026
Vuáđupeiviruuđâ já pargomarkkântorjuu miärán iä puáđi aaleedmeh ive 2026. Toi meeri lii siämmáš ko tääl, ađai 37,21 e/pv.
Pargottesvuotâtorjuu karenseh čovgâneh 1.3.2026. Kaareens uáivild paje, mast pargottes olmooš ij finnii pargottesvuotâtorjuu, ko ij lah uuccâm pargo tâi porgâm eres aašijd, maid pargolâšvuotâpalvâlusah väätih. Kaareens čovgim vaaikut sehe Kela já pargottesvuotâkasai mäksim pargottesvuotâtorjuid.
Karenseh láá nubástus maŋa taah: Vuossâmuu tovâhánnáákyeđđimist pargolâšvuotâpalvâlusah asâtteh 7 peeivi kaareens. Ton paajeest ij finnii pargottesvuotâtorjuu. Nube tovâhánnáákyeđđimist pargolâšvuotâpalvâlusah asâtteh 6 oho pargoostorroomkenigâsvuođâ. Pargottes pargo-occee finnee pargottesvuotâtorjuu eskân talle, ko sun lii tiävdám pargoostorroomiävtu porgâmáin tâi uásálistmáin pargo kavnâm ovdedeijee palvâlusân ucemustáá 6 oho ääigi.
Kela táálái pargottesvuotâtorjui ađai pargomarkkântorjuu já vuáđupeiviruuđâ sajan puátá uđđâ almostoorjâ, mii váldoo kiävtun 1.5.2026. Almostoorjâ máksoo, jis pargottes pargo-occest ij lah vuoigâdvuotâ ánsupeiviruutân tâi suu ánsupeiviruttâpaje lii nuuhâm.
Almostorjuu meeri lii siämmáš ko tááláá pargomarkkântorjuu já vuáđupeiviruuđâ meeri ađai 37,21 eurod peeivist (koskâmiärálávt 800 eurod mánuppaajeest). Jis pargottes pargo-occest láá pälkkipuáđuh, toh ucedeh mäksimnáál almostorjuu mere. Almostorjuu mere ucedeh meid occee válduomâdâhpuáđuh já motomeh sosiaaltorjuuh. Pelikyeimi puáđuh iä vaaikut almostorjuu miärán.
Nubástusah áigápuátutorjui 2026
Áigápuátutorjui puátá 1.2.2026 nubástus, mii lasseet torjuu kenigitteevuođâ já čavga iävtuid. Kela puáhtá vyelediđ áigápuátutorjuu vuáđu-uási 50 prosentid, jis äššigâs ij meriääigi siste uusâ taid vuosâsajasijd torjuid, moid sust lii vuoigâdvuotâ. Vuosâsajasâš toorjâ lii ovdâmerkkân pargottesvuotâtoorjâ, puoccâmpeiviruttâ tâi uápputoorjâ.
Meid olesäigipargo uuccâm kenigitteevuotâ lasettuvvoo. Jis äššigâs ij avžuumist peerusthánnáá almottât mánuppaje siste pargolâšvuotâpalvâlussáid olesäigipargo occen, Kela vyeleed áigápuátutorjuu vuáđu-uási 50 prosentijn.
Uđâsmittem ooleest torjust váldoo meddâl 150 euro tienâskiäpádâs. Lasseen áigápuátutorjuu vuáđu-uási čuáppoo 2–3 prooseent puohâin paijeel 18-ihásijn. Ohtuu ässee rävisulmui čuoppâm meerhâš 17,80 euro kepidem áigápuátutorjuu vuáđu-uásán ive 2025 tääsist. Vuáđu-uási čuoppâmeh tahhojeh torjuid 1.3.2026 rääjist.
Nubástusah pärniperrui torjuid 2026
Pärniloosijd iä lah puátimin aaleedmeh ive 2026. Meid vaanhimijpeiviruuđâi ucemusmereh já pärnitipšo torjui mereh pisoh siämmážin iivij 2023–2025.
Elettemtoorjâ já elettemiše ucoh 0,2 prooseent eellimkoloindeks nubástusâi tiet. Olesmiärálâš elettemtoorjâ jyehi päärnist lii 197,71 e/mp 1.1.2026 rääjist.
Enijtoorjâ stuáru 210 euron 1.4.2026 rääjist. Enijtoorjâ lii enijpakkeet tâi ruttâsumme. Tääl enijtorjuu árvu lii 170 eurod. Aledum enijtorjuu finnejeh toh äššigâsah, kiäi rekinistum äigi tâi adoptiopäärni tiipšon nomâttem peivimeeri lii 1.4.2026 tâi ton maŋa.
Sierânâsčuávjumruuđâ vuáđustâssân orroo vaarâtahhei luvâttâllâm tievâsmittoo. Lasseen sierânâsčuávjumruuđâ puáhtá puátteevuođâst finniđ meid uásild. Sierânâsčuávjumruuđâ puáhtá finniđ, jis kalga ovdil čuávjumriijâ pääcciđ meddâl pargoost, mii toovât vaarâ čuávjumân. Nubástusah kyeskih toid äššigâssáid, kiäid sierânâsčuávjumruttâ mieđettuvvoo 1.1.2026 tâi ton maŋa.
