Diehtosuodji ja heaggadieđuid gieđahallan Kelas
Dán siiddus:
Mii diehtosuodji lea?
Diehtosuodji lea vuođđovuoigatvuohta, ja dainna dárkkuhuvvo heaggadieđuid suddjen. Heaggadieđuin dárkkuhuvvojit buot dakkár dieđut, mat laktásit olbmui, gean sáhttá identifiseret. Juohke olbmos leat su dieđuide laktáseaddji vuoigatvuođat.
Diehtosuodjái laktáseaddji deháleamos lágat leat EU:a almmolaš diehtosuodjeásahus ja dan dievasmahtti Suoma diehtosuodjeláhka:
Diehtosuodjeásahus ja diehtosuodjeláhka meroštallet, maid heaggadieđuid sáhttá gieđahallat ja man láhkai.
Registtardoalli dárkkuha olbmo dahje organisašuvnna, gii/mii meroštallá, man dárkkuhussii ja man láhkai heaggadieđut gieđahallojit. Kela gieđahallá registtardoallin doaimmastis ovdamearkan áššehasaidis sihke bargiidis heaggadieđuid.
Registrerejuvvon dárkkuha olbmo, gean heaggadieđut gieđahallojit.
Heaggadieđuid gieđahallan Kelas
Kela ovdduide laktáseaddji áššiin sáhttit geavahit du dieđuid ovdamearkan dalle, go
- gieđahallat du ovdoáššiid
- bálvalit du áššehasbálvalusas
- gohcit siskkáldasat doaibmamet
- čujuhit áššehasbálvalusa ja áššehasdiehtojuohkima dihto joavkkuide.
Eará áššiin sáhttit geavahit du dieđuid ovdamearkan dalle, go
- dahkat Kelai mearriduvvon lágas ásahuvvon statistihkka- ja dutkanbargguid
- ovddidit doaibmamet
- ollašuhttit eará doaibmamet, mat leat ovdamearkan rekryteremiid ja skáhppomiid bargan sihke hálddahuslaš áššiid ja ođasreivviid diŋgomiid gieđahallan.
Dus alddát: Mii oažžut dieđuid dus alddát, ovdamearkan du deavdin ohcamušain ja daid čuvvosiin.
Eará virgeoapmahaččain: Jos lágas lea nu ásahuvvon, mii sáhttit oažžut du heaggadieđuid virgeoapmahaččain, dego Digi- ja álbmotdiehtodoaimmahagas ja Vearrohálddahusas.
Kelas du heaggadieđuid gieđahallet dušše dat doaibmaolbmot, geaid bargguide du dieđuid gieđahallan gullá. Kela gohcá heaggadieđuid gieđahallama máŋgga láhkai.
Kela doaibmaolbmot leat álo geatnegasat doallat du dieđuid čiegusin olggobeale doaibmiin.
Kela sáhttá bargat automáhtalaš mearrádusaid dakkár áššiin, maid čoavdimii ii laktás guorahallan. Automáhtalaš mearrádus lea mearrádus, man bargamii olmmoš ii leat oassálastán. Automašuvdna dahká vejolažžan johtilut ja beaktilut bálvalusa.
Jos ášši čoavdin eaktuda vihkkedallama, čovdosa bargá álo Kela doaibmaolmmoš.
Suomas virgeoapmahaččaid bargan automáhtalaš mearrádusain ásahuvvo hálddahuslágas (434/2003) ja dieđuhálddašanlágas (906/2019). Automáhtalaš mearrádussii sáhttá ohcat nuppástusa, dego Kela dahkan earáge mearrádusaide.
Dárkilut dieđuid Kela automáhtalaš mearrádusain ja nuppástusohcamis gávnnat min siidduin Automáhtalaš mearrádusat (suomagillii).
Kela addá lágas ásahuvvon áššiid oktavuođain du heaggadieđuid eará virgeoapmahaččaide. Muhtin dáhpáhusain mii sáhttit luohpadit dieđuid maiddái eará oassebeliide, jos leat addán iežat miehtama dasa.
