Vuäitak-a vuäǯǯad Kela tuärjjõõzzid, ǥu seerđak ålggjânnmid? | Nuõrttsääʹmǩiõll | KelaSirddu siiskõʹsse

Vuäitak-a vuäǯǯad Kela tuärjjõõzzid, ǥu seerđak ålggjânnmid?

Tuärjjõõzzi määin lie jeeʹresnallšem tõn mieʹldd, seerdak-a ålggjânnmid

  • tuâjjliʹžžen
  • põõrǥâsneʹǩǩen
  • vuõlttuum tuâjjliʹžžen
  • piârri vuäzzliʹžžen
  • mättʼtõõttjen leʹbe tuʹtǩǩẹẹʹjen
  • jeältõkneʹǩǩen.

Reâuggmõš EU-jânnmest, Etv-jânnmest, Sveiʹccjânnmest leʹbe Jõnn-Britanniast

Jõs mõõnak tuõjju täid jânnmid, juʹn vuäʹnkõs reâuggmõš vaaikat nuʹtt, što tuʹst ij teänab leäkku vuõiggâdvuõtt Kela tuärjjõõzzid.

Vuäitak kuuitâǥ vuäǯǯad tuärjjõõzz tõn jânnmest, koʹst reâuǥak. Vuäitak vuäǯǯad tuärjjõõzz, håʹt jiõk jälsteʹče tõn jânnmest, koʹst reâuǥak.

Raajjtuâjjla

Raajjtuâjjlaž lij ooumaž, kååʹtt mäcc mieʹrrkõõski juõʹǩǩ peeiʹv leʹbe uuʹccmõsân õõut vuâra neäʹttlest põõšši jälstemjânnmasas.

Jõs reâuǥak raajjtuâjjliʹžžen nuuʹbb EU-jânnmest leʹbe Etv-jânnmest, tuʹst lij vuõiggâdvuõtt reâuggamjânnmad tuärjjõõzzid. Tuärjjõõzz vuäǯǯma ij vaaikât tõt, koon jânnmest jälstak.

Looǥǥ lââʹzz raajjtuâjjla sosiaalstaanâst (lääddas).

Vuõlttuum tuâjjla

Vuõlttuum tuâjjla lie oummu, koid lääʹdd tuâjjuʹvddi lij vuõlttääm tuõjju ålggjânnmid.

Seerdak EU-jânnma, Etv-jânnma, Sveiʹccjânnma leʹbe Jõnn-Britannian

Jõs tuâjjuʹvddjad vuõlttad tuu tuõjju täid jânnmid, tuʹst lij takainalla vuõiggâdvuõtt Kela tuärjjõõzzid.

Tuâjjuʹvddjad âlgg ooccâd tuʹnne Jeältõkstaankõõskõõzzâst A1-tuõđštõõzz. Tõin čuäʹjtak nuuʹbb jânnmest, što tuâjjuʹvddjad mähss sosiaalstaanmääusaid Lääʹddjânnma.

Seerdak jânnma, koin Lääʹddjânnmest lij sosiaalstaansuåppmõš

Jõs tuâjjuʹvddjad vuõlttad tuu tuõjju sosiaalstaansuåppmõšjânnma, tuʹst lij takainalla õinn vuõiggâdvuõtt Kela tuärjjõõzzid. Tuâjjmeärrõs vuäitt teʹl peʹštted še pâʹjjel 6 määnpââʹj.

Tuu tuâjjuʹvddjad âlgg ooccâd tuʹnne Jeältõkstaankõõskõõzzâst vuõlttuum tuâjjla tuõđštõõzz. Tuõđštõõzz vuâđald Kela tuʹtǩǩad, vueiʹtet-a tuʹnne õinn mäʹhssed tuärjjõõzzid.

Seerdak jeeʹres åʹrnn

Jõs tuâjjuʹvddjad vuõlttad tuu tuõjju jeeʹres ko EU-jânnma, Etv-jânnma, Sveiʹccjânnma, Jõnn-Britanniaaʹje leʹbe sosiaalstaansuåppmõšjânnma, tuʹst lij õinn vuõiggâdvuõtt Kela tuärjjõõzzid.

Jõs tuâjjuʹvddjad vuõlttad tuu tuõjju pâʹjjel 6 määnpââʹj ääiǥas, iʹlmmet õhttsânji tuâjjuʹvddjinad ålggjânnam tuâjast Kelaaʹje. Iʹlmmtõõzz âlgg tuejjeed mââimõõzzâst, ko leäk mäʹccmen Lääʹddjânnma.

Piârri vuäzzla

Jõs seerdak ålggjânnmid tuu piârri vuäzzla mieʹldd da ääiǥak jälsted ålggjânnmin jäänmõsân 6 määnpââʹj, tuʹst lij takainalla vuõiggâdvuõtt Kela tuärjjõõzzid.

