Párnái já nuorâi vajodittem | Anarâškielâ | KelaMoonâ siskáldâsân

Párnái já nuorâi vajodittem

Kela uárnee párnáid já nuoráid vajodittem, kote puáhtá leđe jo-uv ovtâskâs ulmuu vajodittem teikkâ juávkkuvajodittem.

Vajodittem pyehtih orniđ vajodittem uárnejeijee tiilijn, pääihist, škoovlâst teikkâ peivikiäjust.

Párnái peerâkuursah

Kela uárnee peerâkuursâid párnáid, kiäin lii miinii puácuvuotâ. Peerâkuursah išedeh párnáá já perruu vuáháduđ nubástussáid, maid puácuvuotâ teikkâ váddu toovvât.

Kuursâst tij teivâvetteđ eres perruid, kiäh láá siämmáá tiileest. Tij pyehtivetteđ jyehiđ feeriimijd oovtâst.

Peerâkuursah láá tárguttum párnáid, moin lii ovdâmerkkân miinii čuávuváin:

  • ADHD
  • autismspektri hemâdâs
  • kielâovdánem hemâdâs
  • Down tavdâmerkkâovtâstume
  • diabetes
  • jámálgemtavdâ
  • ovdánemváddu
  • uáinim- teikkâ kuullâmváddu
  • CP-váddu
  • puurâs
  • mottoom härvinâš puácuvuotâ.

Tun finniih lasetiäđu kuursâin Kela siijđoin (suomâkielân).

LAKU-peerâvajodittem

LAKU-peerâvajodittem lii tárguttum 7–15-ihásâš párnáid, kiäin lii ADHD, ADD, Tourette tavdâmerkkâovtâstume teikkâ autismspektri diagnoos.

Vajodittem iššeed perruu iberdiđ pyerebeht párnáá neuropsykiatrisâš hemâdâsâid. Vajoditmist tij finniivetteđ tiäđu párnáá šoddâmist já čolgâmist. Siämmást oppâvetteđ vuovijd, moh išedeh aargâst já vädis tiilijn.

Teivâdmeh pyehtih leđe vajodittemkuávdáást, perruu pääihist teikkâ eres uápis saajeest.

Oma väylä -vajodittem

Oma väylä -vajodittem lii tárguttum 16–29-ihásâš nuoráid, kiäin lii ADHD, ADD teikkâ autismspektri diagnoos. Vajoditmist tun oopah tááiđuid, moi tun tarbâšah uápuin, pargoelimist já aargâst.

Vajoditmân kuleh ovtâskâs ulmuu teivâdmeh já juávkkuteivâdmeh. Ovtâskâs ulmuu teivâdmeh uárnejuvvojeh tunjin uápis soojijn, tegu pääihist,  oppâlájádâsâst teikkâ pargosaajeest. Juávkkuteivâdmijn finniih viärdásâštorjuu já puávtáh jyehiđ feeriimijd eres nuorâiguin.

Nuorâ áámmátlâš vajodittem

Nuorâ áámmátlâš vajodittem lii tárguttum 16–29-ihásáid, kiäin ij lah škovlâsaje teikkâ pargosaje. Tun puávtáh finniđ tom meid, jis tuu uápuh láá  koskâldum teikkâ vaarâst koskâlduđ.

Nuorâ áámmátlâš vajodittem láá

  • pargo finnim ovdedeijee áámmátlâš vajodittem
  • vajodittemčielgiittâs
  • škovliittâs
  • Nuotti-hárjuttâs.

Tun puávtáh uuccâđ nuorâ áámmátlâš vajodittem suáittimáin palvâlemnumerân 020 692 205. Ucâmušluámáttuv teikkâ tuáhtárciälkkámuš ij taarbâs.

Luuvâ lase pargo finnim ovdedeijee áámmátlâš vajoditmist.

Luuvâ lase vajodittemčielgiittâsâst.

Luuvâ škovliittâsâst.

Nuotti-hárjuttâs

Nuotti-hárjuttâs lii tárguttum nuoráid, kiäh tarbâšeh persovnlâš torjuu aargâst já puátteeääigi vuáváámist.

Tun uážuh hárjuttâsâst jieijâd välmejeijee, kiäin tun teeivah merikoskâsávt. Välmejeijee iššeed tuu tubdâđ, maggaar nanosvuođah já naavcah tust láá. Välmejeijee puáhtá išediđ tuu meid peessâđ uáppoid teikkâ pargoelimân.

Eres vajodittem párnáid já nuoráid

Ovdiibeln lii muštâlum párnái já nuorâi jieijâs vajodittempalvâlusâin. Tai lasseen párnáást teikkâ nuorâst puáhtá leđe vuoigâdvuotâ meiddei Kela eres vajodittempalvâlusssáid. Toh láá ovdâmerkkân vättee tálhudemvajodittem já maaŋgâáámmátlâš ovtâskâs ulmuu vajodittem.

Jis tun lah ucemustáá 16-ihásâš, tust puáhtá leđe riehti meid

  • nuorâ áámmátlâš vajoditmân
  • eres áámmátlâš vajodittem palvâlussáid
  • psykoterapian
  • neuropsykologlâš vajoditmân. 

Luuvâ lase vättee tálhudemvajoditmist.

Luuvâ lase maaŋgâáámmátlâš ovtâskâs ulmuu vajoditmist.

Luuvâ lase psykoterapiast.

Luuvâ lase neuropsykologlâš vajoditmist.

Išeniävuh

Jis pärni teikkâ nuorâ taarbâš išeniävuid škoovlâst teikkâ uápuin, Kela puáhtá skappuđ išeniävuid. Kela puáhtá meiddei ravviđ, maht kevttiđ išeniävuid. Išeniävuid puáhtá finniđ tolemustáá vuáđuškoovlâ 7. luokkaast.

Luuvâ lase

Sijđo lii peividum 30.1.2024

Mon mielâst tun lah sijđoost?