Kelas sáhttá luohpadit dieđuid maiddái ovdamearkan dutkan- ja statistihkkadárkkuhusaide, dallego luohpadeapmi vuođđuduvvá sosiála- ja dearvvasvuođadieđuid nuppi saját geavahusa guoski láhkii elege nu daddjon sekundáraláhkii 552/2029 dahje juo diehtunoažžunvuoigatvuođaide, mat vuođđuduvvet sierralágaide. Dalle luohpaduvvon diehtu lea jogo anonymiserejuvvon dahje pseudonymiserejuvvon. Anonymiserejuvvon diehtu dárkkuha, ahte dieđu ii sáhte šat ovttastahttit dutnje mange láhkai. Pseudonymiserejuvvon diehtu dárkkuha, ahte du ii sáhte šat dovdat dieđuin almmá lassidieđuid haga.
Kelas addojuvvojit du dieđut nuppi olbmui, jos son dikšu Kela-áššiid du beales. Nuppi olbmo beales áššiiddikšumis Kelas don gávnnat lassidieđuid min siidduin Kela-áššiid dikšun nuppi olbmo beales. Siidduin muitalit
- máná beales áššiiddikšumis Kelas
- dievas ahkásaš olbmo beales áššiiddikšumis Kelas
- ovdogohcinfápmudusas
- ovdogohcimis.
Kelas lea geatnegasvuohta seailluhit du heaggadieđuid. Mii leat meroštallan heaggadieđuid seailluhanáiggiid sierra lágaid, nugo ovdduide laktáseaddji lágaid, vuođul.
Dieđuid seailluhanáiggiin oaččut diehtosuodječilgehusain.
Diehtosuodječilgehusain gávnnat dárkilut dieđuid heaggadieđuid gieđahallamis, dasgo diehtosuodječilgehusain muitaluvvo dárkilabbot heaggadieđuid iešguđetlágan gieđahallandiliin.
Kela diehtosuodječilgehusat (suomagillii)
Kanta-bálvalusaid diehtosuodječilgehusat (kanta.fi, suomagillii)
Du vuoigatvuođat, mat laktásit heaggadieđuid gieđahallamii
Go leat registreren iežat, dus lea vuoigatvuohta iežat heaggadieđuide ja daid gieđahallamii Kelas. Iežas registreren olbmo vuoigatvuođat bohtet diehtosuodjeásahusas ja daidda váikkuhit maiddái eará lágat, nugo diehtosuodjeláhka ja Kela doaimma stivrejeaddji lágat. Amma fuopmášat, ahte buot du vuoigatvuođat eai leat geavahan láhkai buot dáhpáhusain.
Dus lea vuoigatvuohta oažžut dieđuid heaggadieđuidat gieđahallamis. Dát vuoigatvuohta vuođđuduvvá diehtosuodjeásahusa 12, 13, ja 14 artihkkaliidda.
Dán siidui leat čohkkejuvvon dieđut heaggadieđuid gieđahallamis Kela doaimmas.
Dus lea vuoigatvuohta oažžut diehtit, maid dieđuid mii du birra gieđahallat, ja oažžut maiddái kopiija heaggadieđuin.
Dan lassin dus lea vuoigatvuohta oažžut diehtit earret eará
- dieđuidat geavahandárkkuhusa
- dieđuidat seailluhanáiggi
- gáldu, gos du dieđut leat ožžojuvvon.
Don sáhtát geavahit dárkkistanvuoigatvuođa iežat dieđuide dárkkistan dihte, ahte mii gieđahallat dieđuidat áššálaččat ja lágalaččat.
Ná geavahat dárkkistanvuoigatvuođa:
- Deavdde skovi Dárkkistanbivdda (Tarkastuspyyntö, pdf, suomagillii) pdf) dahje bargga friijahápmásaš bivdaga.
- Sáhtát deavdit skovi elektrovnnalaččat dahje bivdit dan báberveršuvdnan min bálvalanbáikkis.
- Jos barggat friijahápmásaš dárkkistanbivdaga, almmut das namma- ja oktavuođadieđuidat ja muital, maid dieđuid háliidat ja man áiggis.
- Sádde heaggadieđuidat guoski bivdaga Kela girjenkantuvrii šleađgapoasttain dahje poastta fárus.
- Jos doaimmahat bivdaga šleađgapoasttain, ávžžuhit ahte geavahat suddjejuvvon šleađgapoastta. Rávvagat suddjejuvvon šleađgapoastta sáddemii:
- Jos doaimmahat bivdaga poastta fárus, sádde dan čujuhussii Kela, Kirjaamo, PL 450, 00056 Kela..
