Tuärjjõs säursmâʹttma

Säursmâttmõõžžin pueʹreet reâuggpâstlvažvuõđ da toiʹmmjempâstlvažvuõđ, jõs tõk lie huânnʼnam. Kela jääʹrjast säursmâttmõõžž da tuärjjad piʹrǧǧummšad säursmâttmõõžž ääiʹj. Kela lââʹssen säursmâttmõõžž jäʹrjste ouddmiârkkân tiõrvâsvuõttkõõskõõzz da puõccipõõrt, reâuggjeältõkstroiʹttel da TJ-konttâr.

Vuäitak teâđstõõllâd dåhttrest leʹbe Kelast, ǩeän jäʹrjstem säursmâttmõõžž vuäitak ooccâd.

Kõõjj lââʹzz kääzzkâʹsttemnââmrest 020 692 205.

Kela jäʹrjstem säursmâttmõš lij

  • ämmtallaš säursmâttmõš
  • säursmõʹtti psykoterapia
  • säursmâʹttem- da šiõttlõõvvâmvalmštemkuurs
  • väʹǯǯlõs talkksallaš säursmâttmõš
  • neuropsykolooglaž säursmâttmõš.

Kaaunak Kela jäʹrjstem säursmâʹttemkuursid Kela seeidain (lääddas).

Säursmâʹttemkääzzkõõzzi puuʹtʼteeʹji teâđ lie Kela seeidain (lääddas).

Ämmtallaš säursmâttmõš

Ämmtallaš säursmâttmõš lij jurddum tuâjjâkksaid, kooi reâuggpâstlvažvuõđ leʹbe mättʼtõõttâmpâstlvažvuõđ puõʒʒâlm lij huânnʼnam leʹbe lij pueʹtti iiʹjji ääiʹj huânnʼneʹmmen.

Säursmâttmõõžž täävtõssân lij oouʹdeed tuâjast võõjjmõõžž leʹbe tuõjju mäccmõõžž. Säursmâttmõš vuäitt še vieʹǩǩted nuõr piâssâd tuõjju. Vueʹssen ämmtallaš säursmâttmõõžž vuäitt vuäǯǯad še veäʹǩǩneävvaid.

Nuõr ämmtallaš säursmâttmõš

Nuõr ämmtallaš säursmâttmõš lij jurddum 16–29-ekksaid, koin ij leäkku mättʼtõõttâmpäiʹǩǩ leʹbe tuâjjpäiʹǩǩ. Vuäitak vuäǯǯad tõn še, jõs määtt lie kõskldõõvvâm leʹbe vaar vueʹlnn kõskldõõvvâd. Nuõr ämmtallaš säursmâttmõõžž vuäitt ooccâd dåhttarciâlkâlmtää.

Säursmõʹtti psykoterapia

Vuäitak ooccâd Kelast säursmâʹttempsykoterapia, jõs tuʹst lij dåhttar tuõttâm miõlltiõrvâsvuõđ heämmõs, kååʹtt vaiggsmâtt mättʼtõõttmad leʹbe reâuggmad. Oudldõs lij še, što leäk vuäǯǯam miõlltiõrvâsvuõđ heämmõõzz diõtt hååid uuʹccmõsân 3 määnpââʹj.

Lââʹssen taarbšet psykiaatr ciâlkâlm, koʹst vuâđđtõõlât, mõõn diõtt taarbšak terapia.

Säursmâʹttem- da šiõttlõõvvâmvalmštemkuurs

Kela jääʹrjast säursmâʹttem- da šiõttlõõvvâmvalmštemkuursid päärnaid, nuõrid da vuõrâsoummid, koin lij puõʒʒâlm leʹbe vââʹǩǩ. Kuursin vuäǯǯak teâđ tuu puõʒlmest, verddsõstuärj di tuärj aarǥâst piʹrǧǧummša.

Sääʹmǩiõllsai säursmâttmõš

Kela jääʹrjast säursmâʹttemkuursid jeäʹrab še sääʹmǩiõllsaid. Teʹl kuurs ââʹnet lääddas da tuʹlǩǩeet taarb mieʹldd jeeʹres sääʹmǩiõlid.

Väʹǯǯlõs talkksallaš säursmâttmõš

Vuäitak vuäǯǯad väʹǯǯlõs talkksallaš säursmâttmõõžž, jõs leäk vuâlla 65-ekksaž da tuʹst lie miârkteei vaiggâdvuõđ puõʒʒâlm leʹbe vââʹjj diõtt piʹrǧǧeed aarǥ tååimain. Väʹǯǯlõs talkksallaš säursmâttmõš vuäitt leeʹd ouddmiârkkân toiʹmmjemterapia leʹbe fysioterapia.

Neuropsykolooglaž säursmâttmõš

Neuropsykolooglaž säursmâttmõš lij jurddum ouddmiârkkân oummid, koin lij taʹrǩǩeemvuõđ kuõskki heämmõs (ADHD) leʹbe ouddnummuž kuõskki heämmõs.

Mäʹhtt piâzzak säursmâʹttma?

Vuäitak ooccâd säursmâʹttma, jõs reâuggpâstlvažvuõttad leʹbe toiʹmmjempâstlvažvuõttad lij huânnʼnam. Taarbšak takainalla še dåhttarciâlkâlm. Väʹǯǯlõs talkksallaš säursmâttmõõžž vääras taarbšak säursmâʹttemplaan, kååʹtt lij rajjum õõlmâs tiõrvâsvuõtthuâlast.

Ko leäk vuäǯǯam dåhttrest ciâlkâlm, vuäitak ooccâd säursmâttmõõžž Kelast.

Säursmâʹttemteäʹǧǧ

Säursmâʹttemteäʹǧǧ stään piʹrǧǧummšad säursmâʹttem ääiʹj. Vuäitak vuäǯǯad säursmâʹttemtieʹǧǧ teʹl, ko vuässõõđak Kela, puõccipõõrt, tiõrvâsvuõttkõõskõõzz, tuâjjtiõrvâsvuõtthuâl leʹbe sosiaalkääzzkõõzzi jäʹrjstem säursmâʹttma.

Säursmâʹttemteäʹǧǧ meäʹrtââvv eeʹǩǩpuåttji mieʹldd, seämmanalla ko puõʒʒâlmpeiʹvvteäʹǧǧ. Säursmâʹttemtieʹǧǧest määuʹset piiđ.

Jõs reâuggpeivvad vuäʹneet säursmâʹttma vuässõõttmõõžž diõtt, vuäitak vuäǯǯad vueʹss-säursmâʹttemtieʹǧǧ.

Ärvvtõõl laʹsǩǩeem-mašinain, mâʹmmet vuäitak vuäǯǯad säuʹrsmâʹttemtieʹǧǧ (lääddas).

Nuõr säursmâʹttemteäʹǧǧ

Nuõr säursmâʹttemtieʹǧǧ määuʹset mättʼtõõttâm leʹbe jeeʹres reâuggjieʹllma põrggi säursmâʹttem ääiʹjest. Vuäitak vuäǯǯad nuõr säursmâʹttemtieʹǧǧ, jõs leäk 16–19-ekksaž da puõʒʒâlm leʹbe vââʹǩǩ hueʹnad reâuggpâstlvažvuõđad leʹbe mättʼtõõttâmpâstlvažvuõđad.

Looǥǥ lââʹzz