Nääiʹt Kela tuärjjõõzz mottje eeʹjj 2026

Sosiaalstaan muttsin lij linnjuum halltõsprograammâst. Ministeria lie valmštõõllâm halltõõzz eʹtǩǩõõzzid, kookk lie ǩiõttʼtõllum da primmum eeʹttiǩ-kååʹddest. Kela tuâjjan lij toimmupiijjâd eeʹttiǩ-kååʹdd priimmâm lääʹǩǩmuttsid.

Kela mäʹhssem jeältõõǥǥid, lääʹmesvuõtt-tuärjjõõzzid, piʹrǧǧeemtuärjjõõzz da sääldatvieʹǩǩtõõzz pââʹjeet eeʹjj aalǥâst 0,5 % meerjeältõkindeeʹks vuâđald. Meerjeältõkindeeʹks jiõŋŋeem diõtt jeeʹres ouddõõzzid jeät tuejjuku pââjõõzzid. Indeeʹks jiõŋŋummuš juätkkai eeʹjj 2027 räjja.

Muttâz reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzzid 2026

Vuâđđpeiʹvvtieʹǧǧ da reâuggmarkkântuärjjõõzz meärra jeät tuejjuku pââjõõzzid eeʹjj 2026. Tõi mieʹrr lij seämma ǥu ååʹn, leʹbe 37,21 e/pv.

Reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzz kareeʹns čouggne 1.3.2026. Kareʹnss miârkkšââvv pââʹj, koon ääiʹj reâuǥtem ij vuäǯǯ reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzz, ǥu ij leäkku ooccâm tuâjaid leʹbe tuejjääm ni mâiʹd jeeʹres reâuggvuõttkääzzkõõzzi oudldem aaʹššid. Kareeʹnsi čouggmõš vaaikat nuʹtt Kela ǥu reâuǥteʹmesvuõttkaaʹšni mäʹhssem reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzzid.

Kareeʹns lie muttsi mâŋŋa nääiʹt: Vuõssmõs läʹǧstõõttmõõžžâst reâuggvuõttkääzzkõõzz šiõttee 7 peeiʹv kareeʹns. Tõn ääiʹj ij vuäǯǯ reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzz. Nuuʹbb läʹǧstõõttmõõžžâst reâuggvuõttkääzzkõõzz šiõttee 6 neäʹttel reâuǥaståårramõõlǥtõõzz. Reâuǥteʹmes reâuggoocci vuäǯǯ reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzz eman mâŋŋa, ǥu son lij teâuddam reâuǥaståårramõõlǥtõõzz ååreeʹl reâuǥast leʹbe vuässõõđeeʹl reâuggvuäǯǯmõõžž ooudeei kääzzkõʹsse ooʹccmõsân 6 neäʹttel ääiʹj.  

Kela ânnʼjõž reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzz leʹbe tuâjjmarkkântuärjjõõzz da vuâđđpeiʹvvtieʹǧǧ koʹrvveet ođđ takaituärjjõõzzin, koonn vääʹldet âânnmõʹšše 1.5.2026. Takaituärjjõõzz määuʹset, jos reâuǥteʹmes reâuggooccjest ij leäkku vuõiggâdvuõtt tiânâspeiʹvvteägga leʹbe suu tiânâspeiʹvvteäʹǧǧpââʹjj lij puuttâm.

Takaituärjjõõzz mieʹrr lij seämma ǥu ânnʼjõž reâuggmarkkântuärjjõõzz da vuâđđpeiʹvvtieʹǧǧ mieʹrr leʹbe 37,21 euʹrred peeiʹvest (kõskkmieʹrin 800 euʹrred määnpââʹjest). Jos reâuǥteʹmes reâuggooccjest lie päʹlǩǩtiânnâz, tõk ooʹccee mäʹhssemnalla åårrai takaituärjjõõzz meäʹr. Takaituärjjõõzz meäʹr ǩieʹppee še ooʒʒi kapitalpuåtti da måtam sosiaaltuärjjõõzz.  Pieʹllkueiʹm puåtti jie vaaikât takaituärjjõõzz meärra. 

Muttâz piʹrǧǧeemtuärjjõʹsse 2026

Piʹrǧǧeemtuärjjõʹsse šâdd 1.2.2026 muuttâs, kååʹtt lââʹzzat tuärjjõõzz õõlǥtemvuõđ da čougg määinaid. Kela vuäitt vueʹleed piʹrǧǧeemtuärjjõõzz vuâđđvueʹzz  50 proseʹntted, jos äʹššneǩ ij mieʹrrääiʹj seʹst ooʒʒ tõiʹd vuõss-sâjjsaž tuärjjõõzzid, koid suʹst lij vuõiggâdvuõtt. Vuõss-sâjjsaž tuärjjõõzzivuiʹm juuʹrdet ouddmiârkkân reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzz, puõʒʒâlmpeiʹvvtieʹǧǧ leʹbe mätt-tuärjjõõzz.

