Tuärjjõs säuʹrsmâʹttma

Säuʹrsmâttmõõžžin pueʹreet reâuggpâstlvažvuõđ da toiʹmmjempâstlvažvuõđ, jõs tõk lie huânnʼnam. Kela jääʹrjast säuʹrsmâttmõõžž da tuärjjad piʹrǧǧummšad säuʹrsmâttmõõžž ääiʹj. Kela lââʹssen säuʹrsmâttmõõžž jäʹrjste ouddmiârkkân tiõrvâsvuõttkõõskõõzz da puõccipõõrt, reâuggjeältõkstroiʹttel da TJ-konttâr.

Vuäitak teâđstõõllâd dåhttrest leʹbe Kelast, ǩeän jäʹrjstem säuʹrsmâttmõõžž vuäitak ooccâd.

Kela jäʹrjstem säuʹrsmâttmõš lij

  • ämmtallaš säuʹrsmâttmõš
  • säuʹrsmõʹtti psykoterapia
  • säuʹrsmâʹttem- da šiõttlõõvvâmvalmštemkuurs
  • väʹǯǯlõs talkksallaš säuʹrsmâttmõš
  • neuropsykolooglaž säuʹrsmâttmõš.

Kaaunak Kela jäʹrjstem säuʹrsmâʹttemkuursid Kela seeidain (lääddas).

Kaaunak še säuʹrsmâʹttemkääzzkõõzzi puuʹtʼteeʹjid Kela seeidain (lääddas).

Ämmtallaš säuʹrsmâttmõš

Ämmtallaš säuʹrsmâttmõš lij jurddum tuâjjâkksaid, koi reâuggpâstlvažvuõđ leʹbe mättʼtõõttâmpâstlvažvuõđ puõʒʒâlm lij huânnʼnam leʹbe pueʹtti iiʹjji ääiʹj huânnʼneʹmmen.

Säuʹrsmâttmõõžž täävtõssân lij oouʹdeed tuâjast võõjjmõõžž leʹbe tuõjju mäccmõõžž. Säuʹrsmâttmõš vuäitt še vieʹǩǩted nuõr piâssâd reâuggjieʹllma. Vueʹssen ämmtallaš säuʹrsmâttmõõžž vuäitt vuäǯǯad še veäʹǩǩneävvaid.

Nuõr ämmtallaš säuʹrsmâttmõš

Nuõr ämmtallaš säuʹrsmâttmõš lij jurddum 16–29-ekksaid, koin ij leäkku mättʼtõõttâmpäiʹǩǩ leʹbe tuâjjpäiʹǩǩ. Tõn vuäitt vuäǯǯad še, jõs määtt lie kõskldõõvvâm leʹbe vaar vueʹlnn kõskldõõvvâd. Säuʹrsmâttmõõžž vuäitt ooccâd dåhttarceâlkalmtää.

Säuʹrsmõʹtti psykoterapia

Vuäitak ooccâd Kelast säuʹrsmâʹttempsykoterapia, jõs tuʹst lij dåhttar tuõttâm miõlltiõrvâsvuõđ heämmõs, kååʹtt vaiggsmâtt mättʼtõõttmad leʹbe reâuggmad. Oudldõs lij še, što leäk vuäǯǯam tõõzz hååid uuʹccmõsân 3 määnpââʹj.

Lââʹssen taarbšet psykiaatr ceâlkalm, koʹst lij vuâđđ, mõõn diõtt taarbšak terapia.

Säuʹrsmâʹttem- da šiõttlõõvvâmvalmštemkuurs

Kela jääʹrjast säuʹrsmâʹttem- da šiõttlõõvvâmvalmštemkuursid päärnaid, nuõrid da vuõrâsoummid, koin lij puõʒʒâlm leʹbe vââʹǩǩ. Kuursin vuäǯǯak teâđ tuu puõʒlmest, verddsõstuärj di tuärj aarǥâst piʹrǧǧummša.

Väʹǯǯlõs talkksallaš säuʹrsmâttmõš

Vuäitak vuäǯǯad väʹǯǯlõs talkksallaš säuʹrsmâttmõõžž, jõs leäk vuâlla 65-ekksaž da tuʹst lie miârkteei vaiggâdvuõđ puõʒʒâlm leʹbe vââʹjj diõtt piʹrǧǧeed aarǥ tuåimin.

Neuropsykolooglaž säuʹrsmâttmõš

Neuropsykolooglaž säuʹrsmâttmõš lij jurddum ouddmiârkkân oummid, koin lij taʹrǩǩeemvuõđ kuõskki heämmõs (ADHD) leʹbe ouddnummuž kuõskki heämmõs.

Mäʹhtt piâzzak säuʹrsmâʹttma?

Vuäitak ooccâd säuʹrsmâʹttma, jõs reâuggpâstlvažvuõttad leʹbe toiʹmmjempâstlvažvuõttad lij huânnʼnam. Taarbšak takainalla še dåhttar ǩeeʹrjtem ceâlkalm. Ceâlklmest säärnat, mii puõʒʒâlm leʹbe vââʹǩǩ tuʹst lij da mõõn säuʹrsmâttmõõžž dåhttar tõõzz siâzztââll.

Ko leäk vuäǯǯam dåhttrest ceâlkalm, vuäitak ooccâd säuʹrsmâttmõõžž Kelast. Kelast tuʹmmjet, vueiʹtet-a säuʹrsmâttmõõžž miõttâd.

Säuʹrsmâʹttemteäʹǧǧ

Säuʹrsmâʹttemteäʹǧǧ stään piʹrǧǧummšad säuʹrsmâʹttem ääiʹj. Vuäitak vuäǯǯad säuʹrsmâʹttemtieʹǧǧ teʹl, ko vuässõõđak Kela, puõccipõõrt, tiõrvâsvuõttkõõskõõzz, tuâjjtiõrvâsvuõtthuâl leʹbe sosiaalkääzzkõõzzi jäʹrjstem säuʹrsmâʹttma.

Säuʹrsmâʹttemteäʹǧǧ meäʹrtââvv eeʹǩǩpuåttji mieʹldd, seämmanalla ko puõʒʒâlmpeiʹvvteäʹǧǧ. Määusak säuʹrsmâʹttemtieʹǧǧest piiđ.

Jõs reâuggpeivvad vuäʹneet säuʹrsmâʹttma vuässõõttmõõžž diõtt, vuäitak vuäǯǯad vueʹss säuʹrsmâʹttemtieʹǧǧ.

Ärvvtõõl laʹsǩǩeem-mašinain, mâʹmmet vuäitak vuäǯǯad säuʹrsmâʹttemtieʹǧǧ (lääddas).

Nuõr säuʹrsmâʹttemteäʹǧǧ

Nuõr säuʹrsmâʹttemtieʹǧǧ määuʹset mättʼtõõttâm leʹbe jeeʹres reâuggjieʹllma põrggi säuʹrsmâʹttem ääiʹjest. Vuäitak vuäǯǯad nuõr säuʹrsmâʹttemtieʹǧǧ, jõs leäk 16–19-ekksaž da reâuggpâstlvažvuõttad leʹbe mättʼtõõttâmpâstlvažvuõttad lij miârkkšõõvvi nalla huânnʼnam leʹbe vââʹjj diõtt.

Looǥǥ lââʹzz