Jis tun puáccááh | Anarâškielâ | KelaMoonâ siskáldâsân

Jis tun puáccááh

Jis tun puáccááh tâi jis tust lii váddu, puávtáh finniđ Kelast ruđâlii torjuu. Jis puácuvuotâ tâi váddu vaaigut tuu navccáid piergiđ aargâst tâi porgâđ, puávtáh finniđ Kelast vajoidittem. Vajoditmist muštâluvvoo jieijâs siijđoin.

Maid koloid Kela sajanmáksá?

Kela máksá iärásij lasseen uási čuávuváin koloin:

  • reeseepttalkkâseh, moh kuleh sajanmäksimnáál talkkâsáid
  • priivaat tuáhtár máávsuh
  • priivaat pänituáhtár máávsuh
  • määđhih pyecceetiipšon, tutkâmušân tâi vajoiditmân.

Toos lasseen Kela máksá tiänásmonâttem, mii šadda jieijâs puácuvuođâst tâi puáccám päärni tipšomist.

Kela ij sajanmäävsi tipšom almos tiervâsvuotâhuolâttâsâst adai tipšom tiervâsvuotâkuávdáást teikâ pyecceiviäsust.

Jis tun lah pargoost, te tun puávtáh eelliđ pargoadeleijee ornim pargotiervâsvuotâhuolâttâsâst. Toos lasseen táhádâsfinnoduvah vyebdih priivaat puoccâmtáhádâsâid puáccám várás.

Jis pärni puáccáá

Jis pärni puáccáá já taarbâš tuáhtár tipšo, te tun puávtáh tuálvuđ suu tiervâsvuođâkuávdážân tâi priivaat tuáhtárân.

Kela sajanmáksá uási priivaat tuáhtár máávsuin. Toos lasseen Kela sajanmáksá uási talkkâsij haddeest. Kela ij määvsi tipšoid tiervâsvuođâkuávdáást.

Koskâpuddâsâš tipšorijjâ

Jis vuálá 10-ihásâš pärni puáccáá kivkked, ovdâmerkkân leencun, te tun puávtáh pääcciđ meddâl pargoost tipšođ suu. Tot kočoduvvoo koskâpuddâsâš tipšorijjân.

Koskâpuddâsâš tipšomrijjâ lii enâmustáá 4 pargopeeivi. Stuárráámus uási pargoadeleijein mäksih päälhi koskâpuddâsii tipšoriijâ ääigist. Kela ij määvsi torjuu taan ääigist.

Sierânâstipšoruttâ

Jis tun tipšoh pyeccee tâi vádulii vuálá 16-ihásii päärni, te tun puávtáh uuccâđ Kelast sierânâstipšoruuđâ.

Tun puávtáh finniđ sierânâstipšoruuđâ, jis tun koolgah leđe pargoost meddâl

  • päärni pyecceeviäsutipšo tiet
  • päärni pyecceeviäsutiipšon lohtâseijee päikkitipšo tiet
  • päärni vajodittem tiet
  • päärni škovlâkeččâlem tâi peivitipšokeččâlem tiet.

Sierânâstipšoruttâ lii siämmáá stuárusâš ko puoccâmpeiviruttâ. Päärni ahe, puácuvuotâ, tipšosaje já tipšo muddo vaigutteh toos, ete puávtáh-uv tun finniđ tom.

Ucâmušâst kalga leđe fáárust tuáhtár čäällim D-tuođâštus, mast agâstâlloo tárbu uásálistiđ päärni tiipšon.

Uusâ sierânâstipšoruuđâ 4 mánuppaje siste tipšo älgimist.

Luuvâ lase sierânâstipšoruuđâ ucâmist (suomâkielân).

Kela-korttâ

Jis tust lii Kela-korttâ, te tun finniih tooin sajanmáávsu tipšokoloin njuolgist maaŋgâin priivaat tuáhtársajattuvâin. Návt tun jieh taarbâš uuccâđ sajanmáávsu sierâ.

Kela addel Kela-koortâ puohháid, kiäh pyehtih finniđ talhâssajanmáávsuid tâi eres puoccâmân lohtâseijee Kela torjuid.

Korttâ lii nuuvtá, ja tot postâduvvoo pááikán.

Eurooplâš pyecceetipšokorttâ

Jis tun mađhâšah eres Euroop enâmijn, te tust lii pyeri leđe fáárust eurooplâš pyecceetipšokorttâ.

​​​​​​Korttâ lii nuuvtá. Tot postâduvvoo pááikán.

Jis tun puáccááh kivkked, te čääiti koortâ já persovntuođâštus olgoenâmijn tipšosaajeest. Korttâ tohhee EU-enâmijn, Eta-enâmijn, Sveitsist, Stuorrâ-Britanniast já Tave-Irlandist. Ovdil määđhi kannat väldiđ čielgâsin, ete maht mon-uv enâmist kalga toimâđ, jis puáccáá.

Luuvâ lase eurooplii pyecceetipšokoortâ kevttimist olgoenâmijn (suomâkielân).

Jis tust ij lah fáárust eurooplâš pyecceetipšokorttâ, te tun puávtáh uuccâđ sajanmáávsuid maŋeláá Kelast.

Toos lasseen táhádâsfinnoduvah vyebdih mätkitáhádâsâid, moh sajanmäksih tipšokoloid.

Koortâi tiilám

Tun puávtáh tiiláđ Kela-koortâ já eurooplii pyecceetipšokoortâ neetist tâi suáittiđ palvâlemnumerân 020 692 204.

Luuvâ lase

Mon mielâst tun lah sijđoost?