Tiuddäiʹǧǧreâuǥ ooccâm õõlǥtemvuõđ še lââʹzztet. Jos äʹššneǩ ij auʹǯǯjummšest huõlǩâni iʹlmmtõõđ määnpââʹj seʹst reâuggvuõttkääzzkõõzzid tiuddäiʹǧǧreâuǥ ooccjen, Kela vueʹlad piʹrǧǧeemtuärjjõõzz vuâđđvueʹzz 50 proseeʹntin.

Oođõõzz õhttvuõđâst tuärjjõõzzâst jaukkeet 150 eeuʹr tiânâsǩieʹppummuž. Lââʹssen piʹrǧǧeemtuärjjõõzz vuâđđvueʹzz čuõppât 2–3 proseeʹnt pukin pâʹjjel 18-âkksain. Jiõččines jälsteei vuõrâsooumže čuõppmõš miârkkšââvv 17,80 eeuʹr uuʹccummuž piʹrǧǧeemtuärjjõõzz vuâđđvuässa eeʹjj 2025 tääʹzzest. Vuâđđvueʹzz čuõppmõõžžid tuejjeet tuärjjõõzzid 1.3.2026 ääʹljeeʹl.  

Muttâz päʹrnnpiârrji tuärjjõõzzid 2026

Päärnažlõõʹzzid jie leäkku pueʹttmen pââjõõzz eeʹjj 2026. Puärrsipeiʹvvtieʹǧǧi uuʹccmõs mieʹrr da päärnaihååid tuärjjõõzzi meäʹr še pâʹšše seämmanallšeʹmmen ǥu iiʹjjin 2023–2025.

Jeäʹltemtuärjjõs da jeäʹltemvieʹǩǩ occne 0,2 proseeʹnt jieʹllemkoollindeeʹks muttâz diõtt. Tiuddmeärrsaž jeäʹltemtuärjjõs juõʹǩǩ päärna õõl lij 197,71 e/mp 1.1.2026 ääʹljeeʹl.

Jieʹnnveäʹǩǩvuõtt šorran 210 eurra 1.4.2026 ääʹljeeʹl. Jieʹnnveäʹǩǩvuõtt lij jieʹnnvuõttpaʹǩǩõs leʹbe teäʹǧǧsumm. Tän poodd jieʹnnveäʹǩǩvuõđ ärvv lij 170 euʹrred. Pââʹjuum jieʹnnveäʹǩǩvuõđ vuäǯǯa tõk äʹššneeʹǩǩ, kooi laʹsǩǩuum äiʹǧǧ leʹbe adoptiopäärna hoiddu nõõmummuž peiʹvvmieʹrr lij 1.4.2026 leʹbe mâŋŋa tõʹst.

Jeeʹrab vueʹrddempââʹjjtieʹǧǧ vuâđđan åårrai vaarrtuejjeeʹji loǥstõõǥǥ tiuddeet. Lââʹssen jeeʹrab vueʹrddempââʹjjtieʹǧǧ vuäitt juätkast vuäǯǯad še vuäzzas. Jeeʹrab vueʹrddempââʹjjtieʹǧǧ vuäitt vuäǯǯad, jos joudd õuʹddel vueʹrddemluõvâspââʹj kuâđđjed meädda reâuǥast, kååʹtt šõõddat vaar siõʹme vueʹrddempâjja. Muttâz kueʹsǩǩe tõiʹd äʹššniiʹǩǩid, koid jeeʹrab vueʹrddempââʹjjtieʹǧǧ miõđât 1.1.2026 leʹbe mâŋŋa tõʹst. 

Jeäʹltemtuärjjõsläkka šâdd muuttâs, koonn mieʹldd Kelast lij õõlǥtõs iʹlmmted pueʹrrvââjjamvoudda jeäʹltõsõõlǥtum oummu tällõõzzlaž vueʹjj muttsest da nobstõõvvi jeäʹltemveäʹǩǩvieʹljj mähsspeästtmõõžžin. Kela ärvvtââll jeäʹltõsõõlǥtum oummu tällõõzzlaž vueʹjj puåđ- da piiđtõsteâđai vuâđald. Lääʹǩǩmuuttâs puätt viõʹǩǩe 1.1.2026. 

Jeeʹrab håiddtieʹǧǧ (spesiaalhåiddtieʹǧǧ) miõttâmoudldõõzz täʹrǩsmâʹvve 1.1.2026 ääʹljeeʹl nuʹtt, što juätkast kõskksaž äʹššen lij håiddpääiʹǩ sââʹjest hååid tääʹss. Jeeʹrab håiddtieʹǧǧ vuäitt vuäǯǯad teʹl, ǥu puäʹres vuässââtt päärnžes puõʒʒâlm leʹbe lääʹmesvuõđ diõtt uvddum jeeʹrab puõccihååid tääʹzz hoiddu leʹbe säursmâʹttma. Jeeʹrab puõccihååid tääʹzz hååid vueiʹtet še uʹvdded jeeʹres sââʹjest ǥu puõccipõõrtâst leʹbe puõccipõõrt polikliniikkâst. 