Jõs seerdak ouddmiârkkân mättʼtõõđi, vuõlttuum tuâjjla, riikk veeʹrjest reâuggai leʹbe oouʹdeemõhttsažtuâj tuejjeei oummu piârri vuäzzliʹžžen, vuäitak vuäǯǯak Kelast tuärjjõõzzid, håʹt jälsteʹčiǩ ålggjânnmin pâʹjjel 6 määnpââʹj.

Tuʹst feʹrttai iʹlmmted ålggjânnmin jälstummuž pirr Kelaaʹje. Iʹlmmet Kelaaʹje še, jõs jeälstak da reâuǥak EU-jânnmest. Tõt vuäitt vaaikted tuu Kelast vuäǯǯam tuärjjõõzzid.

Mättʼtõõđi da tuʹtǩǩeei

Tuʹst lij vuõiggâdvuõtt Kela tuärjjõõzzid, håʹt mättʼtõõđčiǩ ålggjânnmin pâʹjjel 6 määnpââʹj.

Jõs mättʼtõõđak tiuddtuʹtǩǩõõzz ålggjânnmest, ooʒʒ mättjemtuärjjõõzz ålggjânnam määttaid. Jõs leäk serddmättʼtõõttjen älggjânnmest, tueʹjjed mättjemtuärjjõõzz ålggjânnam määttaid. Jõs jiõk vuäǯǯ Kelast mätt-tieʹǧǧ, iʹlmmet ålggjânnam määttain Kelaaʹje.

Jõs reâuǥak jiânnai määttääd paaldâst, jiõk vieʹltǩani vuäǯǯ Kela tuärjjõõzzid. Nääiʹt lij jeäʹrben teʹl, jõs åårääk EU-jânnmest. Muuʹšt iʹlmmted Kelaaʹje reâuǥast, koon reâuǥak nuuʹbb EU-jânnmest. Vääʹld seeʹlv še reâuggamjânnmad sosiaalstaan määinain.

Jeältõõǥǥi mäʹhssem ålggjânnmid

Jõs vuäǯǯak jeältõõǥǥ da seerdak põõššjen ålggjânnmid, Kela kõskklâtt tuu jeältõõǥǥ mähssmõõžž serddmõõžž seuʹrrjeei määnpââʹj aalǥâst.

Jõs seerdak sosiaalstaansuåppmõšjânnma, jeältõõǥǥ mähssmõš vuäitt juätkkjed. Staanjeältõõǥǥ ij kuuitâǥ vueiʹt vuäǯǯad ni sosiaalstaansuåppmõšjânnmid.

Huõm!

Kela ij määuʹs meerjeältõõǥǥ EU-jânnmid, Eta-jânnmid, Sveiʹccjânnma ij-ǥa Jõnn-Britanniaaʹje 1.2.2025 mâŋŋa. Tät šâdd tõʹst, što lääʹǩǩ lij mottjam. Muuttâs ij kuõsk piârjeältõõǥǥid ij-ǥa reâuggjeältõõǥǥid. Reâuggjeältõõǥǥid mäʹhsse reâuggjeältõkstroiʹttel.

Kõõjj Kela kääzzkõsnââmrest, mõõnn nalla ålggjânnmid serddmõš vaaikat jiijjad jeältõõǥǥ mähssmõʹšše: 020 634 0200.

Tuâjj-jeältõõǥǥi nårrjummšest da mäʹhssmest ålggjânnmid vuäǯǯak lââʹssteâđ Jeältõkstaankõõskõõzzâst (etk.fi, lääddas).

Ouddmiârkk: Eestijânnma jeältõkvuäǯǯjen

Naʹzvaanâž Mäʹrjj da Riitta seʹrdde Eestijânnma. Mäʹrjj vuäǯǯ Kelast reâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõõǥǥ. Riitta vuäǯǯ Kelast liâskjeältõõǥǥ.

Määʹrj reâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõõǥǥ mähssmõš kõskklââvv serddmõõžž seuʹrrjeei määnpââʹj aalǥâst. Riitta liâskjeältõõǥǥ mähssmõš juätkkai.

Lââʹssteâđ

Kela meeraikõskksaž aaʹšši kõõskõs (lääddas) oudd teâđ Lääʹddjânnma leʹbe ålggjânnmid siirdčõõttmest.

Teâđ tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi ââʹnnem pirr Lääʹddjânnmest da ålggjânnmin vuäǯǯak neeʹttest (eu-terveydenhoito.fi, lääddas) da neʹttpååʹštin yhteyspiste@kela.fi.

Teâđ Kela tuärjjõõzzi pirr jeeʹres ǩiõlivuiʹm vuäǯǯak neeʹttest (infofinland.fi).

Looǥǥ lââʹzz

Seidd peeiʹvtum 10.10.2025