Puärrsipeiʹvvtieʹǧǧ piârluõvâsvuõđ ääiʹjest | Nuõrttsääʹmǩiõll | KelaSirddu siiskõʹsse

Puärrsipeiʹvvtieʹǧǧ piârluõvâsvuõđi ääiʹj

Siõʹme vuõʹrddi puäʹres vuäitt kuâđđjed jeäʹnnluõvâsvuõʹtte juʹn ouddâl siõʹme šõddmõõžž. Siõʹme šõddmõõžž mâŋŋa kuhttu puärraz vuäǯǯa leeʹd siõʹmein dååma. Kela mähss tän ääiʹjest puärrsipeiʹvvtieʹǧǧid, kook stääʹne piârri puåttjid.

Kuäʹss tuärjjõõzzid vuäitt vuäǯǯad?

Vueʹlnn åårrai koovâst puuʹtet ouʹdde, måkam tuärjjõõzzid Kela mähss päʹrnnpiârrja vuõssmõs siõʹme šõddâm ääiʹj da ko päärnaž šâdd. Koov pâʹjjruõbdâst lij päärna ââʹǩǩ. Paalk čuäʹjte, koon ââʹǩǩpââʹjest Kela mähss koon-a tuärjjõõzz.

Päʹrnnpiârrji tuärjjõõzz. Päʹrnnpiârr vuäitt vuäǯǯad jeeʹresnallšem Kela mähssam tuärjjõõzzid ko päʹrnn šâdd šoorben. Täk ouddõõzz lie vueʹrddempââʹjjteäʹǧǧ, puärrsiteäʹǧǧ, dommhååid tuärjjõs da šiõttõllum håiddteäʹǧǧ, privatt hååid tuärjjõs da vueʹsshåiddteäʹǧǧ. päärnažlaaʹzz määuʹset pâi šõddmest 17 eeʹǩǩed räjja.

Vueʹrddempââʹjjteäʹǧǧ

Siõʹme vuõʹrddi puäʹres vuäitt kuâđđjed vueʹrddempââʹjjluõvâsvuõʹtte ääiʹjmõssân 30 arggpeeiʹv leʹbe nuʹt 5 neäʹttel ouddâl päärna laʹsǩǩuum ääiʹj.

Vueʹrddempââʹjjluõvâsvuõđâst åårrai puäʹres vuäǯǯ vueʹrddempââʹjjtieʹǧǧ. Tõn määuʹset 40 arggpeeiʹv leʹbe nuʹt 6,5 neäʹttel.

Vuäitak ooccâd vueʹrddempââʹjjtieʹǧǧ, ǥu vueʹrddempââʹjj lij pešttam 154 peiʹvved leʹbe 22 neäʹttled . Vuäǯǯak vuäpstõõǥǥâst vueʹrddempââʹjjtuõđštõõzz, koon taarbšak ooccmõõžž meâlddõssân. Kela mähss vueʹrddempââʹjjtieʹǧǧ mââibeäʹlnn jäänmõsân 2 määnpââʹj ääiʹjest. Vuäitak ooccâd seämma ooccmõõžžin še puärrsitieʹǧǧ.

Taaʹrǩest tuâjjuʹvddjest õõudbeäʹlnn ooccâm, vuäǯǯak-a vueʹrddempââʹjjluõvâsvuõđ ääiʹjest pääʹlǩ.

Muuʹšt iʹlmmted tuâjjuʹvddja vueʹrddempââʹjjluõvâsvuõđâst mââimõõzzâst 2 määnpââʹj õõudbeäʹlnn luõvâsvuõđ alttummuž.

Spesiaalvueʹrddempââʹjjteäʹǧǧ

Jõs tauddõõvak tuâjjpääiʹǩest kumccõʹsse, kemiallaš aunnstõõzzid leʹbe pâššneei kõʹppe, vuäitak kuâđđjed meädda tuâjast tâʹlles, ǥu vuârdak siõʹme. Näkam vueʹjjest vuäǯǯak spesiaalvueʹrddempââʹjjtieʹǧǧ.

Päärna šõddmõõžž mâŋŋa vueʹrddempââʹjjluõvâsvuõtt juätkkai nuʹt 1–2 neäʹttel. Jeänna määuʹset tän ääiʹjest vueʹrddempââʹjjtieʹǧǧ.

Puärrsiteäʹǧǧ

Vuäitak altteed puärrsiluõvâsvuõđ, ǥu siõmâž lij šõddâm. Puärrsiluõvâsvuõʹtte vuäitt kuâđđjed kuäbbaž täättas puärrsin. Suäna vueiʹtte leeʹd še vuârtõõǥǥi puärrsiluõvâsvuõđâst.

Puärrsiluõvâsvuõtt peštt 320 arggpeiʹvved leʹbe nuʹt 14 määnpââʹjjed. Kuhttuin puärrsin lij puärrsiluõvâsvuõđ peeiʹvin pieʹll leʹbe 160 peiʹvved. Nuʹbb puärrsin vuäitt luõvted nobba 0–63 peiʹvved leʹbe jäänmõsân 10,5 neäʹttled.