Dárkkistanvuoigatvuohta vuođđuduvvá diehtosuodjeásahusa 15. artihkkalii.
Dus lea vuoigatvuohta divvut boastto dieđuidat ja dievasmahttit eahpedárkilis dieđuidat. Dát vuoigatvuohta vuođđuduvvá diehtosuodjeásahusa 16. artihkkalii.
Amma fuopmášat, ahte vuoigatvuohta dieđuid njulgemii lea eará ášši go Kela addin ovdomearrádusa nuppástuhttin (suomagillii).
Dus lea dihto dáhpáhusain vuoigatvuohta gáibidit dieđuidat eretváldima. Sáhtát gáibidit dieđuid eretváldima ovdamearkan dalle, go du dieđut eai šat dárbbašuvvo dahje go dieđut leat gieđahallon lágaheamet.
Kela ii sáhte eretváldit dieđuidat dalle, go Kelai lea lágas ásahuvvon bargu, mii eaktuda dieđuidat seailluheami. Ovdamearkan Kela ovdodoaibma lea dakkár lágas ásahuvvon doaibma.
Vuoigatvuohta, ahte oažžu eretváldit heaggadieđuid, vuođđuduvvá diehtosuodjeásahusa 17. artihkkalii.
Dus lea dihto dáhpáhusain vuoigatvuohta ráddjet dieđuidat gieđahallama. Sáhtát ráddjet gieđahallama ovdamearkan dalle, jos min gieđahallan du guoski dieđut leat du mielas boastut.
Gieđahallama ráddjen dárkkuha, ahte Kela ii sáhte bargat du dieđuide eará go seailluhit daid.
Vuoigatvuohta ráddjet heaggadieđuid gieđahallama vuođđuduvvá diehtosuodjeásahusa 18. artihkkalii.
Diehtosuodjeásahusas leat goittotge muhtin spiehkastagat, maid vuođul dieđuid sáhttá gieđahallat, vaikke livččet ráddjen dieđuidat gieđahallama.
Kela ovdodoaimmas vuoigatvuohta ráddjet dieđuid gieđahallama sáhttá leat ovdolágaid mielde estojuvvon dalle, go registrerejuvvon olbmo gáibádus gieđahallama ráddjemis lea viehka čielgasit ákkaheapme.
Dus lea vuoigatvuohta vuostálastit dieđuidat gieđahallama dalle, go gieđahallama vuođustussan lea vuoigadahtton ovdu, almmolaš válddi geavaheapmi dahje almmolaš ovdu. Dárkilut dieđuid gieđahallama vuođustusain gávnnat diehtosuodječilgehusain.
Sáhtát vuostálastit dieđuidat gieđahallama, jos du heaggadieđuid livčče geavaheamen ovdamearkan sekundáralága (552/2019) mieldásaš dárkkuhusaide. Lassidieđuid dákkár gieđahallama vuostálastimis gávnnat min siidduin Diehtolobit ja diehtomateriálat (Tietotarjotin.fi, suomagillii).
Jos geavahat du vuostálastinvuoigatvuođa, árvvoštallat, galggašiigo Kela loahpahit gieđahallama du vuostálastinalmmuhusa mielde vai gávdnogo du dieđuid gieđahallama joatkimii vel vuođustallon sivva.
Vuoigatvuohta vuostálastit heaggadieđuid gieđahallama vuođđuduvvá diehtosuodjeásahusa 21. artihkkalii.
Olbmos lea vuoigatvuohta oažžut heaggadieđuidis nuppi registtardoallái sirdima várás, jos olmmoš lea doaimmahan heaggadieđuidis registtardoallái ieš ja dieđuid gieđahallan vuođđuduvvá miehtamii dahje soahpamuššii.
Dát vuoigatvuohta ii dábálaččat heive Kela doibmii, daningo vuoigatvuođa ii sáhte geavahit ovdamearkan dalle, go heaggadieđuid gieđahallamis lea gažaldat lágas ásahuvvon barggu dikšumis.
Vuoigatvuohta sirdit heaggadieđuid vuogádagas nubbái vuođđuduvvá diehtosuodjeásahusa 20. artihkkalii.