Muttâz mättʼtõõttji tuärjjõõzzid

Mätt-teägga ij leäkku pueʹttmen indeʹksspââjõs, peʹce mieʹrr pââšš seämma tääʹzzest ǥu iiʹjjin 2023–2025. Jiõččnes jälsteei 18-âkksaž mättʼtõõttjest mätt-tieʹǧǧ mieʹrr eeʹjj 2026 lij 279,38 e/mp.

Õllškooulmättʼtõõttji porrmõštuärjjõõzz mieʹrr pâjjan. Porrmõštuärjjõs lij 1.1.2026 ääʹljeeʹl 2,80 euʹrred. Ääiʹjben porrmõštuärjjõõzz mieʹrr leäi 2,55 euʹrred. Seämmast kuuitâǥ mättʼtõõttiporrmõõžži jäänmõshõõʹddid pââʹjeet. Muttsi mâŋŋa mättʼtõõtti mähss tuärjjuum porrmõõžžâst 3,10 euʹrred leʹbe 15 seʹntted ääiʹjbuužž jäänab. Porrmõštuärjjõõzz meäʹr da jäänmõshõõʹddid pââʹjeet koolai pâjjnem diõtt.

Muttâz jeältõkniiʹǩǩi tuärjjõõzzid da lääʹmesvuõtt-tuärjjõõzzid 2026

Kela mäʹhssem jeältõõǥǥid (meerjeältõk, staanjeältõk, liâskjeältõk, päärnajeältõk) da rintamalõõʹzzid pââʹjeet meerjeältõkindeeʹks vuâđald 0,5 proseeʹnt 1.1.2026 ääʹljeeʹl. Eeʹjj 2026 tiudd staanjeältõk lij 990,90 euʹrred määnpââʹjest. Tän tiudd meäʹr vuäǯǯ, jos jeeʹres jeältõõǥǥ jie leäkku leʹbe tõk päʹcce occǩiʹžžen.

Lääʹmesvuõtt-tuärjjõõzzid pââʹjeet še 0,5 proseeʹnt. Vuâđđlääʹmesvuõtt-tuärjjõs vuâlla 16-âkksiʹžže da 16 eeʹǩǩed teâuddam ooumže lij 110,49 e/mp eeʹjj 2026. Jeältõõǥǥ vuäǯǯai vuâđđhåiddtuärjjõs lij 84,56 e/mp.

Ǩiõčč taullõõǥǥâst etuuksien euromäärät 1.1.2026 (lääddas).

Muttâz puõccmõõžž tuärjjõõzzid 2026

Taalkâskoolai alggjiõččvasttõõzz da eeʹǩǩjiõččvasttõõzz pââʹjeet meerjeältõkindeeʹks mieʹldd 0,5 proseeʹnt. Taalkâskoolai alggjiõččvasttõs eeʹjj 2026 lij 70,33 euʹrred da eeʹǩǩjiõččvasttõs 636,12 euʹrred. Vääʹnnpuåđ oummin lij vueiʹttemvuõtt äuʹǩǩeed Kela ođđ taalkâsluõtt eeʹǩǩjiõččvasttõõzz põõʹjid juâkkmõʹšše. 

Privatt puõccihååid koolain mäʹhssemnalla åårrai Kela-koʹrvvõõzzid čuõppât. Takai- da spesiaaldåhttar vuâsttavälddmõõžžâst mahssum koʹrvvõs occan 30 eeuʹrest 8 eurra 1.1.2026 ääʹljeeʹl. Gynekoloog da psykiaatr vuâsttavälddmõõžžin mahssum koʹrvvõõzz seilla kuuitâǥ tââʹđstes.

65 eeʹǩǩed teâuddam oummu peäʹsse privatt takaidåhttra õõlmâs vuâđđtiõrvâsvuõtthuâl äʹššneǩmääus hâdda. Kõõččmõõžžâst lij ns. vaʹlljeemväʹlddǩiõččlõddmõš, kååʹtt aaʹlji čõhččmannu aalǥâst da juätkkai eeʹjj 2027 loopp räjja. Takaidåhttar vuâsttaväʹlddemvuârast hâʹdd ǩiõččlõddmõõžžâst pâjjan 28,20 eeuʹrest 30,20 eurra eeʹjj 2026 aalǥâst.

siisklõš-serddmõõžži õhttvuõđâst siisklõõžž luõvteeja mäʹhssemnalla åårrai luõvtempeiʹvvtieʹǧǧ mieʹrr mottai. Eeʹjjest 2026 ääʹljeeʹl luõvtempeiʹvvteäʹǧǧ koʹrvvad luõvteeja tuõtt tiânnâzmõõntõõzz, kååʹtt šâdd siisklõõžž, koođõõzz leʹbe seellai pååđtummšest leʹbe tõõzz kuulli vieltʼteʹmes tuʹtǩǩummšin. 

Looǥǥ lââʹzz