Ko päärnaž šâdd

Siõʹme šõddâm mâŋŋa puärraz vuäǯǯa leeʹd siõʹmein dååma. Kela mähss tän ääiʹjest teägglaž tuärjjõõzz, kååʹtt stään piârri puåttjid.

Jeäʹnnvuõtt-teäʹǧǧ

Siõʹme šõddâm mâŋŋa jieʹnn jeäʹnnluõvâsvuõtt juätkkai nuʹtt 3 määnpââʹj. Jeänna määuʹset tän ääiʹj jeäʹnnvuõtt-tieʹǧǧ.

Looǥǥ lââʹzz jeäʹnnvuõtt-tieʹǧǧest.

Looǥǥ lââʹzz jeäʹnnvuõtt-tieʹǧǧ ooccmest (lääddas).

Eʹččvuõtt-teäʹǧǧ

Eʹčč vuäitt ââʹnned eʹččluõvâsvuõđ õhttsiʹžže jäänmõsân 54 arggpeiʹvved leʹbe nuʹtt 9 neäʹttled. Kela mähss eʹččluõvâsvuõđ ääiʹjest eʹččvuõtt-tieʹǧǧ.

Eʹčč vuäitt leeʹd eʹččluõvâsvuõđâst 1–18 arggpeiʹvved leʹbe jäänmõsân 3 neäʹttel seämma ääiʹj ko jeäʹnn lij luõvâsvuõđâst. Vuäitak ââʹnned tän vuässõõzz eʹččluõvâsvuõđâst õhttân vuâra leʹbe jueʹǩǩed tõn jäänmõsân neellj pâjja.

Jõs leäk juʹn âânnam 18 arggpeiʹvved luõvâsvuõđ, vuäitak võl ââʹnned 36 arggpeiʹvved. Vuäitak ââʹnned tõid tõn mâŋŋa ko puärrsitieʹǧǧ vuäǯǯmõš lij puuttâm. Vuäitak ââʹnned luõvâsvuõđ õhttân vuâra leʹbe kueʹhtten pââʹjest. Jõs jiõk leäkku âânnam võl ni vooʹps luõvâsvuõđ, vuäitak ââʹnned õhttân vuâra puk 54 arggpeiʹvved luõvâsvuõđ.

Jõs piârrja šâʹdde juuʹmiǩ, Kela mähss eʹččvuõtt-tieʹǧǧ 18 arggpeiʹvved lââʹzz. Täid peeiʹvid vuäitak ââʹnned seämma ääiʹj jieʹnnin leʹbe puärrsitieʹǧǧ puuttâm mâŋŋa.

Looǥǥ lââʹzz eʹččvuõtt-tieʹǧǧ ooccmest (lääddas).

Kõõjj tuâjjpääiʹǩest

Eʹččluõvâsvuõđ ââʹnet ouddâl ko päärnaž lij teâuddam 2 eeʹjj.

Vuäitak ooccâd eʹččvuõtt-tieʹǧǧ mââiǩiõʹtte. Ooʒʒ eʹččvuõtt-tieʹǧǧ kuuitâǥ ouddâl ko päärnaž teâudd 2 eeʹjj da 2 määnpââʹj.

Tääʹrǩest tuu tuâjjuʹvddjest ouddâl ooccâm, vuäǯǯak-a eʹččluõvâsvuõđ ääiʹjest pääʹlǩ.

Iʹlmmet tuâjjuʹvddja eʹččluõvâsvuõđâst 2 määnpââʹj ouddâl luõvâsvuõđ aalǥ. Jõs luõvâsvuõttad lij jäänmõsân 12 arggpeiʹvved, iʹlmmet tõʹst määnpââʹj ouddǩiõʹtte.

Vuäitak ooccâd eʹččvuõtt-tieʹǧǧ, jõs leäk ouddmiârkkân põõrǥâsneǩ, reâuǥtem leʹbe mättʼtõõtti.

Puärrsiteäʹǧǧ

Puärrsiluõvâsvuõʹtte vuäitt pääʹcced kuäbbaž-ne puärrsin. Suäna vuäiʹtte leeʹd luõvâsvuõđâst vuârrvuârai še.

