Sáhtátgo oažžut Kela doarjagiid, go fárret olgoriikkaide?
Doarjagiid eavttut leat iešguđetláganat dan mielde, fárretgo olgoriikkaide
- bargin
- fitnodatdatdoallin
- sáddejuvvon bargin
- bearašlahttun
- stuđeantan dahje dutkin
- ealáhatoažžun.
Bargan EU-riikkas, Edg-riikkas, Sveiccas dahje Stuorra-Británnias
Jos manat bargui dáid riikkaide, oanehašge bargan váikkuha nie, ahte dus ii leat šat vuoigatvuohta Kela doarjagiidda.
Sáhtát goittotge oažžut doarjaga dan riikkas, gos barggat. Sáhtát oažžut doarjaga, vaikko it ásaše dan riikkas, gos barggat.
Rádjebargit
Rádjebargi lea olmmoš, guhte máhccá jeavddalaččat beaivválaččat dahje unnimustá oktii vahkkui su iežas fásta ássanriikii.
Jos barggat rádjebargin nuppi EU-riikkas dahje Edg-riikkas, dus lea vuoigatvuohta barganriikka doarjagiidda. Doarjaga oažžumii ii váikkut dat, guđe riikkas ásat.
Loga lasi rádjebargi sosiáladorvvus (suomagillii).
Sáddejuvvon bargit
Sáddejuvvon bargit leat olbmot, geaid suopmelaš bargoaddi lea sádden bargui olgoriikii.
Fárret EU-riikii, Edg-riikii, Sveicii dahje Stuorra-Británniai
Jos du bargoaddi sádde du bargui dáid riikkaide, dus lea dábálaččat vuoigatvuohta Kela doarjagiidda.
Du bargoaddi galgá ohcat dutnje Ealáhatdorvoguovddážis A1-duođaštusa. Dainna čujuhat nuppi riikkas, ahte bargoaddát máksá sosiáladorvomávssuid Supmii.
Fárret riikii, mainna Suomas lea sosiáladorvosoahpamuš
Jos du bargoaddi sádde du bargui sosiáladorvosoahpamušriikii, dus lea dábálaččat ain vuoigatvuohta Kela doarjagiidda. Bargogohččun sáhttá dalle bistit badjel 6 mánuge.
Du bargoaddi galgá ohcat dutnje sáddejuvvon bargi duođaštusa. Dan oažžu Ealáhatdorvoguovddážis. Duođaštusa vuođul Kela dutká, sáhttágo dutnje ain máksit doarjagiid.
Fárret eará guvlui
Jos du bargoaddi sádde du bargui eará go EU-riikii, Eta-riikii, Sveicii, Stuorra-Británniai dahje sosiáladorvosoahpámušriikii, dus lea ain vuoigatvuohta Kela doarjagiidda.
Jos du bargoaddi sádde du bargui badjel 6 mánotbaji áigái, almmut ovttas bargoaddiin olgoriikka barggus Kelai. Almmuhusa galgá dahkat maŋimustá dalle, go leat máhccamin Supmii.
Bearašlahtut
Jos fárret olgoriikkaide oktan bearašlahtuin ja áiggot orrut olgoriikkain guhkimustá 6 mánotbaji, dus lea dábálaččat vuoigatvuohta Kela doarjagiidda.
Jos fárret ovdamearkka dihte stuđeantta, sáddejuvvon bargi, stáhta virgeolbmo dahje ovddidanovttasbarggu bargi bearašlahttun, sáhtát oažžut Kela doarjagiid, vaikko ásašit olgoriikkain badjel 6 mánotbaji.
Galggat almmuhit olgoriikkain ássamis Kelai. Almmut Kelai maiddái, jos ásat ja barggat EU-riikkas. Dat sáhttá váikkuhit dasa, sáhtátgo oažžut Kelan doarjagiid.
Stuđeanttat ja dutkit
Dus lea vuoigatvuohta Kela doarjagiidda, vaikke stuđerešit olgoriikkain badjel 6 mánotbaji.
Jos čađahat olles dutkosa olgoriikkain, oza oahppodoarjaga olgoriikka oahpuide. Jos leat molssastuđeantan olgoriikkain, daga oahppodoarjaga nuppástusalmmuhusa. Jos it oaččo Kelas oahpporuđa, almmut olgoriikka oahpuin Kelai.
Jos barggat olu stuđerema lassin, lea vejolaš ahte it šat oaččo Kela doarjagiid. Ná lea eandaliige dalle, jos orut EU-riikkas. Muitte almmuhit Kelai barggus, man don barggat nuppi EU-riikkas. Váldde maiddái čielgasa barganriikka sosiáladorvonjuolggadusain.
Ealáhatolbmot
Jos oaččut ealáhaga ja fárret fásta olgoriikii, Kela gaskkalduhttá du ealáhaga mávssu čuovvovaš mánotbaji álggu rájes fárremis.
Jos fárret sosiáladorvosoahpamušriikii ealáhaga máksin sáhttá joatkašuvvat. Dáhkádusealáhaga ii goittotge sáhte oažžut sosiáladorvosoahpamušriikkaide.
Jeara Kela bálvalannummiris, mo olgoriikkaide fárren váikkuha du ealáhaga mávssuide: 020 634 0200.
Bargoealáhagaid čoggomis ja máksimis olgoriikkaide oaččut lassidieđu Ealáhatdorvoguovddáža siidduin (www.etk.fi, suomagillii).
Lassidieđut
Kela Riikkaidgaskasaš áššiid guovddáš (suomagillii) addá dieđu Supmii dahje olgoriikii fárremis.
Diehtu dearvvasvuođabálvalusaid geavaheamis Suomas ja olgoriikkain oaččut neahtas (eu-dearvvasvuodadiksun.fi) ja rávdnjepoastta yhteyspiste@kela.fi bokte.
Diehtu Kela doarjagiin sierra gielain oaččut InfoFinland-neahttasiidduin (infofinland.fi).