Puávtáh-uv tun finniđ Kela torjuid, ko tun varriih olgoenâmáid?
Torjui iävtuh láá sierâlágáneh ton mield, varriih-uv tun Suomâst olgoenâmáid
- pargen
- irâtteijen
- vuolgâttum pargen
- perruujesânin
- uáppen tâi totkeen
- iäláttâhlâžžân.
Porgâm EU-staatâst, Eta-staatâst, Sveitsist tâi Stuorrâ-Britanniast
Jis tun moonah paargon taid staatáid, te uánihis-uv porgâm vaaigut tienuuvt, ete tust ij lah innig vuoigâdvuotâ finniđ Kela torjuid.
Tun puávtáh kuittâg finniđ torjuid ton staatâst, kost tun poorgah. Tun puávtáh finniđ torjuu, veikâ jieh asâččii ton staatâst, kost tun poorgah.
Räjipargeeh
Räjipargee lii olmooš, kote máccá kiärdulávt jyehi peeivi tâi ucemustáá ohtii ohhoost suu pisovâš aassâmstaatân.
Jis tun poorgah räjipargen nube EU-staatâst tâi Eta-staatâst, te tust lii vuoigâdvuotâ tuu porgâmstaatâ torjuid. Torjuu finniimân ij vaaigut tot, ete mon staatâst tun aasah.
Luuvâ lase räjipargee sosiaaltorvoost (suomâkielân).
Vuolgâttum pargeeh
Vuolgâttum pargeeh láá ulmuuh, kiäid syemmilâš pargoadeleijee lii vuolgâttâm paargon olgoenâmáid.
Tun varriih EU-staatân, Eta-staatân, Sveitsin tâi Stuorrâ-Britannian
Jis tuu pargoadeleijee vuolgât tuu paargon taid staatáid, te tust lii táválávt vuoigâdvuotâ Kela torjuid.
Tuu pargoadeleijee kalga uuccâđ tunjin Iäláttâhtorvokuávdáást (Eläketurvakeskus) A1-tuođâštus. Toin tun čááitáh nube enâmist, ete tuu pargoadeleijee máksá sosiaaltorvomáávsuid Suomân.
Tun varriih staatân, moin Suomâst lii sosiaaltorvosopâmuš
Jis tuu pargoadeleijee vuolgât tuu paargon sosiaaltorvosopâmušstaatân, te tust lii táválávt vuoigâdvuotâ Kela torjuid. Pargokoččom puáhtá talle pišteđ paijeel 6 mánuppaje.
Tuu pargoadeleijee kalga uuccâđ tunjin vuolgâttum pargee tuođâštus. Tun finniih tuođâštus Iäláttâhtorvokuávdáást. Tuođâštus vuáđuld Kela totká, ete puáhtá-uv tunjin ain mäksiđ torjuid.
Tun varriih eres kuávlun
Jis tuu pargoadeleijee vuolgât tuu paargon eres ko EU-staatân, Eta-staatân, Sveitsin, Stuorrâ-Britannian tâi sosiaaltorvosopâmušstaatân, te tust lii ain vuoigâdvuotâ Kela torjuid.
Jis tuu pargoadeleijee vuolgât tuu paargon paijeel 6 mánuppajan, te almoot oovtâst tuu pargoadeleijein olgoeennâm pargoost Kelan. Almottâs ferttee toohâđ majemustáá, ko tun lah puátimin maasâd Suomân.
Perruujesâneh
Jis tun varriih olgoenâmáid perruujesânáin já tun ááiguh aassâđ tobbeen enâmustáá 6 mánuppaje, te tust lii táválávt vuoigâdvuotâ Kela torjuid.
Jis tun varriih ovdâmerkkân uáppee, vuolgâttum pargee, staatâ virgeulmuu tâi ovdedemoovtâstpargoost orroo ulmuu perruujesânin, te tun puávtáh finniđ Kelast torjuid, veikâ tun asâččih olgoenâmijn paijeel 6 mánuppaje.
Tun koolgah almottiđ olgoeennâm oromist Kelan. Almoot Kelan meid, jis tun aasah já poorgah EU-staatâst. Tot puáhtá vaiguttiđ toos, ete puávtáh-uv tun finniđ Kela torjuid.
Uáppeeh já totkeeh
Tust lii vuoigâdvuotâ Kela torjuid, veikâ tun opâččih olgoenâmijn paijeel 6 mánuppaje.
Jis tun čođâlditáh oles totkos olgoenâmijn, te uusâ uápputorjuu olgoeennâm uáppoid. Jis tun lah muulsâuáppen olgoenâmijn, te toovâ uápputorjuu nubástusalmottâs. Jis tun jieh finnii Kelast uáppuruuđâ, te almoot olgoeennâm uápuin Kelan.
Jis tun poorgah ennuv jieijâd uápui paaldâst, tun jieh veltihánnáá finnii torjuid. Návt lii eromâšávt talle, jis tun lah EU-staatâst. Mušte almottiđ Kelan pargoost, maid tun poorgah nube EU-staatâst. Vääldi meid čielgâs porgâmstaatâ sosiaaltorvonjuolgâdusâin.
Iäláttuvâi mäksim olgoenâmáid
Jis tun finniih iäláttuv já varriih pisovávt olgoenâmáid, Kela koskâldit tuu iäláttuv mäksim varrim čuávvoo mánuppaje aalgâst.
Jis tun varriih sosiaaltorvosopâmušstaatân, iäláttuv mäksim puáhtá jotkuđ. Táhádâsiäláttuv ij kuittâg pyevti finniđ sosiaaltorvosopâmušstaatáidgin.
Koijâd Kela palvâlemnumerist, maht olgoenâmáid varrim vaaigut tuu iäláttuv mäksimân: 020 634 0200.
Pargoiäláttuvâi čoggâšuumeest já mäksimist olgoenâmáid finniih lasetiäđu Iäláttâhtorvokuávdáást (etk.fi, suomâkielân).
Lasetiäđuh
Kela Almugijkoskâsij aašij kuávdáš (suomâkielân) addel tiäđu Suomân tâi olgoenâmáid varriimist.
Tiäđuh tiervâsvuotâpalvâlusâi kevttimist Suomâst já olgoenâmijn finniih neetist (eu-terveydenhoito.fi, suomâkielân) já šleđgâpostáin yhteyspiste@kela.fi.
Tiäđuh Kela torjuin eres kieláid finniih InfoFinland-nettisiijđoin (infofinland.fi).