Puärrsiluõvâsvuõtt peštt 158 arggpeiʹvved leʹbe nuʹtt pieʹll eeʹjj. Kela mähss puärrsiluõvâsvuõđ ääiʹj puärrsitieʹǧǧ. Ko puärrsiteäʹǧǧ poott, päärnaž lij nuʹtt 9 määnpââʹj âkksaž.

Jõs piâr vuäǯǯ juuʹmǩid, Kela mähss puärrsitieʹǧǧ 60 arggpeiʹvved leʹbe nuʹtt 10 neäʹttled lââʹzz.

Jõs jeäʹnn âânn huõl päärnast õhttu, son vuäitt leeʹd kuuʹǩǩben puärrsiluõvâsvuõđâst.
Son vuäitt vuäǯǯad puärrsitieʹǧǧ 54 arggpeiʹvved leʹbe nuʹtt 9 neäʹttled kuuʹǩǩben. Tät ooudald, što päärnast ij leäkku snäätnai eʹčč ij-ǥa jieʹnnest leäkku pieʹllkueiʹmm, kååʹtt vuäitči vuäǯǯad eʹččvuõtt-tieʹǧǧ.

Jeäʹnn âlgg jieʹlled šõddeem mâŋŋa dåhttartäʹrǩstummšest da tååimted Kelaaʹje mâʹŋŋtäʹrǩstemtuõđštõõzz. Kela taarbaš tuõđštõõzz, što tõt vuäitt mäʹhssed puärrsitieʹǧǧ.

Ooʒʒ puärrsitieʹǧǧ määnpââʹj ouddâl luõvâsvuõđ alttummuž.

Puärraz vuäiʹtte še reâuggad vueʹssäiggsiʹžžen da håiddad päärna vuârrvuârai. Tän ääiʹjest Kela mähss vueʹsspuärrsitieʹǧǧ kuhttu puärrsa.

Looǥǥ lââʹzz puärrsitieʹǧǧ ooccmest (lääddas).

Mõõn jiânnai tuärjjõõzz vuäǯǯ?

Jeäʹnnvuõtt-tieʹǧǧ, spesiaaljeäʹnnvuõtt-tieʹǧǧ, eʹččvuõtt-tieʹǧǧ da puärrsitieʹǧǧ meäʹr laʹsǩǩeet takainalla eeʹǩǩpuåttji vuâđald. Eeʹǩǩpuåttjin juuʹrdet tuu puåttjid 12 määnpââʹj ääiʹj. Jõs vuäitak vuäǯǯad tuärjjõõzz ouddmiârkkân vueʹssmannust 2021 ääʹljeeʹl, Kela laʹsǩǩad tuärjjõõzz meäʹr tõi puåttji mieʹldd, koid leäk vuäǯǯam 1.4.2020–31.3.2021.

Tuärjjõs lij pâi uuʹccab ko päʹlǩǩ. Takainalla tõt lij 70 % puåttjin.

Laʹsǩǩed tuärjjõõzzâd meäʹr laʹsǩǩeem-mašinain (lääddas).

Tuärjjõõzz määuʹset takainalla 6 peeiʹvest neäʹttel õõl. Jõs vuäǯǯak puärrsiluõvâsvuõđ ääiʹj pääʹlǩ, Kela mähss tuärjjõõzz tuu tuâjjuʹvddja.

Tuärjjõʹsse vaaikat še tõt, jõs leäk mättʼtõõttâm leʹbe puõccâm leʹbe leämmaž reâuǥteʹmmen. Uuʹccmõs tuärjjõs lij 29,05 euʹrred peeiʹvest. Ouddmiârkkân mättʼtõõtti vuäǯǯ tän veeʹrd tuärjjõõzz.

Puärrsitieʹǧǧest määuʹset piiđ.

Tuâjjliʹžže nårrje jeältõk da eeʹǩǩluämm, ko son lij jeäʹnnluõvâsvuõđâst, eʹččluõvâsvuõđâst leʹbe puärrsiluõvâsvuõđâst.

Kela-kortt

Ko päärnaž šâdd Lääʹddjânnmest, tõʹst mâânn teâtt puõccipõõrtâst narodrekisteera da toʹben Kelaaʹje. Päärnaž vuäǯǯ persoontiõtt.

Ko päärnaž lij vuäǯǯam nõõm, Kela vuõlttad domoi Kela-koort leʹbe puõccâmååsktõskoort.

Looǥǥ lââʹzz