Talhâssajanmáávsuh | Anarâškielâ | KelaMoonâ siskáldâsân

Talhâssajanmáávsuh

Kela puáhtá mäksiđ sajanmáávsu reeseepttalkkâsijn, maid tuáhtár tâi pyecceitipšoo lii meridâm tuu puácuvuođâ tiipšon.

Tun finniih talkkâsijn Kela sajanmáávsu ton maŋa, ko algâjiešvástádâs lii tievvâm. Algâjiešvástádâs lii 50 eurod kalenderivveest. Tun máávsáh talkkâsijd ollásávt jieš toos räi. Algâjiešvástádâs ij kuoskâ párnáid já nuoráid. Algâjiešvástádâs tievvâm maŋa tun finniih talhâssajanmáávsu. Vuáđusajanmáksu lii 40 prosenttid talkkâs haddeest. Motomijn talkkâsijn tun puávtáh finniđ sierânâsajanmáávsu, mii lii stuárráb ko táválâš sajanmáksu. Vyeleeb sierânâssajanmáksu lii 65 prosenttid. Aaleeb sierânâssajanmáksu lii 100 prosenttid, já tun máávsáh talkkâsist 4,50 euro. Jis tun koolgah uástiđ ennuv talkkâsijd, te tun puávtáh finniđ talhâskoloin lasesajanmáávsu. Tun finniih lasesajanmáávsu, jis tuu jieš mäksim uásih láá paijeel 627 eurod ađai eenâb ko talhâskáttu. Loppâive tun máávsáh jyehi talkkâsist tuš 2,50 euro.

Čujoshadde já talkkâs lonottem hälbibân

Uási talkkâsijn lii meridum čujoshadde. Talkkâs vyebdimhadde puáhtá leđe stuárráb ko čujoshadde. Tun finniih sajanmáávsu kuittâg enâmustáá čujoshade mield.

Apteek puáhtá lonottiđ talkkâs västideijee mutâ häälbib talkkâsân, jis halijdah. Apteek ij uážu lonottiđ talkkâs, jis talkkâs merideijee lii kiäldám lonottem.

Jis talkkâsist ij lah čujoshadde, te tun finniih sajanmáávsu vyebdimhade mield.

Ovdâmerkkâ čujoshaddeest

Tuáhtár meridem taalhâs máksá 30 eurod. Taalhâs čujoshadde lii 10 eurod. Tun finniih sajanmáávsu 40 prosentid čujoshaddeest ađai 10 eurost. Sajanmáksu lii tienuuvt 4 euro. Tun máávsáh jieš loopâid ađai 26 eurod.

Apteekist lii kuittâg fáállun siämmáálágán mutâ häälbib taalhâs. Tot máksá tuše 10 eurod. Jis tun lonottah tuu talkkâs toos, te tun finniih 4 euro sajanmáávsu já máávsáh jieš talkkâsist tuše 6 euro.

Talkkâs uástim olgoenâmijn

Jis tun ááiguh uástiđ talkkâs nube EU-enâmist tâi Eta-enâmist, te tun puávtáh pivdeđ Suomâst tuáhtárist sierâ reeseept, moin puáhtá uástiđ talkkâs olgoenâmijn.

Jis tun uástáh talkkâs Virost, Kroatiast, Puolast, Portugalist tâi Espanjast, te tun puávtáh kevttiđ meid syemmilâš šleđgâlii reeseept.

Tun puávtáh uuccâđ sajanmáávsu olgoenâmijn ostum talkkâsist maajeeldkietân Kelast. Sajanmáávsu finnim váátá, ete taalhâs lii tuhhiittum sajanmäksimnáál Suomâst.

Lasetiäđuh neetist

Kela ij määvsi sajanmáávsu puoh talkkâsijn. Sajanmäksimnáál talkkâsijn lii tiätu neetist (suomâkielân).

Tun puávtáh čuávvuđ tunjin ive ääigi šoddâm talhâskoloid neetist.

Luuvâ lase

Sijđo lii peividum 8.2.2024