Ko päärnaž šâdd

Siõʹme šõddâm mâŋŋa puärraz vuäǯǯa leeʹd siõʹmein dååma. Kela mähss tän ääiʹjest teägglaž tuärjjõõzz, kååʹtt stään piârri puåttjid.

Jeäʹnnvuõtt-teäʹǧǧ

Siõʹme šõddâm mâŋŋa jieʹnn jeäʹnnvuõttluämm juätkkai nuʹtt 3 määnpââʹj. Jeäʹnnvuõtt-tieʹǧǧ määuʹset jeänna tän ääiʹj.

Looǥǥ lââʹzz jeäʹnnvuõtt-tiẹʹǧǧest.

Looǥǥ lââʹzz jeäʹnnvuõtt-tieʹǧǧ ooccmest (lääddas).

Eʹččvuõtt-teäʹǧǧ

Eʹčč vuäitt ââʹnned luõvâsvuõđ õhttsiʹžže jäänmõsân 54 arggpeiʹvved leʹbe nuʹtt 9 neäʹttled. Kela mähss eʹččluõvâsvuõđ ääiʹj eʹččvuõtt-tieʹǧǧ. Vuäitak leeʹd tõʹst 1–18 arggpeiʹvved leʹbe 3 neäʹttel dååma jieʹnnin seämma ääiʹj.

Vuäitak leeʹd jieʹnnin seämma ääiʹj dååma jäänmõsân neellj kõõskâst.

Jõs leäk juʹn âânnam 18 arggpeiʹvved luõvâsvuõđ, vuäitak võl ââʹnned 36 arggpeiʹvved. Vuäitak ââʹnned tõid tõn mâŋŋa ko puärrsipeiʹvvtieʹǧǧ vuäǯǯmõš lij puuttâm. Vuäitak ââʹnned luõvâsvuõđ õhttân vuâra leʹbe kueiʹt kõõskâst. Jõs jiõk leäkku âânnam võl ni vooʹps luõvâsvuõđ, vuäitak ââʹnned õhttân vuâra puk 54 arggpeiʹvved luõvâsvuõđ.

Jõs piârrja šâʹdde juuʹmiǩ, Kela mähss eʹččvuõtt-tieʹǧǧ 18 arggpeiʹvved lââʹzz. Täid peeiʹvid vuäitak ââʹnned seämma ääiʹj jieʹnnin leʹbe puärrsipeiʹvvtieʹǧǧ puuttâm mâŋŋa.

Looǥǥ lââʹzz eʹččvuõtt-tieʹǧǧ ooccmest (lääddas).

Kõõjj tuâjjpääiʹǩest

Eʹččluõvâsvuõđ ââʹnet ouddâl, ko päärnaž lij teâuddam 2 eeʹjj.

Vuäitak ooccâd eʹččvuõtt-tieʹǧǧ mââiǩiõʹtte še. Ooʒʒ eʹččvuõtt- tieʹǧǧ kuuitâǥ ouddâl, ko päärnaž teâudd 2 eeʹjj da 2 määnpââʹj.

Tääʹrǩest ouddâl ooccâm, vuäǯǯak-a eʹččluõvâsvuõđ ääiʹj  pääʹlǩ.

Iʹlmmet tuâjjuʹvddja eʹččluõvâsvuõđâst 2 määnpââʹj ouddâl luõvâsvuõđ aalǥ. Jõs luõvâsvuõttad lij jäänmõsân 12 arggpeiʹvved, iʹlmmet tõʹst määnpââʹj ouddǩiõʹtte.

Vuäitak ooccâd eʹččvuõtt-tieʹǧǧ, jõs leäk ouddmiârkkân põõrǥâsneǩ, reâuǥteʹm leʹbe mättʼtõõtti.

Puärrsiteäʹǧǧ

Puärrsiluõvâsvuõʹtte vuäitt pääʹcced kuäbbaž-ne puärrsin. Suäna vuäiʹtte leeʹd luõvâsvuõđâst vuârrvuârai še. Puärrsiluõvâsvuõtt peštt 158 arggpeiʹvved leʹbe nuʹtt pieʹll eeʹjj.

