Pargoahasii vajodittem
Kela uárnee vajodittem pargoahasáid, kiäi pargonaavcâ teikkâ oppâmnaavcâ puácuvuotâ lii hiäjudâm teikkâ hiäjud alda iivij ääigi.
Vajodittem ulmen lii pyerediđ pargoost vaijeem teikkâ išediđ paargon maccâm. Vajodittem puáhtá meiddei išediđ nuorâ peessâđ paargon.
Jis tuu puácuvuotâ lii väädis já vaaigut ennuv tuu elimân, tun puávtáh uuccâđ vättee tálhudemvajodittem teikkâ maaŋgâáámmátlâš ovtâskâs ulmuu vajodittem.
Vajodittee psykoterapia
Tun puávtáh uuccâđ Kelast vajodittempsykoterapia, jis tun lah 16–67-ihásâš já tust lii mielâtiervâsvuođâ hemâdâs, mii vádásmit tuu uápuid teikkâ pargoi porgâm.
Tun puávtáh finniđ vajodittempsykoterapia, jis puoh čuávuvâš iävtuh tievih:
- Mielâtiervâsvuođâ hemâdâs lii psykiatrâ pahudâm.
- Psykiatrâ lii čáállám tunjin ciälkkámuš, mane tun tarbâšah terapia.
- Tun lah jo finnim mielâtiervâsvuođâ hemâdâs tiet tipšo ucemustáá 3 mánuppaje.
Jis Kela mieđeet tunjin vajodittempsykoterapia, tun finniih sajanmáávsu psykoterapeut máávsuin.
Áámmátlâš vajodittem
Tun puávtáh uuccâđ Kela áámmátlâš vajoditmân, jis tun jieh lah vala peessâm pargoelimân teikkâ jis tun lah lamaš tobbeen uánihis ääigi. Jis tun lah lamaš kuhháá pargoelimist, tun puávtáh uuccâđ vajodittem pargoiäláttâhlájádâsâst.
Vajodittem ulmen lii pyerediđ pargoost vaijeem teikkâ išediđ paargon maccâm. Vajodittem puáhtá meiddei išediđ finniđ pargosaje.
Áámmátlâš vajodittemčielgiittâs
Tun puávtáh uuccâđ áámmátlâš vajodittemčielgittâsân, jis tuu pargo- teikkâ oppâmnahcâ lii hiäjunâm puácuvuođâ teikkâ váádu tiet.
Vajodittemčielgittâsâst äššitobdeeh árvuštâleh, maggaar pargo- teikkâ toimâmäppi tust lii já maggaar máátu já valmâšvuođah tust láá pargoeellim várás. Tun finniih meid tiäđu jieškote-uvlágán uáppumáhđulâšvuođâin já tast, maid eres ámáttáid lii vátámuššân.
Vajoditmist tun rááhtáh áámmátulmuiguin vuávám, mii iššeed tuu peessâđ uáppoid teikkâ paargon.
Škovliittâs
Jis tust lii puácuvuotâ teikkâ váddu, tun puávtáh finniđ Kelast torjuu škovliittâsân, mii iššeed tuu peessâđ pargoelimân. Taan torjuu puáhtá táválávt finniđ nube tääsi uáppoid, ollâškovlâuáppoid sehe uđđâsistškovlim várás.
Tunjin pyehtih sajanmäksiđ
- koloid moh šaddeh uápuin, tegu luuhâmpajemáávsuid já škovlâtarbâšijd
- mätkikoloid pääihi já škovlâpäikkikode kooskâst.
Pargo finnim ovdedeijee áámmátlâš vajodittem
Motomin puácuvuotâ teikkâ vädis eellimmuddo puáhtá toohâđ škovliittâs teikkâ áámmát valjim vädisin. Pargo finnim ovdedeijee áámmátlâš vajoditmist tun finniih torjuu välmejeijest. Välmejeijee puáhtá išediđ tuu kavnâđ pargosaje teikkâ vuáđudiđ finnoduv.
Vajoditmist lii 3 jieškote-uvlágán muulsâiävtu:
- Pargoiskâdâllâm: Peesah iskâđ jieškote-uvlágán pargoid já pargosoojijd, vâi tun puávtáh čielgâdiđ, mii ámáttijd teikkâ pargoid heivee tunjin pyeremusávt.
