Mâid sosiaalstaanin juuʹrdet? | Nuõrttsääʹmǩiõll | KelaSirddu siiskõʹsse

Kela tuärjjõõzz meeraikõskksaž vuõʹjjin

Kela mähss tuärjjõõzz jeeʹres jieʹllempooddin. Täin seedain čiõlǥtet, kooi määinai vuâđald vuäitak vuäǯǯad Kela tuärjjõõzzid, jõs siirdčõõđak Lääʹddjânnma. Täin seedain čiõlǥtet še, mii Kela tuärjjõõzzivuiʹm šâdd tâʹl, jõs siirdčõõđak meädda Lääʹddjânnmest.

Mõõk Kela tuärjjõõzz lie?

Kela vuäitt mäʹhssed tuärjjõõzz jeeʹres jieʹllemvueʹjjin. Vuäitak vuäǯǯad tuärjjõõzz, jõs jiõk vueiʹt jååʹtted reâuǥast ouddmiârkkân tõn diõtt, što tuʹst lie siõm päärna, leäk puõcci leʹbe mättʼtõõđak. Kela tuärjjõõzz meäʹrtõõlât Lääʹdd lääʹjjest. Kela tuärjjõõzz lie ouddmiârkkân

  • narodjeältõk, staanjeältõk da jeeʹres tuärjjõõzz oummid, kook lie jeältõõǥǥâst
  • takai jälstemtuärjjõs
  • taalkâskoʹrvvõõzz
  • jeeʹres puõccmõʹšše õhttneei tuärjjõõzz
  • reâuggmarkkântuärjjõs da vuâđđpeiʹvvteäʹǧǧ
  • mättʼtõõđi tuärjjõõzz
  • pärnnpiârrji tuärjjõõzz.

Jõs tuʹst lij vuõiggâdvuõtt taalkâskoʹrvvõõzzid da jeeʹres puõccmõʹšše õhttneei Kela tuärjjõõzzid, vuäǯǯak Kela-koort.

Ǩii vuäitt vuäǯǯad Kela tuärjjõõzzid?

Vuäitak takainalla vuäǯǯad Kela tuärjjõõzzid, jõs jälstak põõššjen Lääʹddjânnmest leʹbe reâuǥak Lääʹddjânnmest da tuu päʹlǩǩ lij uuʹccmõsân nuʹtt 800 euʹrred määnpââʹjest.

Čårstõkkân lij, jõs jälstak Lääʹddjânnmest, leša reâuǥak nuuʹbb Euroopp unioon jânnmest. Teʹl jiõk takainalla vuäǯǯ Kela tuärjjõõzzid.

Mii lij põõšši jälstummuš?

Jälstak Lääʹddjânnmest põõššjen, jõs tuʹst lij tääiʹben väʹlddveärlaž aazzâlm leʹbe domm da jõs åårak uuʹccmõsân peäʹl ääiʹjstad tääiʹben.

Ko siirdčõõđak Lääʹddjânnma, Kela ärvvtââll, jälstak-a Lääʹddjânnmest põõššjen. Ärvvtõõllmest vääʹldet lokku obbvuâkkad.

Tuärjjõõzz vuäǯǯma vaaikte ouddmiârkkân täk ääʹšš:

  • Määccak-a ålggjânnmin mååust Lääʹddjânnma jälsted?
  • Lij-a tuʹst tuâjjsuåppmõš Lääʹddjânnmest reâuggam vääras?
  • Jäälast-a tuu pieʹllkueiʹmm leʹbe jeeʹres õõldâs piâr vuäzzlaž põõššjen Lääʹddjânnmest?

Jõs siirdčõõđak Lääʹddjânnma kõskkpoddsânji, tuʹst ij takainalla leäkku vuõiggâdvuõtt Kela tuärjjõõzzid. Ouddmiârkkân staanpäiʹǩǩooccjest ij leäkku vuõiggâdvuõtt Kela tuärjjõõzzid.

Ko siirdčõõđak ålggjânnmid, vuõiggâdvuõttad Kela tuärjjõõzzid tuʹmmeet takainalla tõn vuâđald, mõõn kuuʹǩǩ ääiǥak leeʹd ålggjânnmin.

Jõs siirdčõõđak ålggjânnmid põõššjen, tuʹst ij takainalla leäkku vuõiggâdvuõtt Kela tuärjjõõzzid. Siirdčõõttmõõžž ââʹnet põõššjen, jõs tuu mieʹrren lij jälsted ålggjânnmin pâʹjjel 6 määnpââʹj. Âlddsin pukin Euroopp jânnmin äiʹǧǧ vuäitt kuuitâǥ leeʹd kuuʹǩǩab.

Koon jânnmest leʹbe koon jânnma siirdčõõđak?

Lââʹssen tuärjjõõzz vuäǯǯma vaaikat tõt, koon jânnmest siirdčõõđak Lääʹddjânnma leʹbe koon jânnma siirdčõõđak Lääʹddjânnmest. Kela tuärjjõõzzid vaaikat tõt, lij-a jânnam Euroopp unioon (EU) leʹbe Euroopp tällõsvuuʹd (Etv) jânnam, Sveiʹccjânnam, Jõnn-Britannia leʹbe jânnam, koivuiʹm Lääʹddjânnmest lij sosiaalstaansuåppmõš.

EU-jânnam lie

  • Lääʹddjânnam
  • Belgia
  • Bulgaria
  • Danska
  • Eestijânnam
  • Espanja
  • Franska
  • Irlantt
  • Italia
  • Kreikka
  • Kroatia
  • Kypros
  • Latvia
  • Liettua
  • Luxemburgg
  • Malta
  • Nuõrttväʹldd
  • Portugal
  • Puola
  • Romania
  • Ruõcc
  • Saksslajânnam
  • Slovakia
  • Slovenia
  • Tšekk
  • Unkar
  • Vueʹllʼjânnam.

Jõnn-Britannia rätkkji EU:st 1.2.2020. Looǥǥ lââʹzz ääʹššest (lääddas).

Etv-jânnam lie

  • Euroopp unioon jânnam
  • Islantt
  • Liechtensteiʹnn
  • Taarrjânnam.

Lääʹddjânnmest lij sosiaalstaansuåppmõš vueʹlnn looǥǥtõllum jânnmin:

  • Australia
  • Chile
  • Intia
  • Israel
  • Japaan
  • Kanada (da Quebec)
  • Ǩiina
  • Õhttõõvvâmvääʹld
  • Saujj-Korea
  • Tâʹvvjânnam.

Mõõnn miõl leäk seeidast?