Kela mähss puärrsiluõvâsvuõđ ääiʹj puärrsitieʹǧǧ.

Ko puärrsiteäʹǧǧ poott, päärnaž lij nuʹtt 9 määnpââʹj âkksaž. Jõs piâr vuäǯǯ juuʹmǩid, Kela mähss puärrsitieʹǧǧ 60 arggpeiʹvved lââʹzz.

Jõs jeäʹnn âânn huõl päärnast õhttu, son vuäitt vuäǯǯad puärrsitieʹǧǧ 54 arggpeiʹvved kuuʹǩǩben. Tät ooudald, što päärnast ij leäkku snäätnai eʹčč leʹbe nuʹbb ooumaž, kååʹtt vuäitči vuäǯǯad eʹččvuõtt-tieʹǧǧ.

Jeäʹnn âlgg jieʹlled šõddeem mâŋŋa dåhttartäʹrǩstummšest da tuåimted Kelaaʹje mâʹŋŋtäʹrǩstemtuõđštõõzz. Kela taarbaš tuõđštõõzz, što tõt vuäitt mäʹhssed puärrsitieʹǧǧ.

Ooʒʒ puärrsitieʹǧǧ määnpââʹj ouddâl luõvâsvuõđ alttummuž.

Puärraz vuäiʹtte še reâuggad vueʹssäiggsiʹžžen da håiddad päärna vuârrvuârai. Tän ääiʹjest Kela mähss vueʹsspuärrsitieʹǧǧ kuhttu puärrsa.

Looǥǥ lââʹzz puärrsitieʹǧǧ ooccmest (lääddas).

Mõõn jiânnai tuärjjõõzz vuäǯǯ?

Jeäʹnnvuõtt-tieʹǧǧ, spesiaaljeäʹnnvuõtt-tieʹǧǧ, eʹččvuõtt-tieʹǧǧ da puärrsitieʹǧǧ meäʹr laʹsǩǩeet takainalla eeʹǩǩpuåttji mieʹldd. Eeʹǩǩpuåttjin juuʹrdet tuu puåttjid 12 määnpââʹj ääiʹj. Jõs vuäitak vuäǯǯad tuärjjõõzz ouddmiârkkân vueʹssmannust 2020 ääʹljeeʹl, Kela laʹsǩǩad tuärjjõõzz meäʹr tõi puåttji mieʹldd, koid leäk vuäǯǯam 1.4.2019-31.3.2020.

Tuärjjõs lij pâi uuʹccab ko päʹlǩǩ. Takainalla tõt lij 70 % puåttjin.

Laʹsǩǩed tuärjjõõzzâd meäʹr laʹsǩǩeem-mašinain (lääddas).

Tuärjjõõzz määuʹset arggpeeiʹvin (mieʹldd looǥǥeeʹl sueʹvtid). Jõs vuäǯǯak puärrsiluõvâsvuõđ ääiʹj pääʹlǩ, Kela mähss tuärjjõõzz tuu tuâjjuʹvddja.

Tuärjjõʹsse vaaikat še tõt, jõs leäk mättʼtõõttâm leʹbe puõccâm leʹbe leämmaž reâuǥteʹmmen. Uuʹccmõs tuärjjõs lij nuʹtt 716 e/mp. Ouddmiârkkân mättʼtõõtti vuäǯǯ tän veeʹrd tuärjjõõzz.

Puärrsipeiʹvvtieʹǧǧ lie piiđtemvuâlaž puåtti.

Tuâjjliʹžže nårrje jeältõk da eeʹǩǩluämm, ko son lij jeäʹnnluõvâsvuõđâst, eʹččluõvâsvuõđâst leʹbe puärrsiluõvâsvuõđâst.

Kela-kortt

Ko päärnaž šâdd Lääʹddjânnmest, tõʹst mâânn teâtt hospitaalâst narodrekisteera da toʹben Kelaaʹje. Päärnaž vuäǯǯ persoontiõtt.

Ko päärnaž lij vuäǯǯam nõõm, Kela vuõlttad domoi Kela-koort leʹbe puõccâmååsktõskoort.

Looǥǥ lââʹzz