Elettemtoorjâlaahân puátá nubástus, mon mield Kelast lii kenigâsvuotâ almottiđ pyereestvaijeemkuávlun elettemkenigâslij ruđâlij tile nubástusâst já kiärdulijn elettemiševeelgi máksuluovâsmitmijn. Kela árvuštâl elettemkenigâslii ruđâlii tile puátu- já viärutiäđui vuáđuld. Lahânubástus puátá vuáimán 1.1.2026.
Sierânâstipšoruuđâ mieđettemiävtuh tärkkilistuveh 1.1.2026 rääjist tienuuvt, ete puátteevuođâst merhâšittee lii tipšosaje saajeest tipšo tääsi. Sierânâstipšoruuđâ puáhtá finniđ talle, ko vaanhim uásálist jieijâs päärni puácuvuođâ tâi váádu tiet adelum spesiaalpyecceitipšo tääsi tiipšon tâi vajoditmân. Spesiaalpyecceitipšo tääsi tipšo puáhtá adeliđ meid eres saajeest ko pyecceiviäsust tâi pyecceiviäsu polikliiniikist.
Nubástusah uáppei torjuid
Uáppuruutân ij lah puátimin indeksaledem, peic meeri piso puáttee ive siämmážin ko iivij 2023–2025. Jiečânávt ässee 18-ihásii uáppest uáppuruuđâ meeri ive 2026 lii 279,38 e/mp.
Ollâškovlâuáppei mälistorjuu meeri paijaan. Mälistoorjâ lii 1.1.2026 rääjist 2,80 euro. Ovdil mälistorjuu meeri lâi 2,55 euro. Siämmást kuittâg uáppeemálásij enâmushadeh aleduvvojeh. Nubástusâi maŋa uáppee máksá tuárjum málásist 3,10 euro ađai 15 senttid eenâb ko ovdil. Mälistorjuu meeri já enâmushadeh aleduvvojeh koloi stuárrum tiet.
Nubástusah iäláttâhlij torjuid já vádulijtorjuid 2026
Kela mäksim iäláttuvah (aalmugiäláttâh, táhádâsiäláttâh, leskâiäláttâh, pärni-iäláttâh) já radostâhlase aleduvvojeh aalmugiäláttâhindeks vuáđuld 0,5 prosentid 1.1.2026 rääjist. Ive 2026 oles táhádâsiäláttâh lii 990,90 eurod mánuppaajeest. Taan oles mere finnee, jis eres iäláttuvah iä lah tâi toh pääcih uccen.
Meid vádulijtoorjâ aleduvvoo 0,5 prosentid. Vuáđuvádulijtoorjâ vuálá 16-ihásâžân já 16 ihheed tiävdám ulmui lii 110,49 e/mp ive 2026. Iäláttuv finnejeijee vuáđutipšotoorjâ lii 84,56 e/mp.
Keejâ tavlustuvâst hiäđui euromereh 1.1.2026 (suomâkielân).
Nubástusah pyeccee torjuid 2026
Talhâskoloi algâjiešvástádâs já ihejiešvástádâs aleduvvojeh aalmugiäláttâhindeks mield 0,5 prooseent. Talhâskoloi algâjiešvástádâs ive 2026 lii 70,33 eurod já ihejiešvástádâs 636,12 eurod. Uccáátiänájeijein lii máhđulâšvuotâ kevttiđ Kela uđđâ talhâsloovnâ ihejiešvástádâs poojijd jyehimân.
Priivaat pyecceetipšo koloin maksum Kela-sajanmáávsuh čuáppojeh. Almos- já spesiaaltuáhtár kulen elimist maksum sajanmáksu uco 30 eurost 8 euron 1.1.2026 rääjist. Gynekolog já psykiatrâ kulen elimist maksum sajanmáávsuh siäiluh liijká siämmážin.
65 ihheed tiävdám ulmuuh peesih priivaat almostuáhtárân almos vuáđutiervâsvuođâhuolâttâs äššigâsmáávsu hoddijn. Koččâmušâst lii nk. valjimrijjâvuođâ keččâlem, mii aalgij čohčâmáánu aalgâst já pištá ive 2027 loopâ räi. Almostuáhtár vuástáväldimeellim hadde keččâlmist paijaan 28,20 eurost 30,20 euron ive 2026 aalgâst.
Orgaansirdemij ooleest orgaan luovâtteijei maksum luovâttempeiviruuđâ meeri nubbáásm. Ive 2026 rääjist luovâttempeiviruuđâ sajanmáksá luovâtteijei tuođâlii tiänásmonâttem, mii šadda orgaan, kođos tâi seelâi luovâsmitmist tâi toos lohtâseijee velttidmettum tutkâmušâin.