Juohkehaččas lea vuoigatvuohta doaimmahit heaggadieđuid gieđahallama guoski ášši virgeoapmahačča, gii gohcá diehtosuodjeláhkaásaheami čuovvuma, gieđahallamii. Suomas gohcinvirgeoapmahaš lea diehtosuodjeáittardeaddji doaimmahat (tietosuoja.fi).
Váidalanvuoigatvuohta vuođđuduvvá diehtosuodjeásahusa 77. artihkkalii.
Sáhtát sáddet heaggadieđuidat guoski bivdaga Kela girjenkantuvrii šleađgapoasttain dahje poastta fárus.
Jos sáddet bivdaga šleađgapoasttain, ávžžuhit, ahte geavahat suddjejuvvon šleađgapoastta. Rávvagat suddjejuvvon šleađgapoastta sáddemii:
- Suddjejuvvon šleađgapoastta sádden Kelai (pdf, suomagillii)
- Suddjejuvvon šleađgapoastta sádden Kelai Suomi.fi-dovddaldagain (pdf, suomagillii).
Jos sáddet bivdaga poastta fárus, sádde dan čujuhussii Kela, Kirjaamo, PL 450, 00056 Kela.
Sáhtát bargat bivdaga maiddái telefovnnain dahje dikšumin áššiid persovnnalaččat Kela bálvalanbáikkis. Ráhkkan duođaštit iežat identitehta.
Vástidit heaggadieđuid guoski bivdagii mánotbaji siste ja almmuhit maiddái, jos bivdaga ii leat máŧolaš láhkaásaheami vuođul ollašuhttit.
Jos vástádus ii bastojuvvo addot vuođustallon sivas mánotbaji siste, Kela sáhttá joatkit mearreáigge eanemustá 2 mánotbajiin. Dalle mii almmuhit mearreáigge joatkimis mánotbaji siste das, go leat vuostáiváldán bivdaga. Almmuhit seamma háve maiddái sivaid mearreáigge joatkimii
Heaggadieđuid guoski bivdda ja vástádus leat dábálaččat nuvttá. Jos registrerejuvvon olbmo bivdda lea viehka čielgasit ákkaheapme dahje govttoheapme, Kela sáhttá bearrat dasa vástideamis govttolaš mávssu dahje biehttalit bivdaga ollašuhttimis.
Oktavuođadieđut ja lassidieđut heaggadieđuid gieđahallamis
Diehtosuodječilgehusain (suomagillii) oaččut dárkilut dieđuid heaggadieđuidat gieđahallamis Kela sierra bargguin. Dan lassin sáhtát váldit oktavuođa Kela áššehasbálvalussii áššiin, mat laktásit heaggadieđuidat gieđahallamii.
Kela ođasreivviid čujuhusregistara diehtosuodječilgehus
Kela eará diehtosuodječilgehusat (suomagillii)
Kela diehtosuodjevástideaddji
Diehtosuodjevástideaddji bargun lea earret eará čuovvut, ahte Kelas čuvvojuvvo heaggadieđuid gieđahallama guoski láhkaásaheapmi.
Sáhtát váldit oktavuođa Kela diehtosuodjevástideaddjái áššiin, mat laktásit heaggadieđuidat gieđahallamii.
Diehtosuodjevástideaddji šleađgapoastačujuhus lea tietosuoja@kela.fi. Mii ávžžuhit, ahte geavahat suddjejuvvon šleađgapoastta.
Jos eahpidat diehtodorvoloavkideami, mii guoská heaggadieđuid
Heaggadieđuid diehtodorvoloavkidemiin dárkkuhuvvo dáhpáhus, mii lea registtardoalli vásttus, ja man dihte heaggadieđut duššet, jávket dahje rivdet, heaggadieđut luohpaduvvojit lobiheamet dahje daidda beassá gitta oassebealli, geas ii leat gieđahallanvuoigatvuohta.
Heaggadieđuid diehtodorvoloavkideamis lea jearaldat ovdamearkan dalle, jos olmmoš oažžu nuppi olbmo guoski áššebáhpára poasttas dahje jos olmmoš oažžu eará láhkai vuoiggaheamet dihtui nuppi olbmo heaggadieđuid.
Jos eahpidat, ahte du heaggadieđuide lea čuohcan diehtodorvoloavkideapmi, váldde oktavuođa Kela áššehasbálvalussii.