- Paargonvalmim: Tun finniih torjuu já stivrim tai tááiđui oovdedmân, moid tun tarbâšah pargoelimist.
- Pargoiskâdâllâm já paargonvalmim ovtâstume.
Kela iššeed tuu valjiđ tunjin hiäivulâš muulsâiävtu.
Kiila-vajodittem pargoelimist leijee ulmuid
Kiila-vajodittem lii kurssâ mii iššeed tuu pyerediđ tuu pargonaavcâ já pissoođ pargoelimist. Kela uárnee Kiila-vajodittem oovtâst pargotiervâsvuođâhuolâttâssáin já tuu pargosojijnâd.
Pargoadeleijee puáhtá uuccâđ Kiila-Kuursâ pargeidis. Meiddei áámmátlitoh pyehtih uuccâđ Kiila-kuursâ jesânijdis.
Tun puávtáh uuccâđ kuursâid Kela siijđoin (suomâkielân).
Jis tun jieh kaavnâ hiäivulâš kuursâ, puávtáh uuccâđ Kiila-ovtâskâs ulmuu vajodittem. Ovtâskâs ulmuu vajoditmist vajodittem palvâluspuovtâdeijeeh čuákkejeh ovtâskâs äššigâsâin juávhu.
Áámmátlâš Taito-vajodittem
Puávtáh uuccâđ Taito-vajodittem, jis porgâm teikkâ oppâm lii väädis puácuvuođâ teikkâ váádu tiet.
Vajoditmist tun finniih persovnâš stivrim, tun uásálistáh juávkkuvajoditmân já peesah pargohárjuttâlmân. Tun finniih olssâd stivrejeijee, kote tuárju tuu ubâ vajodittem ääigi.
Ko vajodittem nohá, tunjin ráhtoo jieijâd áámmátlâš vuávám.
Išeniävuh
Jis tun tarbâšah išeniävuid pargoost teikkâ uápuin puácuvuođâ teikkâ váádu tiet, Kela puáhtá skappuđ išeniävuid tunjin.
Tun puávtáh finniđ ovdâmerkkân luuhâmtelevisio, čyegisčááitu teikkâ stuorrâ čááitu teikkâ tiätumaašin.
Tun puávtáh finniđ išeniävu tolemustáá vuáđuškoovlâ 7. luokkaast.
Jis tun tarbâšah eres išeniävuid ovdâmerkkân lihâdem várás, tun puávtáh táttuđ taid almolâš tiervâsvuođâhuolâttâsâst, tegu tiervâsvuođâkuávdáást.
Iäláttâstoorjâ
Iäláttâstoorjâ lii tárguttum irâtteijeid já áámmáthárjutteijeid, kiäin lii mottoom puásu teikkâ váddu.
Tun puávtáh finniđ iäláttâstorjuu, jis finnoduv vuáđđudmist teikkâ rievdâdempargoin šaddeh koloh.
Torjuu puáhtá finniđ
- pargoniävui, viäsukáálvui já taarbâšlâš piergâsij haahâm várás
- toimâsoojij šipšâm várás.
Tun puávtáh meid uuccâđ iäláttâstorjuu, jis tust lii jo finnodâh já tarbâšah puácuvuođâ teikkâ váádu tiet pargopiergâsijd.
Iäláttâstorjust ij moonâ viäru.
Neuropsykologlâš vajodittem
Neuropsykologlâš vajodittem lii tárguttum 16–67-ihásáid, kiäin lii ovdâmerkkân luuhâmhemâdâs teikkâ addimhemâdâs teikkâ ADHD. Neuropsykologlâš vajodittem puáhtá finniđ meiddei ovdâmerkkân vuoiŋâšvorrâjotteemhemâdâs teikkâ vuoiŋâšvave maŋa.
Vajodittem várás tarbâšuvvoo neuropsykolog já tuáhtár ciälkkámuš.
Neuropsykologlâš vajodittem lii táválávt ovtâskâs ulmuu vajodittem.
Jis Kela mieđeet tunjin neuropsykologlâš vajodittem, tun finniih Kelast sajanmáávsu terapeut máávsuin.