Kela mähss puärrsiluõvâsvuõđ ääiʹjest puärrsitieʹǧǧ. Puärrsiluõvâsvuõđ vuäitt ââʹnned jeeʹresmettsaž vuârain, poka päärnaž teâudd 2 eeʹjj. Suåv kuuitâǥ tuâjjuʹvddjinad puärrsiluõvâsvuõđ âânnmõõžžâst. Taaʹrǩest tuâjjuʹvddjest, vuäǯǯak-a puärrsiluõvâsvuõđ ääiʹjest pääʹlǩ. Jõs vuäǯǯak pääʹlǩ, Kela mähss tuärjjõõzz tuu tuâjjuʹvddja.

Jõs piâr vuäǯǯ juuʹmǩid, Kela mähss puärrsitieʹǧǧ 84 arggpeiʹvved leʹbe nuʹt 14 neäʹttled lââʹzz.

Jõs nuʹbb puärrsin âânn huõl päärnast tåʹlǩ õhttu, son vuäitt ââʹnned puk 320 arggpeiʹvved da leeʹd kuuʹǩǩab ääiʹj puärrsiluõvâsvuõđâst. Son vuäitt luõvted nobba päärna håiddai ooumže jäänmõsân 126 puärrsiteäʹǧǧpeiʹvved. Tät ooudald, što päärnast ij leäkku raavuum eʹčč ij-ǥa jieʹnnest leäkku pieʹllkueiʹmm, kååʹtt vuäitči vuäǯǯad eʹččvuõtt-tieʹǧǧ.

Ooʒʒ puärrsitieʹǧǧ ääiʹjeld. Kela mähss puärrsitieʹǧǧ mââibeäʹlnn jäänmõsân 2 määnpââʹj ääiʹjest.

Ooʒʒ puärrsitieʹǧǧ še tõn ääiʹjest, kuäʹss tuâjjuʹvddjad mähss tuʹnne pääʹlǩ.

Vueʹsspuärrsiteäʹǧǧ

Jõs hååidak päärna pieʹǩǩ ääiʹj peeiʹvest da leäk vueʹssäiʹǧǧtuâjast, vuäitak vuäǯǯad vueʹsspuärrsitieʹǧǧ. Vueʹsspuärrsiteäʹǧǧ lij pieʹll tiuddpuärrsitieʹǧǧest.

Vuäitak vuäǯǯad vueʹsspuärrsitieʹǧǧ, jõs leäk tuâjast jäänmõsân 5 čiâss peeiʹvest. Ǥu leäk vueʹsspuärrsiluõvâsvuõđâst õõut peeiʹv, tuʹst mâânn vueʹsspuärrsiteäʹǧǧpeiʹvv.

Tuärjjõs adoptiopuärrsid

Kela tuärjjad adoptiopäärna puärrsid miâlggâd seämmanalla ko biolooglaž puärrsid.

Adoptiopuärraz jie vueiʹt vuäǯǯad vueʹrddempââʹjjtieʹǧǧ, leâša sij vuäǯǯa puärrsitieʹǧǧ õhttsiʹžže 320 arggpeiʹvved. Puärrsitieʹǧǧ määuʹset tõn peeiʹvest ääʹljeeʹl, ko vuäǯǯak adoptiopäärna håiddsad.

Jõs adoptââstak päärna ålggjânnmin, vuäitak ooccâd Kelast teägglaž tuärjjõõzz adoptio koolaid.

Mõõn jiânnai tuärjjõõzz vuäǯǯ?

Puärrsitieʹǧǧ meäʹr laʹsǩǩeet eeʹǩǩpuåttji vuâđald. Eeʹǩǩpuåtti miârkkšâʹvve tuu 12 määnpââʹj puåttjid. Jõs vuäitak vuäǯǯad tuärjjõõzz ouddmiârkkân vueʹssmannust 2024 ääʹljeeʹl, Kela laʹsǩǩad tuärjjõõzz meäʹr tõi puåttji mieʹldd, koid leäk vuäǯǯam 1.4.2023–31.3.2024 .

Tuärjjõs lij pâi uuʹccab ko päʹlǩǩ. Tääuʹjmõssân tõt lij 70 proseeʹnt puåttjin.

Ärvvtõõl laʹsǩǩeem-mašinain, mâʹmmet vuäitak vuäǯǯad tuärjjõõzz (lääddas).

Tuärjjõʹsse vaaikat še tõt, jõs leäk mättʼtõõttâm leʹbe puõccâm leʹbe leämmaž reâuǥteʹmmen. Uuʹccmõs tuärjjõs lij 31 ,99 euʹrred peeiʹvest leʹbe nuʹtt 800 euʹrred määnpââʹjest. Ouddmiârkkân mättʼtõõtti vuäǯǯ tän veeʹrd tuärjjõõzz.

Puärrsipeiʹvvtieʹǧǧin vääʹldet piiđ.

Tuâjjliʹžže nårrje jeältõk da eeʹǩǩluämm, ko son lij puärrsiluõvâsvuõđâst.

Jõs vuäǯǯak puärrsiluõvâsvuõđ ääiʹj pääʹlǩ, Kela mähss tuärjjõõzz tuu tuâjjuʹvddja.

Seidd peeiʹvtum 16.2.2024

Mõõnn miõl leäk seeidast?