Talhâssajanmáávsuh
Kela puáhtá mäksiđ sajanmáávsu reeseepttalkkâsijn, maid tuáhtár tâi pyecceitipšoo lii meridâm tuu puácuvuođâ tiipšon.
Čujoshadde já talkkâs lonottem hälbibân
Uási talkkâsijn lii meridum čujoshadde. Talkkâs vyebdimhadde puáhtá leđe stuárráb ko čujoshadde. Tun finniih sajanmáávsu kuittâg enâmustáá čujoshade mield.
Apteek puáhtá lonottiđ talkkâs västideijee mutâ häälbib talkkâsân, jis halijdah. Apteek ij uážu lonottiđ talkkâs, jis talkkâs merideijee lii kiäldám lonottem.
Jis talkkâsist ij lah čujoshadde, te tun finniih sajanmáávsu vyebdimhade mield.
Mon ennuv sajanmäksih talkkâs haddeest?
Talhâslovnâ uccáátiänájeijei
Kela mieđeet talhâsloovnâ uccáátiänájeijee ulmuid. Talhâslovnâ lii lovnâ, moin puáhtá mäksiđ talkkâsij ihejiešvástádâs.
Tun puávtáh finniđ talhâsloovnâ, jis tun koolgah mäksiđ oles ihejiešvástádâs häävild tâi oovtâ kalendermánuppaje ääigi. Jis tust lii vyeliahasâš pärni, te tun puávtáh finniđ talhâsloovnâ meid suu talkkâsij várás.
Loovnâ kalga mäksiđ maasâd Kelan 12 mánuppaje siste.
Talkkâs uástim olgoenâmijn
Jis tun ááiguh uástiđ talkkâs nube EU-enâmist tâi Eta-enâmist, te tun puávtáh pivdeđ Suomâst tuáhtárist sierâ reeseept, moin puáhtá uástiđ talkkâs olgoenâmijn.
Motomijn enâmijn tun puávtáh kevttiđ meid syemmilii šleđgâlii reeseept. Täärhist ovdil määđhi, ete heivee-uv syemmilâš reeseept čuosâttâhenâmist.
Tun puávtáh uuccâđ sajanmáávsu olgoenâmijn ostum talkkâsist maajeeldkietân Kelast. Sajanmáávsu finnim váátá, ete taalhâs lii tuhhiittum sajanmäksimnáál Suomâst.
Lasetiäđuh neetist
Kela ij määvsi sajanmáávsu puoh talkkâsijn. Sajanmäksimnáál talkkâsijn lii tiätu neetist (suomâkielân).
Tun puávtáh čuávvuđ tunjin ive ääigi šoddâm talhâskoloid MuKelast.