Päärnaihååid tuärjjõõzz

Puärrsiluõvâsvuõđ mâŋŋa vuäitak

  • håiddad päärna dååma da vuäǯǯad dommhååid tuärjjõõzz
  • riâššâd päärnže privatt peiʹvvhååid da vuäǯǯad dommhååid leʹbe privatt hååid tuärjjõõzz
  • reâuggad jäänmõsân 30 čiâssâd neäʹttlest da vuäǯǯad šiõttõllum håiddtieʹǧǧ
  • piijjâd päärna kååddlaž peiʹvvhoiddu.

Håiddluõvâsvuõtt

Puärrsiluõvâsvuõđ mâŋŋa kuäbbaž-ne puärrsin vuäitt pääʹcced håiddad päärna pääʹlǩteʹmes håiddluõvâsvuõʹtte tõn räjja, ko päärnaž teâudd 3 eeʹjj.

Iʹlmmet tuâjjuʹvddja håiddluõvâsvuõđâst mââimõssân 2 määnpââʹj ouddâl tõn älggmõõžž.

Dommhååid tuärjjõs

Dommhååid tuärjjõõzz vuäitt ooccâd, jõs vuâlla 3-âkksa päärna hååidat jeeʹres pääiʹǩest ko kååʹdd peiʹvvhååidast, ouddmiârkkân dååma. Hoiʹddjeei vuäitt leeʹd päärna eʹčč leʹbe jeäʹnn leʹbe ǩii-ne jeeʹres, ouddmiârkkân äʹjj leʹbe äkk leʹbe paʹlǩǩuum hoiʹddjeei. Dommhååid tuärjjõõzz ij vueiʹt vuäǯǯad, jõs päärnaž lij kååʹdd peiʹvvhååidast.

Dommhååid tuärjjõʹsse koʹlle håiddteäʹǧǧ da håiddlââʹss.

Håiddteäʹǧǧ lij:

  • nuʹtt 342 e/mp õõut vuâlla 3-ekksaž päärnast
  • nuʹtt 102 e/mp juõʹǩǩ jeeʹres vuâlla 3-ekksaž päärnast
  • nuʹtt 66 e/mp pâʹjjel 3-ekksaž päärnast, leâša vuâlla škooulâkksaž päärnast.

Håiddlââʹzz vuäǯǯ tåʹlǩ õõut päärnast, da tõt lij jäänmõsân nuʹtt 183 e/mp. Håiddlââʹzz mieʹrr lij puärrsi puåttjin ǩidd.

Dommhååid tuärjjõs lij piiđtemvuâlaž puåđ. Dommkåddad vââjj mäʹhssed kåʹddlââʹzz. Kõõjj lââʹssteâđaid tuu dommkååʹddest leʹbe Kelast.

Looǥǥ lââʹzz dommhååid tuärjjõõzz ooccmest (lääddas).

Privatt hååid tuärjjõs

Vuäitak vuäǯǯad privatt hååid tuärjjõõzz, jõs päärnžad håidd paʹlǩǩuum hoiʹddjeei leʹbe privatt peiʹvvhåiddpäiʹǩǩ. Päärnaž âlgg leeʹd vuâlla škooulâkksaž. Tuärjjõõzz ij vueiʹt vuäǯǯad, jõs päärnaž lij kååʹdd peiʹvvhååidast.

Privatt hååid tuärjjõʹsse koʹlle håiddteäʹǧǧ da håiddlââʹss da vueiʹtlvaž kåʹddlââʹss. Tuu dommkåʹdd vââjj mäʹhssed lââʹssen kåʹddlââʹzz.

Håiddteäʹǧǧ vuäitt leeʹd juʹn-a nuʹtt 174 e/mp leʹbe nuʹtt 64 e/mp tõn mieʹldd, mõõn veiddsaž päärna peiʹvvhåiddvuõiggâdvuõtt lij.

  • Kela mähss šuurab håiddtieʹǧǧ ouddmiârkkân teʹl, jõs puärraz reâugga leʹbe mättʼtâʹtte tiuddäiggsânji.
  • Uuʹccab håiddtieʹǧǧ Kela mähss, jõs puärraz leʹbe kuäbbaž-ne suännain lij tiudd peeiʹv dååma. Mäinnan vuäitt ouddmiârkkân leeʹd nuuʹbb päärna håidd leʹbe reâuǥteʹmesvuõtt. Uuʹccab håiddtieʹǧǧ määuʹset še ouddškooulâkksaž päärnain.

Håiddtieʹǧǧ lââʹssen vuäitak vuäǯǯad håiddlââʹzz jäänmõsân nuʹtt 146 e/mp. Håiddlââʹzz mieʹrr lij ǩidd puåttjin. Jõs vuäǯǯak uuʹccab håiddtieʹǧǧ, håiddlââʹzz še määuʹset bieʹllen.

Kela mähss tuärjjõõzz paʹlǩǩuum hoiʹddjeeja leʹbe peiʹvvhåiddpäikka. Privatt hååid tuärjjõs lij piiđtemvuâlaž puåđ.

Laʹsǩǩed dommhååid tuärjjõõzz da privatt hååid tuärjjõõzz meäʹr laʹsǩǩeem-mašinain (lääddas).

Looǥǥ lââʹzz privatt hååid tuärjjõõzz ooccmest (lääddas).

Šiõttõllum håiddteäʹǧǧ

Vuäitak reâuggad jäänmõsân 30 čiâssâd neäʹttlest da håiddad lopp ääiʹj päärnžad. Teʹl vuäǯǯak uuʹccben pääʹlǩ, leâša vuäǯǯak Kelast šiõttõllum håiddtieʹǧǧ. Kela mähss šiõttõllum håiddtieʹǧǧ vuâlla 3-ekksaž päärnast.

Kuhttu puärraz vuäiʹtte vuäǯǯad šiõttõllum håiddtieʹǧǧ. Suäna âʹlǧǧe kuuitâǥ leeʹd meädda tuâjast da håiddad päärna jeeʹres äiʹǧǧen leʹbe jeeʹres peeiʹvin.

Šiõttõllum håiddtieʹǧǧ määuʹset tuâjjääiʹj mieʹldd. Håiddteäʹǧǧ vuäitt leeʹd juʹn-a nuʹtt 244 e/mp leʹbe nuʹtt 162 e/mp tõn mieʹldd, mõõn jiânnai kõskkmieʹrin reâuǥak neäʹttlest.

Tääʹrǩest tuâjjääiʹj kuõskki raajid (lääddas).

Kela mähss šiõttõllum håiddtieʹǧǧ tåʹlǩ õõut päärnast vuârstes. Šiõttõllum håiddteäʹǧǧ lij piiđtemvuâlaž puåđ.

Looǥǥ lââʹzz šiõttõllum håiddtieʹǧǧ ooccmest (lääddas).

Vueʹsshåiddteäʹǧǧ

Vuäitak vuäǯǯad vueʹsshåiddtieʹǧǧ, ko reâuǥak jäänmõsân 30 čiâssâd neäʹttlest päärna håiddam diõtt.

Kela mähss vueʹsshåiddtieʹǧǧ päärnast, kååʹtt lij škooulâst 1. da 2. klaassâst.

Vueʹsshåiddteäʹǧǧ lij nuʹtt 98 e/mp. Tõt lij piiđtemvuâlaž puåđ.

Looǥǥ lââʹzz vueʹsshåiddtieʹǧǧ ooccmest (lääddas).